Tapa vabastamise mälestustahvel raudteejaama hoonel
8.01.1919 asusid soomusrongid Lehtse lähistel. Samal õhtul kutsus soomusrongide üldjuht kapten Karl Parts soomusrongide 1, 2 ja 3 ülemad enda juurde, teatades, et hommikul kell 5 jätkavad rongid pealetungi, et vallutada Tapa. Soomusrongi nr. 1 juhtis Vabadussõja kangelane kapten Anton Irv. Vaenlane osutas tõsist vastupanu, eriti alevi ees, kuid peatselt oldi sunnitud taganema Valgejõe suunas. Soomusrongide dessandi kätte langes Tapa kell 9. Sõjasaagiks saadi kolm kuulipildujat, ligi 200 püssi, hulk lõhkeainet ning sõjavangi võeti 78 meest.
13. oktoobril 1932 andis soomusrongi nr. 1 ülem kolonel Karl Tallo Kaitseliidu Järva maleva Tapa malevkonna pealikule ja Tapa linnapeale teada oma ja 1. diviisi ülema kindral Aleksander Tõnissoni soovist, et Tapa kui sõjaliselt tähtsa asula vabastamine punaste käest saaks mingil viisil jäädvustatud. Üks võimalus oleks mälestustahvli asetamine Tapa jaama seinale. 13. novembril 1933 arutas küsimust Kaitseliidu Tapa malevkonna pealiku O. Stokeby kutsel Tapa malevkonna staabis selleks kokkukutsutud komisjon järgmises koosseisus: Soomusrongirügemendi ja ohvitseridekogu poolt major Erich Bartelt, Tapa linnapea Tõnis Rähn, Tapa jaamaülem R. Blauhut, Tapa politseikomissar O. Wichmann, Tapa linna majaperemeeste seltsist J. Ruuse, Tapa Naiskodukaitsest S. Stokeby, Tapa Naisseltsist M. Puusepp, 1. soomusrongirügemendi üleajateenijate kogust E. Jakustand, Kaitseliidu Tapa üksik-patareist A. Kuusk, Tapa Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsist A. Kütt ja Tapa Sõnumed toimetusest Evald Tiits.
Koosolek otsustas üksmeelselt, et Tapa vabastamise mälestuseks tuleks kinnitada Tapa raudteejaama põhjapoolsele seinale pronksist mälestustahvel vastava pealkirja ja Soomusrongirügemendi embleemiga. Tahvel mõõtudega 66,5×133 cm ja kaaluga üle 200 kg valmistati Johannes Mittuse valutöökojas Tallinnas.
Tapa vabastamise 15. aastapäev. Mälestustahvli avamine
9. jaanuar 1934. aastal, Tapa vabastamise 15. aastapäev kujunes linnaelanikele suursündmuseks. Juba varahommikul oli Tapa omale „selga tõmmanud pidurüü“. Raudteejaam oli ehitud pärgade ja ilutuledega ning linnas lehvisid kõikjal riigilipud.
Kell 10 hommikul rivistusid jaama perroonile soomusrongirügemendi autokompanii, Kaitseliidu Tapa malevkond, üksik patarei ja eskadron ning kohalikud organisatsioonid.
Kell 10.35 saabus Tallinnast rong külalistega, kellede seas olid teedeminister kolonel Otto Sternbeck, kindral Johan Laidoner, kindral Aleksander Tõnisson, kolonel Karl Parts, 1. diviisi ülem kolonel Herbert Brede jt. Kolonel Sternbeck tervitas autokompaniid, mille järel see marssis avatava mälestustahvli ette 2. platsvormile. Seal ütles mälestustahvli komitee esimees kaitseliitlane Osvald Stokeby avasõna ja tervitas saabunud külalisi. Seejärel eemaldas teedeminister Sternbeck mälestustahvlilt katte ja kõlas ühine vägev hümn.
