Jäneda mõis (Jendel)

Jäneda küla on esmamainitud 1353. aastal, mõisad aga 1510. aastal. Jäneda mõisa juurde kuulus ka Imavere kõrvalmõis. Mõisa ülesandeks oli osaleda Maapäeval, ajada riigiasju ning korraldada teedeehitust. On teada, et kunagi Jäneda mõisasüdamest läbimineva Piibe maantee üle jõe Vooselt suunduv tee oli olnud üks Tartu -Tallinn maantee trasse ning ühtlasi ka piirkonna üks tähtsamatest teedest.

Jäneda mõisal on olnud läbi aegade palju erinevaid omanikke:
Kõigepealt kuulus mõis ordule, Tallinna piiskopile, 1506 Rothas, 1627 Mundes, Rothas, Flemming, Witte, von Maydell, 1630 Schrapffer, 1638 Witte, 1645 von Schrapffer, 1649 von Taube, von Fersen, 1695 von Lohde, von Essen, 1708 von Lohde, von Brümmer, von Engelhardt, 1726 von Loewen, 1729 von Fock, 1732 von Engelhardt, 1774 von Baggehufwudt, 1782 von Schwengelm, 1792 von Löwenstern, krahv Rehbinder, 1805 von Benckendorff. Neist enamike käes oli mõis vaid paarkümmend aastat. Selge see, et selline omanike vahetumine ei mõjunud mõisa arengule hästi. Kuni aastani 1818, mil mõisa ostis krahv Gustav Wilhelm Rehbinder Varangu ja Liigvalla mõisast, oli Jäneda mõisa olukord kaunikesti trööstitu. Hooned olid lagunenud, parki aga polnud peaaegu ollagi. Olukord hakkas paranema, kui krahv Rehbinderi tütar Dorothea Helene Margarethe Elisabeth abiellus 1805 .aastal Paul von Benckendorffiga, kes oli pärit Virumaalt, Kiltsi mõisast. Benckendorffide valitsusaeg, mis kujunes mõisa ajaloo pikimaks, muutis mõisa arengu mõttes suisa paradiisiks. Peahoone korrastati ning ka kõrvalhooned tõusid üksteise järel varemetest. Sel ajal ehitatud hoonetest tuleb kindlasti mainida peahoone ees asuvat suurepärast neogooti stiilis aita ning 1880. aastatel ehitatud hobusetalli ja viinavabrikut. Mõisat ümbritsev park kujundati ümber neogootika põhimõtete järgi, seda ilmestati kanalikeste, tiikide ja rosaariumiga. Kuna kõrvalhoonete olukorrast sõltus mõisa majanduselu, siis pööratigi esialgu põhirõhk just neile. Peahoone ehitamisele sai asuda alles 20. sajandi alguses. Ehitustööd algasid 1913. aastal Hans von Benckendorffi ajal. Vastvalminud hoonesse kolis von Benckendorffide perekond 1915. aastal. Siis ei osatud veel aimatagi, et nad saavad oma uues majas elada napilt neli aastat.

18. sajandil valminud puust häärber põles maha 1902. aasta kevadel. Peahoone oli algselt ühekorruseline, veidi hiljem ehitati peale teine korrus ja tornid. Uus, puhta vuugiga esinduslik juugendstiilis kahe torni ja tiheda jaotusega akendega lossilik keskaja linnustest eeskuju saanud hoone valmis aastail 1913-1915. Põhiplaanilt on hoone asümeetriline. Interjöörid olid valdavalt ümber ehitatud 1922. aastal. Paremini on säilinud saal ja hall, milles on juugendstiilis kamin. Esindusruumid asusid esimesel korrusel. Säilinud on arvukad kunstiväärtuslikud kõrvalhooned kõrge korstnaga kahekorruseline viinavabrik, ehitati 1889, pikk eenduvate otsrisaliitidega poolteisekorruseline tall, ehitati 1880.aastatel, mitmest eri suurusega hoonest koosnev karjahoov ehitati 1880. aastatel, peahoone juures paiknev esiküljel neogooti stiilis kaaristuga ait, mis rekonstrueeriti 20. sajandi algul. Enamikku neist seob ühtne kujunduslaad, mis põhineb lõhutud maakivi ja punase tellise dekoratiivsel kasutamisel. Avar liigirikas, tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud park, mida kaunistavad veesilmad. Mõisasüdamest veidi eemal Jänijõel on vesiveski. Edelas, üle vallseljaku Kalijärve ääres paiknes väike mantelkorstnaga puidust jahimaja.

