Politsei

Politsei, rahukohus ja advokaadid Tapal

Tapal asunud kohtuasutuse kohta ei ole just palju teada. 1902. aastal oli rahukohus Amblast Tapale üle toodud ja paigutatud Friedrich Kolshorni majja. Ka advokaat oli 1902. aastal Tapal ametis. Tema nimi oli Antony Sass (sünd. 19.05.1873, surn. 20.03.1927). Miskipärast viidi 1903. aasta alguses rahukohus Amblasse tagasi ja sama aasta lõpus toodi jälle Tapale. Rahukohtunik ise oli Tapale elama kolinud.

1904. aastal ei olnud Tapal veel politseid ega ka vangimaja. Kuid ametis oli üks kordnik. 1905. aastal pandi kordnik ametisse Imastu mõisa ja Tapale saadeti veel teine kordnik juurde.

Detsembris 1905. a. seati ministrite-komitee määruse põhjal Eestimaa rüütelkonna kulul Tapale ametisse politsei-ülevaataja Jüri Paas. Ametisse nimetamine toimus viieks aastaks palgaga 700 rbl. aastas, 120 rbl. korteri jaoks ja 180 rbl. kantselei ülalpidamiseks.

Tapa esimese kohtuniku nime pole paraku teada, kuid 1910. aasta jaanuaris tuli Lihulast Tapale uus rahukohtunik – Pjotr Panovski – kes oskas isegi eesti keelt. Samal aastal toodi Tapale üle Rakvere-Paide 1. jaoskonna rahukohtuniku kantselei, mis alustas tööd 1. augustil 1910. a. Rahukohtunik Pjotr Panovski oli õigusteadust õppinud Tartu Ülikoolis. Kantselei ruumid asusid Pikk tn. 14 Aleksander Lindermanni majas rendipinnal. Sinna kauaks ei jäädud vaid koliti Pikk tn. 25 asunud majja ringi ja endistes ruumides Pikk tn. 14 hakkas oma advokaadibüroos vastu võtma advokaat Aleksander Aani.

1910. a. detsembris lõppes politsei-ülevaataja Jüri Paasi ametiaeg ja Paide kreispolitsei määras Tapale uue politsei-ülevaataja, kelle nimi oli Tsitserski.

1910. aastal ehitas Eestimaa rüütelkond Tapale ka arestimaja, mis sai aadressiks Pikk tn. 23. Seda ehitust käis kuberner isiklikult Tapal üle vaatamas ja heaks kiitmas.

1912. a. juunis oli rahukohtunik Pjotr Panovski ise süüpingis. Oli lasknud tapiga Tallinnast Tapale tuua kellegi Johannes Prints’i ja hoidis teda 7 päeva arestis, kuigi Prints oli täiesti süütu.

Kohtupalat mõistis talle valju noomituse ja see kirjutati teenistuskirja sisse.

Aprillis 1915. aastal lahkus Panovski Tapalt Võrusse rahukohtuniku ameti peale.

1916. aastal on Tapal tegevad juba kaks advokaati. Lisaks Aan’ile on ametis ka advokaat Theodor Müthel (sünd. 1895, surn. 05.01.1923 peaaju põletikku, olles Võrumaa 2. jaoskonna kohtu-uurija).
1916. a. detsembris nimetas Eestimaa kuberner Tapale uueks politsei-ülevaatajaks Paide pristavi Johan Weisson’i.

1. veebruaril 1919. a. asutati Tapale jaoskonnakohus ja rahukohtunikuks nimetati Oskar Linno (sünd. 14.012.1883 Tartumaal Sootaga vallas). Oskar Linno sündis taluomaniku pojana. Alustas kohtuniku ametiga Saaremaa ülemtalurahva kohtus esimehena, teenis kuni Saaremaa okupeerimiseni sakslaste poolt 1917. aastal. Samal ajal täitis ta ka Vene ajutise valitsuse Saaremaa maakonna-komissari kohuseid. Saksa okupatsioonivägede saabumisel lahkus Saaremaalt ja ta nimetati Eestimaa kubermangu komissari poolt Vene ajutise valitsuse Tartu maakonna komissariks, kus teenis, kuni punased komissariaadi üle võtsid.

