Linnakool ja Kõrgem algkool
Tapa linnakool avati 19. septembril 1910. Avatud kool oli 4-klassiline segakool 10-18 aastat vanustele poistele ja tüdrukutele. Kooli võeti sisseastumiskatsetega lapsi, kes olid õppinud elementaarkoolis. Õppetöö toimus vene keeles, v.a. usuõpetuse tunnid luterlastele. Tegelik õppetöö algas 20. septembril 1910.
25. juunil 1912 anti välja seadus, mille alusel linnakoolid kolme aasta jooksul tuli umber muuta kõrgemateks koolideks. Tapa linnakool muudeti kõrgemaks algkooliks 1. jaanuarist 1913. Ruumid üüriti Jaan Kulbile kuuluvas kahekordses majas Pikk tn 39, siit tuleneb ka rahvasuus olnud väljend “Kulbi kool”.
Esimestel aastatel oldi kooli ruumidega rahul. Hiljem tekitas nurinat kooli kaugus raudteejaamast, ruumikitsikus, klassiruumide madalus, mis ei lubanud normaalset õhuvahetust ja haisvad käimlad.
Kogu kooli eksisteerimise aja töötas juhatajana Gluhhovi õpetajate Instituudi haridusega Stepan Furs ja preester Kirill Janson, kes andis õigeusu usuõpetust, õpetades samal ajal ka teistes Tapa koolides. Õpetajana töötasid Agrippina Ussova kes lahkus 1911. aastal, tema asemele tuli Peterburi õpetajate Instituudi haridusega eestlane A. Puusepp, kes töötas kaks aastat. 1913. aastal tulid tööle Andrei Lazdõn, Jaan Rumma ja Vassili Küppar. Peale põhiõpetajate kasutati veel tunniandjaid väljast: käsitööõpetajana Lidia Bogdanova raudteekoolist, joonistustunde andis raudtee töötaja Aleksander Beljaninov jt.
Õpilaste arv kasvas aastast aastasse, seoses ruumi puudusega ei olnud võimalik kõiki soovijaid vastu võtta. Õpilaste arv 1911-44, 1912-66, 1913-96, 1914-128, 1915-95, 1916-95 ja 1917-121 (seisuga 1. jaanuar). Õpilased olid valdavalt eestlased, talupojaseisusest, luteriusulised. Internaati koolil ei olnud, vajadusel elasid lapsed korterites kohalike elanike juures.
Kõrgemate algkoolide põhimääruse p. 9 alusel toimus õppetöö vene keeles, eesti keele kasutamine koolis oli rangelt keelatud. Õppeaineteks olid: usuõpetus, vene keel ja kirjandus, aritmeetika ja algreba algteadmised, geomeetria, Venemaa ajalugu, loodusteadus ja füüsika, joonistamine, laulmine, võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele. Saksa keele õpetamine toimus koolis 1910-1914. aastatel vabatahtliku õppeainena lisatasu eest (2 rbl. aastas). Kooli tööd kontrolliti pidevalt. 1914. aastal külastas kooli haridusminister, 1911. aastal kuberner, õpperingkonna kuraator, pea igal aastal kubermangu rahvakoolide direktor ja inspektorid.
1917. aasta oktoobrikuu algul tuli käsk evakueeruda kool Venemaale. Kooli juhataja S. Furs lahkus, võttes kaasa kõik väärtuslikuma kooli varast.
Revolutsiooni ajajärgul 1917-1918. aastatel töötasid Tapal järgmised koolid:
1. Kõrgem algkool nelja klassiga ja kahe õppejõuga, koolijuhataja Richard Summer, Kulbi majas.
2. Kroonu algkool, Busse tänavas, nelja klassi ja kahe õppejõuga, koolijuhataja Blauberg.
3. Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kool, Nigoli pst. 3, viie klassi ja nelja õppejõuga, koolijuhataja Juhan Kroon.
4. Tapa Raudteekool, nelja klassi ja viie õppejõuga, kooli juhataja A. Kvortsov. (endine koolera barakk).
1917. aastal alustati võitlust paremate õppimisvõimaluste eest. 1. augustil 1917 nõudsid Tapa Kõrgema Algkooli õpilased õigust õppida emakeelt. Õpetajaks kutsuti noor Rakvere seminari lõpetanud Vilberg.
Sügisel, kui tsaari väed taganesid, tuli käsk evakueerida kõik valitsuse poolt ülalpeetavad koolid Ufaa linna. Algas koolide varade evakueerimise ajajärk. Evakueeriti kõik koolid peale Haridusseltsi kooli. Viidi ära koolide väärtuslikum vara – õppetarbed. Lahkusid ka õpetajad. Maha jäid ainult pingid, mõni kapp ja õpilased.
Tapal ja Tapa ümbruses elavatel lastevanematel, kellede lapsed seni neis koolides õppisid, hakkas mure, kuhu paigutada oma lapsi õppima. Raudteekooli õpilastel oli võimalus jätkata õppimist Haridusseltsi koolis, Kõrgema algkooli õpilased jäid aga tegevuseta.
Kui sügisel alustas Haridusseltsi kool tööd umbes 80 õpilasega ja kolme õppejõuga, siis oktoobri alguseks ulatus see arv juba 120-le. Oktoobri teisel poolel õnnestus leida koolile veel üks õpetaja ja kool töötas juba 5 klassi ja 4 õppejõuga. Õpilaste arv kasvas päev-päevalt. Nüüd paluti Haridusseltsi õpetajaid, et need leiaksid võimaluse töötada Kõrgema algkooli õpilastega paar-kolm tundi päevas, seni, kuni leitakse koolile uued õpetajad. See soov ka täideti. Töötati peale lõunat 3-4 tundi endises Kõrgema algkooli ruumides Kulbi majas Pikal tänaval.
Õpetajad töötasid tasuta. Peale töö oma koolis, seltskondlik töö õhtuti ja klassiväline töö, muutus Haridusseltsi õpetajatele koormavaks. Tuli ka korraldada vähemalt kaks maksulist pidu kuus, et kooli ülal pidada. Nüüd moodustati Kõrgema algkooli lastevanemate komitee, kelle algatusel peeti 3. oktoobril 1917 õpilaste vanemate koosolek, millest võtsid osa ka kohalikud elanikud. 6. oktoobril toimus uus koosolek, kus valiti 7-liikmeline hariduskomisjon, kelle hooldada jäi kooli ülalpidamine. Õppetarbed ei olnud aga kõik säilinud, kuna Kõrgema algkooli endine juhataja Stepan Furs oli evakueerimise ajal klassi uksed lahti murdnud, kus asus ka kooli inventar ja kõik väärtuslikumad esemed ära viinud, öeldes: ”Ega ma neid siia sakslastele ahjukütteks jäta!”
Õppetööga Kõrgemas algkoolis alustati 9. oktoobril 1917, kus kahes vahetuses asusid tööle Haridusseltsi algkooli õpetajad. Juhan Kroon kutsus kohale ka oma kaks koolivenda, Lippingu ja Hannibali. Koosolekul valiti nad Kõrgema algkooli õpetajateks.
Alles 15. jaanuaril 1918 saadi kohale Pihkva õpetajate instituudi lõpetaja Richard Summer, keda Tapa alevi hariduskomisjoni poolt esitati kinnitamiseks Kõrgema algkooli juhatajaks.
Kõik koolid, peale Raudteekooli töötasid eesti keeles.
6. aprillil 1918 anti Noorsoo Kasvatuse Seltsile üle ka Kõrgema algkooli ja algkooli üürilepingud. Noorsoo Kasvatuse Selts asus ülevõetud koole valdama.