Enne maareformi oli Jäneda mõisa viimane omanik Hans von Benckendorff. Ta tapeti 1910. aasta kevadel segastel asjaoludel. Kas teo pani toime moonaka poeg, jäigi teadmata, kuigi mees ise aastakümneid hiljem sellega kiidelnud olevat.

1919-1939 majandasid von Benckendorfide pärijad 54 ha suurust valdust Kalijärvel. 1921. aastast tegutses Jäneda mõisas põllumajanduskool, aastatel 1968-1947 valmis peahoone juurdeehitisena Jäneda tehnikumi õppehoone, mis on praegune Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus. Peahoone tornis asub Urmas Sisaski kontserdisaal -planetaarium. Tallihoone on oskuslikult ära kasutatud söögikohana, kus saab korraldada ka üritusi, selle hoone nimi on Musta Täku Tall. Mõisakompleksis on võimalik leida ka majutust, veel asuvad seal konverentsikeskus ja muuseum. Mõis on munitsipaalomanduses.

Materjalid OÜ Jäneda Mõis, eestigiid.ee

Jäneda mõisnikest

Jäneda küla nimega Gendel on esmakordselt mainitud 1353.aastal ning see kuulus Järva foogtkonda. Ordumeister Goswin von Herike oli 1353.aastal andnud Jäneda küla Tallinna piiskopi Ludwig von Müntseri käsutusse.

Jäneda mõisa mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1510.aastal Hermann Rothase omanduses. 1558.aastal oli mõis Wolmer Rothase valduses. 1586.aastal valdasid mõisat vennad Wolmar ja Heinrich Rothas`ed. 1589.aastal on mainitud mõisa nimega Gendel ja selle juures veskit. 16.sajandil oli Jäneda perekond Rothase/Rothusen valduses. Wolmar Rothas pantis Johan Nieroth`ile Lehtsest  Szo Otsa talu koos ühe adramaaga Rava (Rawel) külast. 1589.aastal oli valdajaks Hermann Mundus, kes oli abiellunud Wolmar Rothase tütrega. 1613.aastal oli Jäneda küla, suurusega 8 adramaad koos veski ja saeveskiga läänistatud Magnus Nieroth`ile.

1619. aastal on märgitud omanikuna Wolmar Rothase lapselaps Gerhard Mundus (Hermann Munduse poeg), kes oli 1619. aastal andnud pastor Georg Feindt`ile kasutada tühja talu Szo Otsa ja maatüki Nikkerjerw. 1620.aastal oli Jäneda kuulunud Heinrich Krüdener`ile.

28.04.1638 olid  Anna Elisabeth Schrapfer (sünd. Hochgrewe) ja tema poeg Adam Johann Schrapfer andnud Hermann Witte`le rendile Jäneda mõisa ja Pirso küla. 11.11.1641 pikendati rendilepingut kuue aasta võrra. Anna Elisabeth Schrapferi mees Adam Schrapfer oli enne surma (surn. 1630) omandanud Jäneda küla Hermann Witte`lt. Pärijad olid tema lesk Anna Elisabeth ja poeg Adam Johann Schrapfer. Poeg päris 1645.aastal Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga, mis ta oli ostnud samuti Hermann Witte`lt. Kokkuleppel pojaga sai Anna Elisabeth Schrapfer Jäneda mõisa ja küla eluaegse kasutusõiguse. Pärast Anna Elisabethi surma läks mõis von Taube`de kätte. (Alaealine Adam Bernhard Schrapfer oli oma isa Adam Johann Schrapferi (surn.1655) pärija). 