1. veebruaril 1919. aastal nimetati Oskar Linno Tapale rahukohtunikuks, kus teenis kuni II Maailmasõja alguseni. Tapal tunti teda kui äärmiselt õiglast ja sõbralikku inimest, millega võitis üldise poolehoiu ja lugupidamise. Teenides Tapal kuni jaanuarini 1941. a. määrati ta Järva-Jaani osakonda rahvakohtunikuks. Tapal oli tema ametiaeg kokku 22 aastat.

Rahukohtu maja oli vana puust ehitis, mis vajas pidevat remonti. 1920. aastal tehti suurem kapitaalremont ja magama pandi suur hulk raha, et maja oleks vähegi kõlbulik.

1923. aastal tõdeti, et hoone on nii ära mädanenud, et pole mõtet isegi remontima hakata. Uue maja ehitus oleks aga 2 560 000 marka maksma läinud ja 1924. aasta eelarvesse võeti küll summa sisse, kuid ministeerium kärpis selle maha. Uut maja ei saadud.

1921. aasta märtsis tuli Tapale politseiülemaks Oskar Wichmann (sünd. 20.11.1888, surn. 13.02.1953 Inglismaal). 1935. aastal eestistas ta oma nime Vetekivi’ks. Tema ehitas omale maja Ambla mnt. 12, kus oli ka tema töökabinet ja kuhu sai helistada telefonil nr. 8.

1923. aastal mainitakse veel kaks advokaati korraga Tapal: Paul Eduard Camillo Hasselblatt (sünd. 25.10.1885, surn. 13.09.1956), Eugen Willmann (sünd. 17.02.1900, surn. 16.05.1957).

Aga kohtumaja hävitas majaseen, mis oli nii võimust võtnud, et maja seisukord oli kehvemast kehvem – seen hävitas saali ja teiste kantselei ruumide seinu ja põrandaid, mis tegi majas hingamise raskeks. Põrandaid ja seinu pidi alatasa uuendama ja remontima.

26. novembril 1923. aastal asus Tapal ametisse kohtu-uurija Oskar Sild (sünd. 23.09.1877).
Sel ajal oli Tapal politseikordnik Konstantin Pill (sünd. 1898), kes oli nii kohusetruu oma teenistuses, et isegi mõnikord alevi elanikel oma elukorteri ette Iisaki tn. 8 kartulikotti maha panna ei lubanud, et veidi puhata, neid hangeldamises kahtlustades. Nii nõudis ta ühelt naiskodanikult et see silmapilk oma kartulikoti vankrile paneks ja turule sõidaks, ise järgi hüüdes: „Kas sa ei tunne, kes ja mis ametimees ma olen?“ Just nagu Tapa alevis sellist suurt meest ei tuntud! Ja kui suurt meest oli vaja sinna, kus ärimees turult ülesostjana terve koorma lambaid ostis, mis turul kauplemise ajal oli seadusega keelatud, siis polnud suurt meest kuskil.

20. mail 1924. aastal tuli Tapale advokaadiks Peeter Lainevool (sünd. 17.08.1898 Põltsamaal). Lõpetanud 1923. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, praktiseeris Mõisakülas, kust ta lahkus vastuolude tõttu kohaliku rahukohtunikuga. Tapale tööle asudes oli ta ka algul alevi ja alates 1926. aastast Tapa linna juriskonsuliks. Tegelikult oli ta eraadvokaat ja töötas algul Kesk tn. 7 Peeter Jeksi majas, hiljem Kesk tn. 5 majas, mille ta Johannes Ruuselt endale ära ostis. Peeter Lainevool hukati sakslaste poolt 14. septembril 1941. aastal koos Leonardo Valtsiga Tapal Männikumäel, sest oli kommunismimeelse Tapa Töölisühingu toetajaliige.

