Rägavere mõis
16. saj. lõpu küsitluse andmeil oli Rägavere 16 adramaad suur ja seal elas kolm talupoega.
Peahoone on viilkatusega ühekorruseline väike suurtest maakividest lõhutud maakividest ehitis, mille aknaavad on ääristatud punaste tellistega. Sarikajalad, viimased viilusarikapaarid ja konsoolidena seinapinnast eenduvad pärlinid on kunstipäraselt kujundatud. Vasakul tiival paiknes madal triiphoone. Peaukse ees esifassaadi keskteljel paikneb väike viilkatusega palkon, mis oli algselt avatud, nüüd on see kinni ehitatud. Palkoni aknaruudustik on tiheda ja keeruka raamistusega. Arvatavalt võib hoone pärineda 19. saj. lõpust. Kõrvalhooneist on alles üksikud varemed.
Ehitusmaterjalilt samalaadsed hooned ehitati koos peahoonega. Segastiilis väikeses peahoone esises pargis olid sirg- ja ringteed. Munakividest sissesõiduteed ääristab allee.
Legend jutustab maa-alusest salakäigust Rägavere ja Linnape mõisa vahel.
Tänapäeval on mõis eravalduses.
Rägavere mõisnikest
Rägavere küla mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1569. aastal, kui selle omanikuks sai Thomas Vegesack. Ta suri 1570. aastal ja mõisa omandas Johann III sekretär, Tallinna asehaldur Johann Berendes. Johann suri 1601. aastal ja Rägavere omanikuks sai tema poeg, Riia linna ja lossi asehaldur Joachim Johansson Berendes.
26.02.1631 on sõlmitud leping Otto Schulmanni ja tema kasupoja Hans Paykülli vahel, mille järgi jäid Kärsa ja Rägavere mõisad Hans Payküllile kui pärijale tulevikus. Ta pidi maksma oma kasuisale Schulmannile 3000 riigitaalrit, kui ema pärandusosa ja selle eest sai Rägavere pandiks niikauaks kui ema elab. 1647. aastal kuulus Rägavere Hans von Payküllile kes suri 1695. aastal ja pandihaldur oli tema poolvend Otto Schulmann. 24.12.1650 on kuninganna Kristiina konfirmeerinud Rägavere oma kuninglikule kaubandussekretärile Moskvas Johan de Rodes`ele päruseks. Enne teda oli Rägavere pandihaldur Hermann Wöestmann, kelle väimees Johan de Rodes oli. Johann suri 31.12.1655.
Pandikirja järgi on järgmine Rägavere omanik olnud 1663. aastal Bernhard Otto von Lieven. 1668. aastal on omanikuks märgitud meeskohtunik Hans von Payküll.
28.04.1670 on pandikirja järgi Bernhard Otto von Lieven Rägavere pantinud Bogislaus von der Pahlen`ile 4000 riigitaalri eest, kes on valdajaks märgitud ka 1682. aastal. Bogislausi tütar Hedwig Margaretha von der Pahlen müüs Jootme ja Rägavere mõisad 1724. aastal leitnant Georg Johann von Friesell`ile hinnaga 4000 riigitaalrit. Juba samal aastal pantis ta sama summa eest Jootme ja Rägavere mõisad rüütelkonna kirurgile Michael Foerster`ile.
1739. aastal on haagikohtunik Caspar Friedrich von Engelhardt Jänedalt esitanud nõude kuninglikult lossifoogtilt Johan Vitus Langhuti naiselt Dorothealt ja ta lastelt kui Jootme ja Rägavere pärusomanikelt nõusolekut omandamaks Rägavere ja Jootme pandiomanikult, rüütelkonna kirurgilt Michael Foersterilt tagasiastumist pärandvara valdusest.
1768. aastal on toimunud kapten Georg Johann Frieselli pärijate vahel vara jagamine. Lepingu järgi jäid Jootme ja Rägavere mõisad vendadele Georg Johann ja David Frieselli ühisavaldusesse ja nüüd loovutas Georg Johann oma osa vennale Davidile 19 000 rubla eest.
David Friesell müüs 1777. aastal Rägavere kornet Wilhelm Rudolph Patkull`ile 21 000 hõberubla eest. Ta suri 1782. aastal ning pärija, tema poeg, Eestimaa kubermangu aadlimarssal Jacob Johann von Patkull müüs 1793. aastal Rägavere, Põriki ja Pruuna mõisad Friedrich Adolf von Dellingshausen`ile hinnaga 120 500 hõberubla + 11 000 bankorubla. Kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolf von Dellingsahausen suri 26.03.1839 ja tema naise Karoline Elisabethi ning laste omavahelisel kokkuleppel 12.03.1840 . a. välja antud akti järgi sai erukaardiväe staabirittmeister Friedrich von Dellingshausen Põriki, Pruuna, Rägavere, Räsna ja Linnape mõisad omale päritud omandiks.
10.02.1860. a. omandas ostu teel 83 000 hõberubla eest Linnape ja Rägavere mõisad kindralmajor Ferdinand von Baumgarten. 1870. aastal ühendati Rägavere mõis Linnape mõisaga ning viimaseks Rägavere mõisnikuks jäi Constantin von Baumgarten.
Andmed: EAA katastrite register
