Segakoor „Leetar“, alates 1991
1991. aasta oktoobris otsustasid Raudteelaste Kultuurimaja naiskoor „Leelet“ ja Autobaasi nr. 21 meeskoor „Tarm“ ühineda segakooriks. Koori tegevust asus peale ühinemist juhtima seitsme liikmeline juhatus. Oluliseks peeti koori majandamist, selleks moodustati koori asutajaliikmetest MTÜ Tapa Lauluselts. Kunagise koorilaulja Aino Anti mõttetöö tulemusena sai koor nimeks „Leetar“, liitunud kooride nimede eesliidete kombinatsioonist. Koostati koori põhikiri ja kodukord, korraldati konkurss koori lipu ja märgi kavanditele. Koori proovid toimusid kaks korda nädalas, algul Raudteelaste Kultuurimaja väikeses saalis, hiljem vanas lasteaias, seejärel kultuurikojas kuni tänaseni.
Lähenesid advendiaeg ja jõulud, mida pärast Eesti taasiseseisvumist võis jälle avalikult tähistada. Alustati jõulurepertuaari õppimisega, esineti Ambla ja Tapa Jakobi kirikus. Side kirikuga on säilinud tänaseni. Koor on esinenud advendi-, jõulu- ja kirikutähtpäevade teenistustel, kontsertidel, leerilaste õnnistamisel, vaimulikel laulupäevadel Tapa, Järva-Jaani, Koeru kirikutes ning esimestel aastatel ka Tapa kalmistu surnuaiapühadel.
1993. aasta algul Piret Piheli kaasabil tekkisid kooril sõprussidemed Soome Loimaa Ajaviitekooriga ja juba sama aasta aprillis toimus kontsertreis Loimaale. Järgmise aasta aprillis oli Loimaa sõpruskoor külas Tapal. Kultuurikoja saal oli rahvast täis. Samaks ajaks oli dirigendi Ahti Raiase kavandite järgi valminud koori lipp ja märgid. Tolleaegne linnapea Raivo Raid andis pidulikult koorile üle koori lipu ja esimesed koori märgid kinnitati tänutäheks rinda koori juhtidele ja linnapeale. Sõprussidemed Loimaa Ajaviitekooriga on säilinud tänaseni.
Koori lipu üleandmisele järgnes selle õnnistamine mai kuus Tapa Jakobi kirikus. Kultuurikoja baaris toimunud pidulikul koosviibimisel kinnitati kõigile kooriliikmetele rinda vastvalminud koori märgid.
Segakoor „Leetar“ võttis osa 1994. aastal taasiseseisvunud Eesti esimesest, XXII Üldlaulupeost Tartus, millega tähistati 125. aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Meeskoorile „Tarm“ oli see tol korral viimaseks esinemiseks, ees aga seisis laulupeotule auvalve Pika Hermanni tornis, kuhu Tartus süüdatud tuli Viljandi ja Pärnu kaudu saabus. XXII Üldlaulupeo rongkäigus ja kontsertidel osales juba segakoor „Leetar“.
Oma 5. tähtpäeva tähistas segakoor „Leetar“ kontserdiga Tapa Kultuurikojas Ahti Raiase dirigeerimisel. Kaastegev oli Jüri Tüli klarnetikvartett ja kavajuhiks Ere Käärmaa. Laval laulsid 27 lauljat.
Kevadeti toimuvad kontserdid on leidnud kindla koha koori tegevuses, tähistades koori olulisi tähtpäevi, ühiseid ettevõtmisi sõpruskooridega või lihtsalt kevadet vastu võttes.
Koor on esinenud koos sõpruskooriga „Raudam“ Tapal, Tallinna Vanalinna päevadel, Rootsi Mihkli kirikus. Koos on käidud ekskursioonidel Saaremaal, Abruka saarel, Hiiumaal. „Leetari“ esindused on tervitanud segakoori „Raudam“
aastapäevakontsertidel Niguliste kirikus, Tallinna Raekojas.
Koor on esinenud traditsiooniks saanud Tapa linna päevadel, valla muusikapäevadel, Jänedal. Esinetud on kõikidel ESL segakooride laulupäevadel Võru-Kubjal, Türil, Alatskivil, Suure-Jaani kirikus, Hüpassaares, Virumaa laulupäevadel, Rägaveres, Toila Orus, kohalikel laulupäevadel Aravetel, Jõelähtmes, Sakus jne.
2009. aastal käis koor esinemas ka Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeol Peipsi kaldal Kasepääl.
2005. aasta detsembris Tapa Kultuurikojas toimus kontsert „Ahti Raias 30 aastat koorijuhina Tapal“. Olles Tallinna Konservatooriumi, sellejärgne EMTA õppejõud koorijuhtimise erialal, oli ta aastakümneid juhatanud Tapal koore, sõites siia Tallinnast. See kontsert oli austusavalduseks tema tehtud töö vastu ning ühtlasi ka hüvastijätukontsert. Tema tööd koori juhina jätkasid EMTA tudengid Marge Laut-Matson alates 2006 aasta jaanuarist, seejärel Liis Haagen 2008. aasta veebruarist, kes mõlemad on nüüdseks lõpetanud bakalaureuse ja magistriõppe. 2009. aasta XXV Üldlaulupeoks aitas valmistuda lisaks Liis Haagenile veel appi palutud Kadri Innos. Vahetult enne laulupidu toimusid Otepääl sinimustvalge lipu 125.aastapäeva pidustused, millest ka segakoori „Leetar“ esindus osa võttis.
Tallinna lauluväljakul toimunud öölaulupeol „Märkamisaeg“ osales segakoor täies koosseisus.
Koor on koos tähistanud mardi- ja kadripäevasid hernesuppi süües, Männikumäel vastlasõitu tehes või vastlakukleid maitstes, jaanipäeva ja talguid koos saunamõnudega Hoogla talus pidanud, ehitud kuuse juures jõulutoite maitsnud ja jõuluvanale lauldes või salme lugedes kinke vastu võtnud.
Viimastel aastatel on koori koosseis tunduvalt noorenenud, juurde on tulnud arvukalt uusi võimekaid lauljaid. Puudust tuntakse endiselt meeslauljatest.
Alates 2000. aastast juhib koori 4-liikmeline juhatus eesotsas koorivanem Kairi Krooniga, asetäitjaks Ave Pappe, kroonikuks Emmi Augjärv, laekur Tiina Mahla.
Kroonikaraamatus on talletatud koori ajalugu kroonikute Maimu Kozlova, Ene Ojaperve ja Emmi Augjärve poolt.
Alates 2015/2016 hooajast juhatas koori Kristina Asuküla. 2016. aasta sügisel tuli koori dirigendiks Andres Heinapuu, kes on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi professor Arvo Ratassepa koorijuhtimise klassi, täiendanud end Peterburi Konservatooriumi aspirantuuris ja barokklaulu erialal Haagi Konservatooriumis. Ta on juhatanud mitmeid Eesti koore (Tallinna Kammerkoor, TTÜ vilistlasnaiskoor). Aastatel 1999-2006 töötas RAM-i laulja ja koormeistrina. Praegu töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dirigeerimise õppejõuna. Koori abidirigendiks on Andres Heinapuu õpilane Martin Trudnikov.