Käes oli juba 1926. aasta, kuid vana, tsaari ajal ehitatud kohtumaja oli endiselt halvas seisus. Remonte oli aastate jooksul palju tehtud, kuid põrandad olid läbi mädanenud, seinad sisse langemas ja katus viltu vajunud, kust vihma sisse tilkus.

Veebruaris 1927. a. toimus kohtumaja eesruumis põleng. Sel päeval peeti kohut ja keegi oli hooletult põleva tuletiku seina äärde visanud, kust see põranda vahele sattus. Kuiv põrand võttis tuld ja leegid tõusid laeni, põletades ära osa seina. Tuld märgati õigel ajal ja kustutati oma vahenditega, kuid maja vajas taas remonti.

1927. aasta märtsis likvideeris Viru – Järva prefektuur Tapa politsei jaoskonna ja ühendas Paide jaoskonnaga. Sellega seoses määrati senine Tapa jaoskonna politsei komissar Oskar Wichmann komissari õigustega politsei abikomissariks asukohaga Tapal.

20. märtsil 1927. aastal suri Tapa esimene advokaat Antony Sass, kes oli sündinud 19.05.1873. a. Suure-Kaarma vallas. Advokaadina Tapal tegutses kokku 22 aastat kuni oma surmani. Ühtlasi oli Antony Sass Tapa alevi esimeses volikogus volinik, üheks alevi asutajaks ja sekretäriks 1917. aastal. Samuti oli ta olnud Tapa Hariduse Seltsi üks esimestest juhatuse liikmetest. Advokaat Sass on maetud Tapa vanale kalmistule, kuid tema hauakoht ei ole praegu enam leitav.

27. augustil 1929. aastal tuli Tapa jaoskonna kohtupristaviks Osvald Stokeby (sünd. 10.01.1895, eestist. Sauvere). Tema kabinett asus Turu tn. 14 talle endale kuuluvas majas. Osvald Stokeby oli tegev Tapa Kaitseliidu malevkonnas. Arreteeriti 07.10.1951 Jõhvis, trib. 17.12.1951 § 58-1a 25+5a Mordva ANSV Dubravlag, vabanes asumiselt 07.10.1966, kuid suri peale vabanemist 1967. aastal.

1931. aastaks oli Tapal rahukohus, kohtu-uurija, politsei abikomissariaat, vanem kriminaalassistent, kohtupristav, kaitsepolitsei, raudtee politseijaoskond ja mitu advokaati: Peeter Lainevool (sünd. 1898), Harald Puusik (sünd. 1891), vannut. advokaadi abi Andres Vaher (sünd. 19.05.1885, surn. 08.07.1961) ja vannut. advokaat Helmi Kaber (sünd. 15.05.1901, surn. 17.09.1969 Brasiilias). Tema advokaadibüroo asus Apteegi tn. 4 majas ja tema abiks oli advokaat Arved Liivak (sünd. 01.01.1906).

Advokaat Helmi Kaber oli sündinud Vao vallas, õppinud Avispea vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis, Rakvere tütarlaste gümnaasiumi lõpetas 1921. a. ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude 1926. aastal. Tapa ainuke naisadvokaat Helmi Kaber (aastail 1923 – 1927 Helmi Suis, 1934 – 1935 Helmi Kuurmann) oli naiskorporatsiooni Filiae Patriae vilistlane, abiellus 1934. aastal Šotimaal Edinburgis Anton Eduard Kuurmann’iga. Ka tema abikaasa õppis Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1940. a. 1935. aastal võtsid nad mõlemad omale perekonnanimeks Helmi neiupõlvenime „Kaber“. Kui veebruaris 1934. aastal valiti Tapale linnavalitsust, siis esmakordselt Eestis valiti volikogu juhatajaks naisterahvas – advokaat Helmi Kaber, tema abiks valiti insener Konstantin Kaal. 1943. aastal põgenes Helmi Kaber ilma abikaasata Rootsi. Eestis tunnistati ta teadmata äraolijaks ja tema abikaasale anti välja sellekohane tunnistus (Eesti NSV Teataja lisa, 1948, nr. 3). 1949. aastal suundus Helmi Kaber Rootsist edasi Brasiiliasse, kus ta 17.09.1969 Sao Paolo’s suri.

