Tamsalu mõis
Tamsalu esmamainimine ajalooürikutes on aastast 1512.
Siis oli olemas Tamsali nimeline mõis. Mõisa hoonestikku kuulusid härrastemaja (hävis 1934. a tulekahjus), loomalaut ja sigala, tõllakuur, valitsejamaja, hobusetallid (praegu varemetes), sepapada, ait-panipaik. “Kukeloss“ oli mõisamoonakate elumaja.
1512. aastal on mainitud kirjalikes allikates Tamsalu mõisa kui ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas selle Wolmar Fircks`ile.
1517. aastal müüs Degener von Gilsen Einmanni mõisa koos kahe külaga (Kyrkuta ja Kadokylla) Wolmar Fircksile (Vyrkes`ile). 1551. aastal jagasid vennad Christoph, Wolmar, Johann, Robert ja Berthel omavahel Einmanni mõisa ja kõik isa pärandiga kaasnevad külad ning loovutasid need vennale Johannile. 1566. aastal kuulus arvatavalt koht, tookordse nimega Tamson Einmanni mõisa külge ja selle omanikuks oli Johann Fircks. Tema müüs 28.02.1587 Tamsalu mõisa Hans Lübecker`ile. Temalt päris mõisa Christopher Burmeister. Kuninganna Kristiina kinnitas oma kirjas 18.08.1647 Tamsalu mõisa kuulumist Christopher Burmeistrile.
Tema väimees kapten Christoph Magnus Berg pantis mõisa 15.04.1686 Gerd Georg Witte`le. Reduktsioonikomisjoni otsusega 22.11.1687 oli Tamsalu mõis reduktsioonist vabastatud. Gerd Georg Witte loovutas mõisa pandi ja lisaks Ramma küla Otto von Rehbinderile, kes omakorda õige pea loovutas need Tallinna kaupmehele Claus Johann Nottbeck`ile. Raehärra Claus Johann Nottbecki pärijad müüsid Moe mõisa lesestunud kontradmirali lesele proua Agneta Gosslerile (sünd. von Burchard) hinnaga 9300 riigitaalrit. Agneta Gossleri eluajal märgiti omanikena tema tütreid Catharina Dorothead (surn.1753), kes abiellus ooberst Samuel Karkettel`iga ja Dorothea Brask`i. Pärandvara jagamine Catharina Dorothea von Karketteli pärijate vahel toimus 1762. aastal. Tema tütar Dorothea Helena von Karkettel (Halliborten) päris emalt Moe ja Tamsalu mõisad hinnaga 10 000 rubla.
1778. aastal pantis Arend Wilhelm von Taube Tamsalu ja Moe mõisad Magnus Johann von Buddenbrock`ile kolmeks aastaks hinnaga 1000 rubla + 300 rubla aastas. Dorothea Helena von Karkettel suri 1773. aastal ja tema pärijad olid tema kolm alaealist tütart Anna Justina, Agneta Dorothea ja Margaretha Helena abielust 1764. a. Jocob Johann von Wengen den Lambsdorff`iga (surn. 1770). Tema teine mees oli 1774. a. Otto Reinhold von Yhrmann, kes protsessis lese tütardega mõisa pärast. Eestimaa ülemkohtu otsusel 24.03.1777 langesid mõisad Wengen gen Lambsdorff`idele. Yhrmann pidi ülemmaakohtu otsusel 08.02.1778 sama aasta lihavõteteks mõisad üle andma. Pärijate eestkostjad müüsid 1778. aastal Moe ja Tamsalu mõisad assessor Arend Wilhelm von Taubele hinnaga 32 000 rubla.
07.03.1782. a. pani Eestimaa ülemmaakohus Arend Wilhelm von Taubele kuulunud mõisad avalikule müügile. Mõisad ostis maanõunik Jacob Heinrich von Schwengelm hinnaga 22 500 rubla. Maanõunik von Schwengelm aga loovutas 1782. a. mõisad kindralleitnant Georg Johann von Friesell`ile. Tema suri 1788. aastal ja 1802. aastal päris mõisad tema tütar Elisabeth Charlotta von Löwenstern (teise mehe järgi von Wendrich). Elisabeth Charlotta von Wendrich pantis Tamsalu mõisa 1816. aastal kümneks aastaks leitnant Carl von Viettinghoff`ile. Pandileping muudeti ostulepinguks 24.06.1821.
Leitnant von Viettinghoff müüs 1834. a. Tamsalu mõisa Charlotte Margaretha Helene von Rehbinder`ile (sünd. von Lantinghausen) hinnaga 15 000 hõberubla. Tema suri 1840. aastal ja 1843. aastal müüsid tema lapsed mõisa kapten Otto von Harpe`le hinnaga 9000 hõberubla. 1858. aastal oli kapten Otto von Harpe Tamsalu mõisa müünud kindraladjudant Karl Heinrich von Dehn`ile hinnaga 17 000 hõberubla. 1878. aastal müüs von Dehn mõisa Johannes von Nottbeck`ile 22 000 hõberubla eest.
1881. aastal oli mõis taas müügis. Nüüd omandas selle Ludwig Ferdinand von Uexküll-Güldenband 30 000 hõberubla eest. Tema suri 24.12.1896 ja pärijateks olid tema lesk Elisabeth Katharina ning kaks poega ja kaks tütart: Konrad Cottschalk Reinhold, Ferdinand Wilhelm, Christa Mathilde Louise Stephanie ja Antonie Marie Sophie Elisabeth.
1915. aastal pärast Ludwig Ferdinand von Uexküll-Güldenbandi surma (surn. 24.12.1896) sai pärijatevahelisel kokkuleppel Tamsalu mõisa Christa Mathilde Louise Stephanie von Uexküll-Güldenband hinnaga 150 000 rubla.
Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati mõis Eesti riigile.
Andmed: EAA katastrite register