1657. aastal läks mõis ema Anna Elisabethi kaudu Dietrich von Taube kätte. Isa surma järel omandas mõisa poeg Dietrich Claus von Taube.

28.02.1668 on sõlmitud pandileping, mille järel on mõisa pärusomanik Reinhold Johann von Taube (hukkus 1674 Pommeris). Tema pantis mõisa oma õemehe Gerhard von Lode juuresolekul ja nõul kornet Gustav Johann von Essen`ile 7000 riigitaalri eest. 1671. aastal oli omanik Reinhold Johann von Taube (surn 1674) ja 1677 läks mõis maanõunik Gerhard von Lode`le, kes oli eelmise omaniku õe Anna Margaretha von Lode mees.

Mõisa pantinud Gustav Johann von Essen suri 1703 (tapeti), kelle käes oli mõis pandiks olnud 12 aastat ning nüüd oli see välja ostetud. Jäneda mõisa sai Gerhard Lode tagasi 1706. aastal kui pärandmõisa.

22.07.1708 koostas Gerhard von Lode testamendi, mille järel määras pärijaks oma naise Anna Margaretha von Taube (surn.1711). Gerhard von Lode ja Anna Margaretha von Taube tütar Christina Elisabeth von Lode abiellus Gustav Friedrich von Engelhardt`iga, kes nüüd Jäneda mõisa pärusena kaasa sai.

1716. aastal on mõisa omanikuks märgitud Gerhardi poja Gerhard von Lode (surn 1711) tütar Christina Margarethe, kuniks tema venna Dietrich Johann von Lode (sõjast? vangist?) tagasitulekuni. 1726.a. oli mõis olnud Ewald von Focki valduses.

Dietrich Johann von Lode  (surn 1744) pärija oli 1745.aastal tema õe Christina Elisabethi poeg Kaspar Friedrich von Engelhardt. Tema suri 1768.aastal ja mõisa päris tema poeg major Gustav Friedrich von Engelhardt. Tema aga müüs mõisa 06.03.1773 leitnantAdam Gustav von Baggehufwudt`ile hinnaga 35 000 hõberubla.

21.12.1776 sõlmiti pärandvara jagamise leping Adam Gustav von Baggehufwudt`i  (surn.1776) pärijate vahel. Tema lesk Helene Amalie (sünd. von Schwengelm) ja lapsed pärisid Jäneda mõisa, Käravete mõis jäi Baggehufwudt`i meesliinile.

13.03.1778 on sõlmitud ostuleping, mille järel lesestunud Helene Amalie von Baggehufwudt müüs Jäneda mõisa oma vennale haagikohtunik Georg Wilhelm von Schwengelm`ile 41 000 rubla + 100 kuldtukatit.

11.03.1792 koostati pandileping, mille järel assessor Georg Wilhelm von Schwangelm pantis Jäneda mõisa Eestimaa kubermangu aadlimarssal Hermann Ludwig von Löwenstern`ile 80 aastaks. Hind oli 49 000 + 5000 rubla.

22.12.1816.a. koostatud pärandvara jagamise lepingu järgi on maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni (surn. 26.09.1815) poeg oobrist Georg Heinrich von Löwenstern pärinud Jäneda mõisa väärtusega 170 000 bankorubla. Oobrist von Löwenstern aga pantis 19.02.1823 Jäneda mõisa maanõunik Gustav Wilhelm von Rehbinder`ile 10 aastaks. Hind oli nüüd juba 200 000 bankorubla, sellest 15 000 inventari eest.

Eestimaa ülemmaakohus pani Gustav Wilhelm von Rehbinderi   tütre Dorothea Helene Margarethe Elisabeth von Benckendorffi soovil Jäneda mõisa avalikule müügile, kus viimane selle ise omandas.

