Nõmmküla mõis

Nõmmküla mõis on poolmõis. Mõis eraldati Selja mõisast 17. sajandil. Mõis kuulus Wrangelite perekonnale. Mõisal oli ka kaks karjamõisa: Fichtenhof ja Kuusiku.

Puidust peahoone pärineb 19. sajandi lõpust. Historitsistlik ehitis on kujundatud osaliselt ühekorruselise, osalt kahekorruselisena. Esifassaadil asus lai veranda. Hoone on pikka aega seisnud kasutuseta ning seetõttu varemeis. Varemeis on ka kõik mõisa juurde kuulunud kõrvalhooned.

Ait on sammastega, endine kuivati maakividest. Pargipuud on vahtrad, saared ja tammed.

Nõmmküla mõisnikest

Kuningas Gustav Adolf läänistas Harju-Viru õiguse järel Selja (Tolsburg, Selgs) ja Nõmmküla Hans von Wrangell`ile (1589 – 1630). 1652 ja 1663.a. on omanik olnud krahv Carel Karl-Moritz Lewenhaupt, kes oli abiellunud Hans won Wrangelli tütre Dorothea Wrangelliga (1627 – 1654). Kuninganna Hedwig Eleanora konfirmeeris Nõmmküla pärast Dorothea von Wrangelli surma tema onupojale Hermann von Wrangell`ile (surn. 1675).

1685.aastal võeti mõis reduktsiooni korras Rootsi riigile kuid rentnikeks jäid Wrangellid. 1704.aastal reduktsiooni ajal oli rentnik Otto Johann von Delwig kuid pärast seda jälle Wrangellid. 1723.aastal koostati kokkulepe vendade Wrangellide vahel, millega maanõunik Georg Gustav von Wrangell (17.09.1662 – 14.09.1733) loovutas isa Hermann Wrangelli mõisad (Selja, Tolsburg, Vara) oma vennapojale Carl Johann von Wrangellile (29.05.1689 – 24.09.1742) väärtusega 14 000 rubla.

1726.aastal omandas mõisa Georg Gustav von Wrangelli poeg haagikohtunik Hans von Wrangell (1690 – 07.03.1754).

25.02.1734 müüs haagikohtunik Hans von Wrangell Nõmmküla mõisa Carl Gustav von Hagemeisterile. Temalt on mõis läinud 1754.aastal edasi Fabian Otto von Derfeldenile (13.05.1711 – 20.11.1756). Temast jäi maha 7 alaealist last ja 14.03.1763 nende laste eestkostja, isa õe Anna Magdalene von Derfeldeni mees, Berend Johann von Brummer, andis Nõmmküla mõisa erinevatele isikutele rendile ja mõis müüdi lesestunud assessoriproua Anna Elisabeth von Nolkenile (sünd. Tiesenhausen). Hinnaks 8000 rubla. Nüüdsest oli Nõmmküla mõisa omanik Anna Elisabeth von Nolken.

26.03.1769.a. vormistati ostuleping, mille järgi müüs Anna Elisabeth von Nolken Nõmmküla mõisa oma pojale Reinhold Johann von Nolkenile hinnaga 9000 rubla. Tema aga müüs mõisa 25.01.1772.a. edasi Otto Magnus von Rehbinderile, hinnaks 17 500 rubla.

02.04.1774 müüs ka Otto Magnus von Rehbinder mõisa edasi, nüüd sai uueks omanikuks kapten Joacim Friedrich von Vietinghoff (Heinrich Christop von Vietinghoffi poeg). Mõisa hind on nüüd juba 19 000 rubla.

05.07.1787 vormistati mõisa pandileping ning nüüd pantis mõisa kapten Joacim Friedrich von Vietinghoffi lesk Hedwig Augusta von Vietinghoff Nõmmküla mõisa Woldemar Friedrich von Ungern-Sternbergile 60 aastaks hinnaga 13 000 hõberubla.

Vaid kolme aasta pärast, 28.01.1790 pantis Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg mõisa edasi Jakob von Baggehufwudt`ile hinnaga 14 000 rubla.

Kuna Jakob von Baggehufwudt suri 1796.aastal, siis tema lesk Caroline Friedericke von Baggehufwudt koostas pandiloovutuslepingu ning loovutas Nõmmküla mõisa pandi major Frommhold Johann von Rosenbach`ile hinnaga 20 000 hõberubla.

Vaid kahe aasta möödudes loovutas major Frommhold Johann von Rosenbach pandi leitnant Otto Gotthard von Bistramile (Otto Wilhelm von Bistrami poeg). Nüüd oli pandi hinnaks juba 28 000 hõberubla + 2000 bankorubla.

04.03.1817 koostati kokkulepe major Frommhold Johann von Rosenbachi ja leitnant Otto Gotthard von Bistrami vahel mõisa pandi asjus. Mõis läks üle kornet Carl Paul von Derfeldenile. Kornet von Derfelden  aga omakorda loovutas pandi 22.03.1818 kaupmees Carl Wilhelm Hinschmannile hinnaga  66 000 hõberubla + 10 000 bankorubla. Pandilepingu muutmine pandiostulepinguks sõlmiti 11.07.1818.a.

Uue pandilepingu sõlmis Carl Wilhelm von Hinschmann 11.03.1825, mille järgi ta pantis ostetud omandiks kinnitatud Nõmmküla mõisa leitnant Karl Anton von Vietinghoff`ile hinnaga 60 000 bankorubla.

10.09.1840 sõlmitud pandilepingu, mis kinnitati 08.04.1841, sõlmisid 1840.a. surnud leitnant Karl Anton von Vietinghoffi pärijad, tema poeg Magnus ja surnud poja Aleksandri poeg Paul ning tütar Pauline von Dücker (sünd. Vietinghoff), mille järgi nad pantisid mõisa Alexander Evald Heinrich von Behrendsile. Pandi hinnaks oli 27 143 hõberubla.

16.02.1842 koostati pandiostuleping, mis kinnitati 22.12.1842, mille järgi ostis Alexander Evald Heinrich von Behrends pandi pärusomandiks. Tema oli kogukonnakohtunik ning loovutas 21.07.1875 lepingu järgi Nõmmküla mõisa oma pojale Arthur Ludwig Frommhold von Behrendsile hinnaga 50 700 hõberubla. Tema suri 14.09.1888 ja mõisa pärijaks oli Tallinna ringkonnakohtu määruse järgi 23.10.1900 tema ema Adelaide von Behrends (sünd. Myller Rautenfels).

09.11.1903 koostati kinkeleping, mille järgi Adelaide von Behrends kinkis mõisa oma tütre Louise Ida Julie von Dehn`i pojale, riiginõunik August Evald von Dehn`ile hinnaga 80 000 rubla.

14.06.1911.a. omandas mõisa ostulepinguga Talurahva Põllupank ilma 9 taluta (Siimorahva nr.25; Olevi nr.22; Vaino nr.23; Sassi nr.17; Toomarahva nr.24; Elkava nr.4; Jürirahva nr.20; Keppo nr.16 ja Mäerahva nr.19) hinnaga 120 000 rubla.

Seega läks mõis aadlisuguvõsast välja. Viimane märge on kinnistusse tehtud 22.08.1927, kui mõisahoone omandas Eesti Vabariik ja seisukorra kohta on tehtud märge: “Pole midagi enam järele jäänud pärast likvideerimisi Põllupanga poolt“.

Andmed: EAA katastrite registrist