Vaimuliku tseremoonia mälestustahvli juures toimetasid Jakobi kiriku õpetaja Jaan Gnadenteich ja preester Konstantin Kokla Tartust.
Pärast vaimulikku talitust esinesid kõnedega kindral Johan Laidoner, kindral Aleksander Tõnisson, kolonel Karl Parts ja kolonel Karl Tallo soomusrongide rügemendist.
Pärast tseremooniat mälestustahvli juures siirduti Jakobi kirikusse, kus õpetaja Jaan Gnadenteich pidas tänujumalateenistuse, mis lõppes koguduse lauluga „Su üle Jumal valvaku…“
Kirikust siirdusid külalised soomusrongide rügementi Tapa mõisa, kus ohvitseride kasiinos oli korraldatud pidulik lõunasöök. Ühiselt koos istudes tuletasid Tapa vabastamise kangelased meelde neid veriseid sõjapäevi, mil Tapalt löödi välja võõras võim.
Mälestustahvli valmistamiseks tehti korraldava komisjoni poolt tapalaste seas korjandus. Selle heaks annetasid Tapa Majaomanike Selts – 50 kr, Tapa jaamaülem ühe ametkonnaga – 41 kr, Naiskodukaitse Tapa jaoskond – 21 kr, Tapa Noorsookasvatuse Selts – 10 kr jne. Loteriidest saadi 101 kr, kõik kokku 366 kr. Pronkstahvli valamine maksis 240 kr, ülejäänud raha kulutati tahvli paigaldamisele ja avamispäeva pidustustele.
Tapa Sõnumete (1934) artiklis avaldas mälestustahvli korraldav toimkond tänu kõigile annetajatele ja kaasaaitajatele, “kes võimaldasid nii kergesti läbi viia jäädavalt Tapa ajalukku säiluva kauni ürituse”.
Nõukogude okupatsiooni alguses võeti mälestustahvel seinalt maha.
Ajaleht „Päevaleht“ 1. juulil 1940. aastal kirjutab: „Laupäeval võeti maha Tapa jaamahoone seinalt Tapa vabastamise mälestustahvel, mis üles seati mullu suurema pidulikkusega. Mälestustahvli mahavõtmist nõudis kohalike tööliste poolt moodustatud omakaitse komitee, kuna tahvlil olev tekst riivavat heanaaberlikke suhteid sõbraliku Nõukogude Liiduga ja punaarmeega. Sellekohasele komitee poolt vastuvõetud resolutsioonile järgnes mälestustahvli mahavõtmise korraldus ametlikult poolt.“
Mälestustahvli taasavamine 20.02.1993
Mälestustahvel taasavati pidulikult 20. veebruaril 1993. Tahvel valmis aasta varem Tapa muinsuskaitsjate ja tolleaegse linnavalitsuse algatusel, eestvedaja Jaan Viktor. Pronksist tahvli valmistas Tallinna kunstnik Tiiu Kirsipuu Soomusrongirügemendi fotograafi Karl Pormeistri säilinud klaasnegatiivist tehtud foto järgi. Kus asub vana tahvel, ei teata, kuigi 1980-ndatel oli seda nähtud jaama tööriistakuuris. Seega on teoreetiline võimalus, et eksisteerib kaks tahvlit. Taasavamise pidulik sündmus algas Jakobi kirikus jumalateenistusega. Kirikust liikus pikk rongkäik Tapa jaama perroonile, kus oli kaitseliitlaste ja kuperjanovlaste valve. Valge kanga all oli varem paigaldatud kuuseokstega pärjatud mälestustahvel. Mälestustahvli õnnistas sisse piiskop Einar Soone. Kõnelesid linnapea Raivo Raid, volikogu esindaja Kalju Kuld ning külalised – teede- ja sideminister Andi Meister ning kaitseministeeriumi nõunik ja sõjaajaloolane Hannes Walter. Piduliku päeva lõpetas õhtusöök Tapa restoranis.
