Kuie mõis (Kui)
Kuie mõis (saksa k. Kui ) rajati 18. sajandi algul Roosna mõisast eraldamise teel. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Stackelberg.
Kuie mõisa peahoone ehitati 18. sajandil vanabalti planeeringus ühekorruselise murdkelpkatusega krohvitud puitehitisena, mis 19. sajandi keskpaigas ümber ehitati. Rahva mäletamist mööda oli Kuie viimane mõisnik lihtrahvaga suhtlemisel uhke ja kõrk. 1905. aasta revolutsiooni ajal olevat ta liitunud karistussalgaga ning pärast Vabadussõda lahkunud Saksamaale. Pärast mõisa riigistamist asus alates 1923. aastast peahoones Einmanni, hilisema nimega Vajangu algkool. Endist härrastemaja ehitati veelgi ümber. Kuie mõisas olnud Vajangu kool, mis jagas ümbruskonnas 50 aastat vaimuvalgust, lõpetas tegevuse 1974. aastal. Mõisa ümber oli park, mille serva jäid hobusetall ja pritsikuur. Mõisapargis oli kaks tiiki – Saame tiik ja Vabriku tiik, mis talvel kenasti jäätusid ja millele koolipoisid jääkarusselle tegid.
Mõisa peahoone on pikk ühekorruseline murdkelpkatusega krohvitud puitehitis. Hoone on algkujul, vanabalti planeeringus hoonena, ehitatud arvatavasti 18. sajandil, kuid on tugevalt ümber ehitatud historismiajal 19. sajandi keskpaigas või teisel poolel. 1930-60ndatel aastatel on hoonet kooli vajadusi arvestades palju muudetud.
Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh ait ja valitsejamaja. Samuti asus Kuiel tuuleveski, mis on osaliselt säilinud.
Kuie mõisnikud
Liivi ordumeister Johann von der Recke läänistas 26.04.1550 vendadele Robert ja Johann von Rosen`itele juba nende isale Johannile kuulunud Roosna (Sonorm) mõisa koos küladega, kuhu kuulus ka Kuie (Kuyeck) küla.
1585. aastal kuulus Roosna mõis koos Kuie külaga Robert von Rosenile. Mõis rajati 18.sajandil ja enne 1698. aastat on rentnikuna nimetatud major Christian von Hagen`it.
1680. aastal on Kuie küla kuulunud Johan Hans von Rosenile.
Maanõunik von Rosen suri 1703. aastal ja oli 1698. aastal Kuie mõisa pantinud leitnant Detloff Johann von Saltzale kolmeks aastaks alates 1698 aasta lihavõtetest. Kuigi pandivaldajaks oli Detloff Johann, valdas mõisa maanõunik Johann Hans von Roseni (surn.1703) lesk krahvinna Brita Stenbock. 1765. aastal oli mõis müügis. Seda müüs kapten Magnus Johann von Buddenbrock, suurusega 10 adramaad. Mõisa ostis 13 000 rubla eest leitnant Friedrich Magnus von Ungern-Sternberg. Tema suri 1771. aastal ning mõisa jäi valdama tema lesk Hedwig Charlotta (sünd. von Delwig).
1787. aastal päris mõisa nende poeg leitnant Otto Reinhold von Ungern-Sternberg. Tema pantis Kuie mõisa koos Kuivakaare (Kuiwakaro) poolmõisaga 1790. aastal major Hermann Johann von Benckendorff`ile 80 aastaks hinnaga 24 000 + 2000 hõberubla.
Hermann Johann von Benckendorff suri 1800. aastal ja tema lesk Christine Elisabeth (sünd. von Brevern) loovutas Kuie mõisa pandi major Gustav Reinhold krahv Nieroth`ile hinnaga 42 000 + 5000 hõberubla.
Pandiloovutusleping muudeti 24.09.1808 ostulepinguks. Krahv Gustav Reinhold von Nieroth suri 1828. aastal ja juba järgmisel aastal pandi tema vara oksjonile. Mõisa omandas nüüd avaliku müügi teel krahv Peter August Freiedrich von Manteuffel. Tema suri 1842. aastal ja tema lesk Helene Louise Elisabeth von Uexküll-Güldenband ja lapsed müüsid mõisa koos Kuivakaare kõrvalmõisaga juba samal aastal kindralmajori prouale Henriette von Uexküll-Güldenbandile (sünd. Zweig). Ta maksis mõisa eest 36 500 hõberubla ja müüs 1853. aastal Kuie mõisa koos Kuivakaare kõrvalmõisaga assessor Bernhard von Helffreich`ile. Nüüd oli mõisate hind juba 65 000 hõberubla.
Vaid kolme aasta pärast müüs von Helffreich Kuie mõisa edasi maanõunik Moritz Edwin Adelbert von Engelhardt`ile 70 000 hõberubla eest. Moritz suri 21.05.1870 ja mõisa päris tema lesk Julie Sharlotte (sünd. Baranoff) koos lastega. Kokkuleppel sai Kuie mõisa koos Kuivakaare poolmõisaga 1877. aastal Konrad Johann von Engelhardt.
Konrad Johann Engelhardt suri 24.02.1884 ja Tallinna ringkonnakohtu määrusega 08.08.1894 olid seaduslikud pärijad lesk Bertha Wilhelmine Karoline (sünd. von Harpe) ½ osas, õde Alexandra Pauline Maria von Engelhardt ¼ osa, nende surnud venna Nikolai (surn. 20.11.1878) lapsed Rudolf Moritz Adam von Engelhardt ja Ewa Magdalene Pauline von Vietinghoff said kumbki 1/8 osa.
Kõik seaduslikud pärijad müüsid 1894. aastal Kuie mõisa rahukohtunik, Toomkooli kuraator parun Karl Wilhelm Ernst von Stackelbergile, kes maksis tehingu eest 61 350 rubla.
Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõtandati mõisad Eesti riigile.
Andmed: EAA katastrite register
