Põriki

Põriki küla esmamainimine on olnud 1586. aastal Pirck nimega, 1637 on küla nimi olnud Purrick ja 1732 mõisana mainitud Porrika nimi. Põriki küla kuulus Pruuna mõisale ka pärast Põriki mõisa eraldamist Pruunast 1710. aastal. Alates 1793. aastast oli Põriki Pruuna kõrvalmõis, olles samade omanike käes. Põriki külakool asus Nahe külas, asutatud 1862. aastal. Koolimaja ehitati 1883. aastal, õpilai oli 20 ja õpetaja oli Johannes Grauberg. 1918/1919 nimetati kool Põriki Nahe algkooliks, kus õppis 21 õpilast ning õpetajaks oli Alide Kuuskmann. 1919/1920 õppeaastal oli kooli nimi Lehtse valla Nahe 3-klassiline kool, õpilasi oli 26 ja õpetajaametit pidas Jakob Eckmann (sünd. 04.01.1868).
1920. aastatel mõisa maadele tekkinud asundus liideti 1977. aastal Pruuna külaga. Põriki küla mõisast põhjas sulandus Pruuna külasse 1930. aastatel.

Põriki küla viimased taluperemehed enne kollektiiviseerimist 1949. aastal:

1. Inno (Hinno) talu omanik oli Kaarel Vöölmann. Talu suurus oli 52 ha viies tükis. Alati peeti talus suvilisi. Kui peremees 1910. aastal suri, hakati pidama ka läbi aasta sulast.
2. Jaagu talu omanik oli Johannes Rohusaar. Talu suuruseks oli 32 ha, samuti viies tükis. Läbi aasta peeti teenijatüdrukut ja suvilisena enamasti sulast. Karjast peeti seni, kuniks oma laps veel väike oli. Talupidamist alustati 1908. aastal. Maad olid ostetud Beegi suurtalust põllupanga võlaga ja hooned ehitati ise.
3. Tisleri talu omanik Eduard Rohusaar sai talu oma isalt Jaan Rohusaarelt. Isa ostis selle peale oma talu müümist Pruunakõrves 1907. aastal. Talu oli sama suur kui Jaagu talugi. Talus peeti läbi aasta tüdrukut ja suvel karjast. Sulast peeti suvilisena.
4. Pälli talu omanik oli Anton Jairus, kes tuli 1916. aastal tallu koduväiks. Talu suurus oli võrreldav Jaagu ja Tisleri taludega. Talus peeti läbi aasta tüdrukut ja sulast. Teenijad vahetusid selles talus sageli. Peremees ise palju tööd ei teinud, töötas vallavanemana, kaitseliidu ülemana, piiritustehase juhatajana jne.
5. Parra talu omanik oli Gustav Truu. Ta kasutas harva palgalist tööjõudu, vahel pidas sulast. Temal oli endal palju lapsi, kes kõik vajaliku töö ära tegid.
6. Metsa talu omanik oli August Liivak, hiljem väimees Heino Aesmaa, kellest kollektiviseerimise järel sai „Koidu“ kolhoosi brigadir. Talus ei peetud palgalist tööjõudu, kuna omal oli 3 poega ja 4 tütart, kes käisid vabal ajal naabritelgi abiks. Hansutõnu talu peremees oli Kaarel Milton, peale tema surma 1910. aastal poeg Karl. Talus peeti läbi aasta naistööjõudu ja suvel karjast.
7. Vilu talu oli teistest väiksem, kogusuurus 15 ha. Omanikuks oli Oskar Vain. Selles talus palgalist tööjõudu ei kasutatud.
8. Tammiku talu peremeheks, samuti 15 ha suurune, oli Johannes Peterson. Talus peeti ainult tüdrukut ja karjast.