Tapa laulupäevi läbi aegade

Teadaolevalt esimene suurem laulukooride võistulaulmine Tapa asulas viidi läbi Tapa Tuletõrje Seltsi poolt seltsi aias 19. juunil 1911. Esines 7 laulukoori 130 lauljaga. Üldjuhiks oli Samuel Lindpere Tartust. Parimaks kooriks tunnistati Tapa laulukoor, mida juhatas tolleaegne Tapa kultuurielu innustaja , fotograaf Hans Pudel.

Tähistamaks Tapa linnaks saamise I aastapäeva 1927. aastal, otsustati läbi viia laulupäev, mis toimus 10. juulil 1927. aastal. Seal osales 14 koori 485 lauljaga. Tapalt esinesid Tapa Noorsookasvatuse Seltsi segakoor 58 lauljaga, koorijuhiks oli V. Lugenberg – Mändvere ja Tapa segakoor 70 lauljaga, koorijuhid Juhan Kroon ja August Pallon.
Laulupäevast võttis osa ka 7 pasunakoori 130 mängijaga, sealhulgas T.N.K.S.-i (juhatas F. Tammar), kaitseväe (juhatas Pragi) ja Raudteelaste (juhatas J. Neilbaum) puhkpilliorkestrid.

Laulupäeva avakõnega esines A. Tamm. Seejärel esinesid ühendkoorid, kes ka ühtlasi lõpetasid kontserdi, samuti ühendatud pasunakoorid. Ühendkoore juhatas helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik Tallinnast, pasunakoore Friedrich Tammar Tapalt.

Aastatel 1951-1961 toimusid Tapa rajooni laulupäevad linna staadionil või Neeruti mägedes asunud laululavaga kontsertväljakul. Tapa rajooni 3 esimest laulupäeva toimusid Tapa linna staadionil: 22. juulil 1951, 27. juunil 1954 ja 26. juunil 1955.

Edaspidi viidi iga-aastased rahvapeod läbi Neerutis. Inimesed veeti bussidega tasuta Tapalt Neerutisse ja tagasi. Üritused, mis viidi läbi 8. juunil 1958, 21. juunil 1959, 19. juunil 1960 ning 24. – 25. juunil 1961, toimusid Tapa laulupäevade ja rahvakunstiõhtute nime all.

Tapal on toimunud ka 4 muusikapäeva: 3.-4. juuni 1972 (osa võttis 398 taidlejat), 1.- 2. juuni 1973 (252 taidlejat), 12.-13. juuni 1976 (628 taidlejat) ja 6. juuni 1981 (901 taidlejat).
Muusikapäevadest osavõtjad sammusid pidulikus rongkäigus läbi linna staadionile, kus süüdati laulupeotuli ja toimus kontsert. Esinesid nais-, mees- ja ühendkoorid, puhkpilliorkestrid ning rahvatantsijad. Muusikapäevade põhiorganiseerijaks oli tolleaegne Tapa Raudteelaste Kultuurimaja eesotsas Raivo Raidiga. Viimase muusikapäeva aujuhiks oli endine tapalane, professor Jüri Variste. Muusikapäevade üldjuhtidena hoidsid kooride taktikeppi Ilmar Mägi ja Ahti Raias.

Tapa Rajooni laulupäevad 1951-1965 Tapal ja Neerutis

Tapa Rajooni laulupäevad toimusid järgnevalt:

22. juuli 1951 – Tapa Rajooni I laulupäev Tapal
    27. juuni 1954 – Tapa Rajooni II laulupäev Tapal
    26. juuni 1955 – Tapa Rajooni III laulupäev Tapal
    22. juuli 1956 – Rahvapidu Neerutis
    9. juuni 1957 – Noorsoofestivali pidustused Neerutis
    8. juuni 1958 – Tapa laulupäev Neerutis
    21. juuni 1959 – Tapa laulupäev Neerutis, Rahvakunstiõhtu
    19. juuni 1960 – Tapa Rajooni laulupäev, Rahvakunstiõhtu Neerutis
    24.-25. juuni 1961 – Tapa Rajooni laulupäev, Rahvakunstiõhtu Neerutis
    17. juuni 1962 – Rahvaste Sõpruse pidu Neerutis
23. juuni 1963 – Suur rahvapidu Neerutis
    12. juuli 1965 – Rahvapidu Neerutis
    6. juuni 1965 – Rahvapidu Neerutis

Tapa Muusikapäevad 1972, 1973, 1976 ja 1981

Tapa Muusikapäevad toimusid järgnevalt:

3.-4. juuni 1972 – Tapa I Muusikapäev, osavõtjaid 14 kollektiivi 398 taidlejat.
1.-2. juuni 1973 – Tapa II Muusikapäev, osavõtjaid 12 kollektiivi 252 taidlejat.
12.-13. juuni 1976 – Tapa III Muusikapäev „50. a. Tapa linna“, osavõtjaid 21 kollektiivi 628 taidlejat.
6. juuni 1981 – Tapa IV Muusikapäev, osavõtjaid 22 kollektiivi 901 taidlejat.