Moe Lennukitiib
Ühest Tapa kandi lähistel toimunud suurimast rahuaja lennukatastroofist jutustab oma mälestused „Virumaa Teatajele“ tolleaegne Moe Piiritustehase direktor Arvo Antropov. Loo pani kirja Aarne Mäe aastal 2010.
Siinne suurim lennukatastroof juhtus Moel
Viimase aja sagedaste lennukatastroofide valguses meenutab „Virumaa Teataja“ siinkandi suurimat lennuõnnetust, mis juhtus Vene sõjaväe transpordilennukiga rohkem kui 30 aastat tagasi Moel.
19.04.1977.a. kandus Vene sõjaväe transpordilennuk teadmata põhjusel maandumisel liiga madalale ning riivas tiivaga Moe piiritustehase korstnat. Üks mootor süttis põlema ja piloot püüdis teist mootorit forsseerides põllul maanduda, kuid katastroofi ta vältida ei suutnud. Lennuväljani oli jäänud alla kahe kilomeetri … Õnnetuses hukkus 21 sõjaväelast ning seda tragöödiat tuletab meelde õnnetuskohta betoonalusele paigutatud viisnurgaga lennukisaba. Kohe pärast katastroofi piirati ala lindiga, kohale tulid sõjaväe tuletõrje, kiirabi, kuid ajalehtedes sellest ei räägitud.
Kümme korda madalamal
Lennuki kokkupõrget tehasekorstnaga nägi pealt ka piiritustehase direktor Arvo Antropov, kes samal ajal oli Tapalt lõunatamast naasmas. “Käisin Tapal söömas ja tulin just Moele tagasi, kui nägin lennukit, mis lendas kahtlaselt madalalt. Olin parasjagu bussipeatuse juures enne ristmikku ning jäin sinna künka peale seisma – näen, et lennuk sööstab vastu korstnat, kukub sealt nina ees ja rattad ülespoole põllu peale ja plahvatab põlema,” meenutas Antropov. Tapa lennurajale suundunud lennuk eksis kõrguses umbes kümme korda, korstna kohal oleks pidanud ta olema 240 m kõrgusel ning tegelikkuses poleks ta kuidagi sellele 32meetrisele korstnale 24 meetri kõrgusel pihta tohtinud saada. Samas oli teada, et korstnat kasutati maandumisel ühe orientiirina. Antropov leidis, et kuna ohvitserid olid minemas puhkusele, võis nende eufooria ka lenduriteni kanduda. “Tapa lennuväli läks remonti ja sealsed hävitajad viidi teistele lennuväljadele, allakukkunud transpordilennukiga toodi piloodid Tapale tagasi, et nad saaksid koju puhkusele jääda. Eks nende meeleolu oli ka sellega seoses vastav, paraku jäi see nende igaveseks puhkuseks,” rääkis Antropov. Talle meenus kuuldus, et lennujuhid olevat hoiatanud liiga madala kõrguse eest, kuid piloodid saatnud nad pikalt. Antropovi sõnul oli lennukis terve polk, kes sai silmapilkselt surma. Isegi sõjatingimustes oleks selline õnnetus harukordne. Tänu piloodi meeleheitlikele ponnistustele suudeti ära hoida veel suurem tragöödia, sest napilt õnnestus lennuk suunata üle majakatuste.
Tööline sai tiivaga pihta
Pärast kokkupõrget kiirustas Antropov tehasesse. Seal selgus, et üks ehitustööline, kes oli katlamaja remontinud, oli vigastada saanud ning saadeti kiiresti Tapa haiglasse. Tema oli ehitajatest ainuke, kel oli kiiver peas. Vigastada sai ta sellest, et lennuki tiib kukkus katlamaja katusele ja sealt edasi, andes ka töömehele hoobi. Kui haiglas küsiti, mis juhtus, vastanud ta, et lennuk riivas tiivaga. Sealt helistati tehasesse, kas peab hullumajja pöörduma või milles asi. Tehase purustatud katlamajakorstna kõrvale tehti metallist korsten, kuid tootmine jätkus kohe ka lühema korstnaga, selleks tuli kasutusele võtta ventilaatorid. Moe puhul oli ju tegemist Eesti ainsa piiritustehasega, mille toodangut kasutas suurim alkoholitootja Liviko.
Mingit kompensatsiooni tehasele ei pakutud, kellelegi ei tulnud see isegi pähe, et võiks aidata korstnat taastada. Nüüd seisab see korsten tulede plinkides oluliselt lühemana. Arvo Antropovil on aga katastroofipilt senini ehedalt silme ees.