Eestimaa ülemmaakohtu otsusega 21.09.1859 omandas mõisa maanõunik Gustav Hermann Christoph von Benckendorff (surn. 06.11.1883). Tema koostas oma eluajal 12.12.1881.a. pärandvara loovutamise lepingu, millega loovutas mõisad oma eluajal oma poegadele. Jäneda mõisa sai 125 000 hõberubla eest Alexander Gustav Konstantin von Benckendorff. Kinkelepinguga 31.03.1909 kinkis Alexander Gustav Konstantin von Benckendorff Jäneda mõisa oma pojale kammerjunkur Johann Ulrich Natanael von Benckendorff`ile (surn. 19.04.1919, mõrvatud) hinnaga 358 000 rubla.

Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati Jäneda mõis Eesti riigile.

Andmed: EAA katastrite register

Legend rahakatlast

Järvamaal Jäneda mõisa lähedal Kali järves näinud kord härra kalda ligidal suurt kahe kõrvaga katelt. Igal õhtul peale päevalooja kuuldud katla juurest raha kõlinat. Viimaks kutsunud härra kõik valla mehed kokku ja hakanud ühel laupäeval katelt välja võtma. Mehed kaevanud suure kraavi ligidale jõkke, et järvest vett välja lasta. Vesi jooksnud järvest vähemaks ja katel hakanud veest välja paistma. Härra käskinud mehi katelt välja vedada ja lubanud igaühele kaks rublatükki. Mehed sidunud suured köied katlakõrvadest läbi ja pannud seitse paari härgi vedama. Katel hakanud suure kõlinaga kalda poole tulema. Kui katel juba kalda ääres olnud, käskinud härra mehi seda kaldale tõsta ja ütelnud:“ Kui katla ilusasti välja võtate, saate igaüks õhtul kõhutäie tanguputru. Seepeale tõusnud hall sikk keskjärve üles, tulnud katla juurde, võtnud selle oma sarvi ja läinud temaga järve keskele. Peale seda ei ole keegi katelt enam näinud.

Legend: Miks tapeti Jäneda viimane mõisahärra?

(Juuli Tomsoni mälestused)

Mõisa poisid käinud sakste köögitüdrukute juures ehal. Tüdrukud maganud lossi esimesel korrusel. Teoküla moonaka poeg Rudolf Rosenstrauch tulnud õhtul hilja ja roninud lossi läänepoolse rõdu pealt läbi akna sisse. Üks köögitüdrukutest oli aga linnapreili ega teadnud maa kombeid, arvas oma lihtsameelsuses, et varas on sisse tunginud ja tõstis hirmsat kisa, mispeale herra kohale jooksis. Rudolf seisnud siis silm silma vastu Hans von Benckendorffiga, kes oli teda sõimanud ja lausunud, et pole tema asi, kellega tema köögitüdrukud magavad, aga kuidas julges üks mats tungida herra majja läbi akna öisel ajal. Rudolfi eest sai karistada tema isa. Karistus seisnes suusõnalises häbistamisesteiste mõisatööliste ees. Vabadussõjas teenis R. Rosenstrauch Eesti rahvaväes. 1919.a. 19. aprilli sündmuste ajal oli ta kolmepäevasel puhkusel. Sel päeval varitses ta mõisahärrat Kali järve tee ääres „Kuradisilla“ juures vallseljakul. Kui mõisahärra lähedale jõudis, siis tulistas kaks korda, pärast veel paar korda, mille järel põrutas hirmsa traaviga Vana-Veski suunas, sealt edasi Aegviitu. Möödudes Teokülas Juuli Tomsonist, kes õue pühkis, hüüdis ta: „Nüüd on siis kätte tasutud!“

19. detsembril 2015. aastal sai Jäneda loss 100. aastaseks. Sel puhul võttis loss vastu külalisi ja osa sai võtta ekskursioonist lossi ruumides, sealhulgas ka keldrites ja pööningul. Ekskursiooni juhtis Jäneda muuseumi juhataja Georgi Särekanno.