1. jaanuarist 1926. a. nimetati poliitilise politsei abikomissariks Tapale Ervin Richard Adolph Viks (sünd. 19.05.1897, surn. 06.04.1983 Austraalias).

1. aprillist 1927. a. määrati senine poliitilise politsei abikomissar Narvas Ervin Viks samale ametikohale Narva komissari juurde asukohaga Tapal. Ervin Viks astus Vabadussõjas vabatahtlikult kooliõpilaste roodu, demobiliseeriti 20.8.1920. Töötas kaitsepolitseis Haapsalus, Võrus ja Narvas. Tapale jäi ta 1. maini 1934. aastal, mil lahkus Pärnusse.

Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941. aastal sai temast Tallinn-Harju poliitilise politsei ülem, kellena oli ametis aastail 1941 – 1942. Pärast seda, 1942 – 1943 teenis Eesti Julgeolekupolitsei B IV osakonna (poliitiline politsei) juhataja asetäitjana. 1943 – 1944 oli ta Jupo ja SD Eesti haru B IV osakonna juhataja. Gestapo ülemana Eestis saatis surma sadu inimesi. 1944. aastal taganes Ervin Viks koos saksa vägedega Saksamaale, kust emigreerus 1950. aastal Austraaliasse, kus suri 6. aprillil 1983. aastal. 1962. aastal Eesti NSV-s toimunud sõjakurjategijate kohtuprotsessil mõisteti Ervin Viks tagaselja surma. Austraalia teda välja ei andnud, sest ei tunnistanud Eestit Nõukogude Liidu osana.

Ervin Viks’i asemele tuli Johannes Tüüts (sünd. 20.05.1905, surn. 02.03.1944). Tema ametikabinett asus Pikk tn. 3 majas, kuhu olid üle toodud kõik Tapa politseiasutused. Johannes Tüüts arreteeriti 16.02.1941 Viljandis, tribunal 09.05.1941 § 58-13 10+3a Permi oblastis Ussolag Solikamsk, kus suri 2. märtsil 1944. aastal.

Vahemärkusena: Septembris 1933. aastal jagati Tapa politseile välja kumminuiad. Seni olid kumminuiad olnud ainult raudtee politseil.

Tapa politseijaoskond oli olnud pikka aega Ambla mnt nr. 12 majas ja aprillis 1935. aastal koliti Pikk tn. 18 Ivan Ivanovi maja II korrusele.

Novembris 1935. aastal moodustati Tapa politseikomissarile alluv uus politseijaoskond, nimelt Liigvalla, Kapu ja Väinjärve valla osadest, kusjuures konstaabli asukohaks jäi Puhmu küla. Tapa politseikomissarile allus senini juba 10 maajaoskonda Põhja- ja Kesk-Järvamaal ja peale selle ka Tapa linna jaoskond. Nüüd tegevuse laienemisega tõusis jaoskondade üldarv juba 12 peale.

Alates 1. juunist 1936. a. toimusid taaskord ümberpaigutused. Siseministri käskkirjaga suunati Tapa jaoskonna politseikomissar Oskar Vetekivi Raasiku jaoskonna politseikomissariks ja Väike-Maarja jaoskonna politseikomissar Peeter Kutsar (sünd. 18.04.1904, surn. 01.12.1979 Austraalias) tuli tema asemele.

