Kerguta

Kerguta küla esmamainitakse 1448. aastal Kyrckatey nimega, 1686. aastal Kirkotakulla ja 1788. aastal Kerguta nimega. Kerguta küla oli 1977-1997. aasatatel Vajangu küla osa. Tõenäoliselt on küla oma nime saanud Kirkota vasallisuguvõsa järgi, kelle valduses oli küla aastani 1448. Suguvõsa nimi on pärit Keila kihelkonnast Kerguta külast. 1931. aastal ehitati endine Kerguta koolimaja ümber vanadekoduks ja sinna toodi ka endise Kuie vanadekodu hoolealused. Kerguta vanadekodu jäi seega ainsaks Einmanni valla vanadekoduks. 1935. aastal asus külas masinatarvitajate ühing ja turbaühisus.
2019. aasta aprillis möödus 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Selle puhul mälestati Kergutal Eesti Asutava Kogu liiget Tõnu Loik´i. Üritus toimus Kerguta külas Tõnu Loik´i sünnikodu lähistel (Jaan Villak´i maadel), Kerguta tee ääres.
Tõnu Loik sündis 19. novembril 1875. aastal Einmanni vallas Voosel Villemi talus Järvamaal, põllupidaja pojana. Lõpetas Paide linnakooli 1897. a. Siirdus posti-telegraafi-telefonivõrgu teenistusse ja saavutas seal osakonna juhataja koha, kuid loobus postivalitsuse teenistusest, et pühenduda teistele tegevusaladele. Postiametnikuna töötas aastail 1899 – 1917. Tõnu Loik abiellus 25. augustil 1902. a. Josepha Suhodolskaga ja peresse sündis kaks last. Tõnu Loik oli Eesti Asutava Kogu liige 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8.mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi valitsuse eesotsas Otto Strandmanniga ning sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu.
Suure innuga lõi Tõnu Loik kaasa ühistegevuse alal juhtivatel kohtadel. Nii tegeles ta 1921 – 1927 aastani Ametnikkude Panga juhatuses, 1921 – 1924 ajalehe „Waba Maa“ ärijuhi kohusetäitjana, Ametnike panga juhatuses 1921 – 1927, Riigi ja Omavalitsuse Teenijate Keskliidu esimees 1919 – 1927, Tarvitajateühingu „Oma” nõukogus 1927 – 1930 aastani, olles ühtlasi ka Eesti Ühingute Liidu revisjonikomisjoni liige aastatel 1927 – 1928, Eesti Ühingute Liidu nõukogu liige 1929. aastast peale. Tallinna Linnapanga direktoriks valiti Tõnu Loik 1927. aastal. Vaatamata oma niigi juba vastutusrikkale tööle ja laialdasele tegevusele oli tal jätkunud aega ja tahtmist lüüa kaasa veel paljudes teistes ettevõtetes ja organisatsioonides. Nii jätkus tal veel jõudu võtta osa Kindlustusseltsi „Põhja Kotkas“ tööst juhatuse liikmena alates 1925. aastast. Pealinna majandusringkondades ja ühistegelaste peres oli Tõnu Loik hästi tuntud. Mis teda eriti iseloomustas, oli tema rahulikkus, tagasihoidlikkus ja asjalikkus. Ei võltsi paatost ega kärarikast kõnet pole koosolekutel Tõnu Loigilt keegi kuulnud. Ta ütles oma arvamise rahulikult ja asjalikult.
Tõnu Loigu elutee katkes 10. juulil 1958. aastal Harjumaal Paunküla hooldekodus, ta on maetud Tallinnas Metsakalmistule.
2016. aastal elas külas 8 inimest.