Oskar Vetekivi oli Tapal olnud 18 aastat, sellest 17 aastat komissar. Tapa linna volikogu koosolekul võeti vastu auaadress lahkuvale komissarile. Aadressis hinnati Oskar Vetekivi teeneid ja avaldati kahetsust tema lahkumise üle. Tapa seltskondlikud organisatsioonid korraldasid talle lahkumisõhtu, kus kingitused ja auaadressid üle anti. Oskar Vetekivi hilisemast elust on teada, et Vabariigi aastapäeval 1938. aastal annetati talle Raasikul Valgetähe IV klassi teenetemärk, seeria 414. 1940. aastal oli ta töötanud politseikomissarina Kehras. 30. detsembril 1943. a. oli Ida-ala kõrgem SS- ja politseijuht Riias annetanud Oskar Vetekivile Sõjateeneteristi II kl. mõõkadega võitluse eest bolševismi vastu.

1944. aastal põgenes ta algselt Rootsi, kust hiljem siirdus edasi Inglismaale, kus suri 13. veebruaril 1953. aastal.

1930-ndatel aastatel teenis Tapal hulgaliselt kordnikke ja konstaableid: Johannes Pvaalits, Georg Jürgenson, Jaan Lootsmann, Hans Uudeküll, Paul Roosberg (eestist. Raidla), Johannes Liivak, Eduard Pflug, Konstantin Pill, Jüri Ohvmann, Karl Rumessen, Elmar Raamat, Ilmar Ruske, Jüri Saarets, Aksel Raudve, Karla Tihemets, Nigol Palmar, Herbert Parra, Erich Suvi jt.

1. oktoobril 1935. aastal vabastati Riigivanema otsusega ametist, seoses pensionile siirdumisega Tapa jaoskonna kohtu-uurija Oskar Sild. 1938. aasta kevadel toimus Tapa spordiväljakul ehk “Rotilagedal”, taevaminemise pühal, jalgpallivõistlus Tapa Kaitseliidu kompanii korraldusel moto all “Terves kehas terve vaim”. Seal kohtusid linna paksud ja kõhnad mehed, nende hulgas terve rida linna tuntud seltskonnategelasi. Sellest mängust võttis osa siis juba pensionil olnud paksude meeste väravavaht Oskar Sild, olles 60 aastat vana. Mängu võitsid küll paksud mehed seisuga 7:6 ja hetkel, kui platsi keskel pidi toimuma võitjale poolele karika üleandmine, kuhu hakkas väravast liikuma ka Oskar Sild, langed ta äkki maha ja jäi liikumatult lamama. Koheselt jooksid kohale abilised eesotsas velskriga, kuid üle jäi konstateerida vaid Oskar Silla silmapilkset surma südameataki tagajärjel. Surnukeha toimetati platsilt ära ja inimesed lahkusid masendatud meeleolus. Oskar Sild oli tol ajal üldse üks paksemaid mehi Tapal ja põdes juba mõnda aega südamehaigust, mis talle saigi saatuslikuks, taevaminemise pühal, 26. mail 1938. aastal.

Jaanuaris 1936. aastal siirdus pensionile 35 aastat Tapal raudtee konstaablina töötanud Paul Raidla (enne eestistamist Roosberg). Paul Raidla sündis 07.11.1875 Albu vallas Kaalepi külas kingsepa pojana. Tapale tulles teenis ta algul roopaseadjana ja asus siis politsei teenistusse. (Tapa muuseumis on hoiul tema mälestused endistest aegadest). Paul Roosberg suri 22.08.1960. a.

Pikka aega oli Tapa kriminaalpolitsei vanemassistendiks Hugo Puusepp (sünd. 03.04.1896), kes määrati 1940. a. aprillis siseministri otsusega ümber Tallinna. Ta juhtis Tapal kriminaalpolitsei punkti üle 15 aasta, olles alustanud 1925. aastal Pikk tn. 35 majas. Hugo Puusepp arreteeriti 24.06.1942 §58-13 surmaotsus, viibis Sverdlovski obl. Sevurallag vangilaagris, kus otsus 07.08.1942 täide viidi.
Hugo Puusepa Tapalt lahkudes määrati tema asemele kriminaalpolitsei assistendiks Valter Pank (sünd. 16.05.1902, arreteeriti Rakveres, suri eeluurimisel 05.12.1941 Sverdlovski obl. Sosva vangilaagris).

Tapa notaritest oli ehk kõige tuntum Julius Martov (sünd. 09.10.1900). Sündinud oli ta Porkuni vallas taluperemehe pojana, õppis Rakvere Gümnaasiumis ja lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1925. aastal. Peale õpingute lõpetamist töötas Rakvere ringkonnakohtu juures kohtuameti kandidaadina ja praktiseeris Tallinnas notar Kristelsteini juures. 26. jaanuaril 1928. aastal avas Julius Martov Tapale notari kontori, mille asupaigaks sai alguses Pikk tn. 18 Ivan Ivanovi majas, kuid hiljem ostis ta ära Ambla mnt. 9 maja ja viis kontori sinna üle. Tema praktikandid määrati kõik notariteks. 5 aastat töötas tema juures notari abina õigusteadlane Ilmar Aakre (sünd. 21.11.1905, surn. 22.07.1988), kes 1937. aasta veebruaris määrati Narva notariks.

Julius Martov arreteeriti 21.07.1941 Tapal, trib. 08.04.1942, §58-13 10a, tema kinnipidamiskoht ja surmaaeg on teadmata.

Ühe Tapa advokaadi – Ernst Murs’i (sünd. 11.06.1907, surn. 05.10.1955) saatus kujunes hoopis teistsuguseks. Koos advokaat Andres Vaher’iga asus nende advokatuur Esplanaadi tn.12 majas. Pärast Tapalt lahkumist elas ta Tartumaal Voore vallas Väljaotsa külas. Deserteerus 1946. aastal Vene sõjaväest ja läks metsavennaks, kus metsavendade omavahelises tülis tapeti.

Augustis 1936. aastal oli Tapa arestimaja Pikal tänaval lagunemisjärgus, aed selle ümber oli kohati pehkinud ja mädanud, hoonel endal paistsid vooderdamata palkide vahelt takunuustikud ja üldse jättis kogu hoone kasimata ilme. Kõrval asunud kohtumaja aed oli raamas ja maja trepp oli astmete mädanemisest kuidagi veidralt lauatükkidega kokku lapitud. Alustati kohtuhoone välisremondiga.
Detsembris 1936. aastal üüriti Tapa politseiasutuste jaoks Villem Gabrieli pärijate maja Pikk tn. 3 , kuhu politseijaoskond oma endisest asukohast Pikk tn. 18 üle toodi. Ruumides tehti remont ja 1. veebruariks 1937. aastal olid majja üle kolinud ka kriminaal- ja poliitilise politsei kantseleid. Samal aastal osteti V. Gabrieli pärijatelt maja politsei asutustele päriseks. Varemalt olid politseiasutused kõik üle linna laiali: politseijaoskond Pikk tn. 18, politsei komissar Ambla mnt. 12, kriminaalpolitsei Pikk tn. 35, kaitsepolitsei Suur-Turg tn. 2, Tapa rajooni konstaabel Ambla mnt. 16, Lehtse rajooni konstaabel Apteegi tn. 4. Nüüd olid politseiasutused kõik ühte majja kokku koondatud.

Tapa kohtuasutus – kohtumaja, Pikk tn. 25 asus aga endiselt samas lagunevas majas. Ainult Julius Martovi notariaat Ambla mnt. 9 ja kohtupristav Osvald Stokeby (eestist. Sauvere) kantselei Turu tn. 14 majas asusid lahedamatel pindadel. Samuti ka Tapa linna rajooni konstaabel Hommiku pst. 7 majas.

Raudtee politsei ruumid asusid algselt perroonil asunud väikeses puumajas, kust 1933. aasta oktoobris koliti ringi Tartu-poolsesse raudteemajja. Puumajake ehitati ringi pagaži aidaks. Raudtee politsei Tapa rajooni konstaabel oli sel ajal Elmar Raamat (sünd. 10.03.1891 Tartumaal), kes oli osa võtnud I Maailmasõjast algusest lõpuni, kus sai raskesti haavata. Olles paranenud, võttis osa algusest lõpuni ka Eesti Vabadussõjast. Raudteepolitsei teenistusse astus ta märtsis 1920. aastal sõjaväest vabanedes. Tema jäi Tapa raudteepolitsei teenistusse kuni II Maailmasõja alguseni.

19. aprillil 1940. aastal anti Vabariigi Valitsuse otsusega Kohtu-ministeeriumile luba lammutada endine politsei arestimaja Pikk tn. 23. Majake seisis juba pikemat aega tühjana, sest arestimaja oli koos teiste politseiasutustega üle kolinud Pikk tn. 3 majja. Arestimaja müüdi lammutamiseks ja äravedamiseks enampakkumise teel. Veel hiljem lammutati ka Pikk tn. 25 õnnetu kohtumaja.

Politsei töös tuli ette ka mõningaid koomilisi momente. Selliseid asju juhtuski ainult Tapal:
Restorani “Nord” ees toimus purjus meeste vahel suurem kaklus, kus üks meestest korralikult peksa sai. Kordnik Eduard Pflug läks riiukukki lahutama, kuid üks suurem kakleja, Aleksander Haabermann, kes raudteetöölist oli peksnud, hakkas politseile vastu. Kui politseinik tahtis Haabermanni arestimajja toimetada, viskas see enese pikali ja karjus appi. Kordnikule tuli appi juhuslikult kohale jõudnud Narva kordnik Klaas. Kui see katsus Haabermanni püsti tõsta, lõi viimane politseinikule jalaga näkku, nii et veri hakkas jooksma. Vahepeal kogunes kari topkavendi ümber ja segas politsei tegevuse vahele. Seetõttu sai Haabermann enese vabaks rabeleda ja põgenes. Kaks viinanina, Aleksander Valts ja Anton Peri hakkasid kordnik Klaasi arestimaja poole talutama, öeldes: “Nüüd viime su enese kinni!” Kolmas tundmatu isik lükkas seljatagant. Tee peal jagati kordnikule veel hoope. Juhtumisi tuli vastu konstaabel Jaan Lootsmann, kes siis kordniku viinaninade käest lõpuks vabastas ja Valtsi ning Peri arreteeris. Nüüd lasi seljatagant lükkaja jalga. Haabermann, kes juba varem oli putku pannud tabati veel samal päeval tänaval laaberdamast. Tagantlükkajat kätte ei saadudki ja rahukogu mõistis Haabermannile 6 kuud, Valtsile ja Perile 8 kuud vangimajas istumist et oma tegude üle järele mõelda.

Aga juhtus ka nii: Tapa politseisse ilmus isik, kes nimetas ennast Johannes Kristal’iks ja avaldas soovi vanglasse pääsemiseks. Kui ametnik talle selgitas, et vanglasse pääs nii kerge pole kui arvab ja et selleks tuleb seadusega vastuollu minna, siis mees, vähese kõhklemise järel, teatas, et põhjusi juba leiduks, sest tema olevat seadusega vastuolus juba aastaid, ning ka vanglate sisemine korraldus olevat temale tuttav aastate jooksul kinnipidamiste tõttu. Siis kobas mees taskutes ja tõi sealt välja ühe kahvli. Kahvli olevat ta varastanud koos noaga Tapa söögimajast, kus käis lõunat söömas. Aga noa oli ta teepeal ära kaotanud. Ja tuligi mees paigutada vangimajja. Kindlat elukohta ja teenistust tal polnud, mis nii viga vangimajas mõnuleda.