Johannes Ruuse

Omaaegne Tapa väga tuntud seltsitegelane Johannes Ruuse sündis 20. jaanuaril 1892. aastal Albu vallas Järva-Madisel taluperemehe 11-nda lapsena. Õppis algul kohalikus valla- ja järgnevalt Aaspere-Liiguste ministeeriumikoolis. Õpetaja kutse omandas Paides pedagoogilistel kursustel ning juba 1909. aastal asus Huuksi algkooli õpetajaks. 1913-1917. aastatel teenis sundaega Vene kroonus, kust vabanedes siirdus Tapale ja asus siin teenistusse 1917. aasta suvel miilitsa kirjatoimetajana. Täitis vahepeal miilitsaülema kohuseid ja peale saksa okupatsiooni vägede lahkumist valiti Tapa alevivolikogu poolt miilitsaülemaks. Sellelt kohalt läks üle 1919. aastal linna algkooli õpetajaks, kust 1926. aastal valiti linnapea abiks ja linna-kassahoidjaks. Kurikuulsa linnavalitsuse „panama” järele nimetati 1929. aastal siseministri poolt linnapea kohusetäitjaks, millisel kohal teenis lühikest aega. 1929. aasta suvel valiti J. Ruuse Tapa Ühispanga juhatuse esimeheks, Tapa alevi- ja linna volikogudes oli liige aastail 1919-1936, mil lahkudes volikogu koosseisust asus linna maksunõudja kohale. J. Ruuse oli ENKS esimees, Tapa majaomanike seltsi abiesimees ja Tapa – Rakvere ringkonna esindaja Majaomanikkude Kojas, oli Tapa näiteringi esimees, Kaitseliidu Tapa malevkonna propaganda pealik, kodutütarde ja noorkotkaste sõprade seltsi juhatuses jne.

Johannes Ruusel oli aga paraku raske elusaatus – ta küüditati koos perega 14. juunil 1941. aastal Venemaale, kus ta 17. septembril 1941. aastal uppus Sosva küla juures Sosva jõkke palke parvetades. Ta maeti sealsamas jõe kaldal nimetusse hauda.

Johannes Ruusest kirjutasid kohalikud ajalehed:

Järva Teataja, 20. jaanuar 1937.
Johannes Ruuse 45-aastane.
Täna pühitseb oma 45. sünnipäewa Tapa tüsedamaid ja teeneterikkamaid seltskonnategelasi Johannes Ruuse. Sündinud 20. jaan. 1892. a. Albu wallas, Järwa-Madise taluperemehe 11-da lapsena, õppis J. Ruuse algul kohalikus walla- ja järgnewalt Aaspere-Liiguste ministeeriumikoolis. Õpetaja kutse omandas Paides, pedagoogilisil kursusil ning juba 1909. aastal asus 17-da noormehena Huuksi algkooli õpetajaks. 1913—1917. aastani teenis sundaega Wene kroonus, kust wabanedes siirdus Tapale ja asus siin teenistusse 1917. aasta suwel miilitsa kirjatoimetajana. Täitis wahepeal miilitsaülema kohuseid ja peale saksa okupatsiooniwägede lahkumist waliti Tapa alewiwolikogu poolt miilitsaülemaks. Sellelt kohalt läks üle 1919. a. linna algkooli õpetajaks, kust 1926. a. waliti linnapea abiks ja linna-kassahoidjaks. Kurikuulsa linnawalitsuse „panama” järele nimetati 1929. a.  siseministri poolt linnapea kohusetäitjaks, millisel kohal teenis lühemat aega. 1929. a. suwel waliti Tapa ühispanga juhatuse esimeheks, millisel ametkohal on edukalt tegutsenud praeguseni. Tapa linna- ja alewiwolikogudes oli liige 1919- 1936. a., mil lahkudes wolikogu koosseisust linna maksudenõudja kohale asus. J. Ruuse on oma 20-aastase Tapal viibimise kestel olnud agaramaid ja teowõimsamaid seltskonnategelasi, kelle suuremaist teeneist siinkohal märgime linna algkoolimaja ehitamist ja T.E.N.K. seltsimaja uuesti ülesehitamist peale endise mahapõlemist, milliste hoonete püstitamise eest Tapale tuleb peamiselt tänada juubilari energiat ja wisadust. Praegu on J. Ruuse Tapa Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi esimees, Tapa majaomanike seltsi aseesimees ja Tapa-Rakvere ringkonna esindaja majaomanikkude kojas, Tapa näiteringi esimees, Kaitseliidu Tapa malewkonna propaganda pealik, kodutütarde ja noorkotkaste sõprade seltsi juhatuses jne. Kaine mõistuse, tulise innu ja wisa tahtejõuga on tänane juubilar saawutanud märkimiswäärseid tulemusi kõigil oma tegewusaladel, olles “Wargamäelt” pärit vaimuga ka alati wäljas oma tõe ja õiguse eest. Hällipäewa warahommikul äratas juubilari lauluga T. N. K. S. suur segakoor, andes ühtlasi üle kingitusi.
Soowime omalt poolt hällilapsele püsiwat visadust ja edu seltskonna töös.

Postimees, 29. juuni 1935
Tapa linna rewisjoni komisjoni esimees mõisteti wangimajja
Tapa linna rewisjoni komisjoni esimees Johannes Ruuse, kes wolikogu koosolekutel alati käremeelselt esinenud ning linnawalitsusele opositsiooni arendanud, sai 21. skp. karistada linnanõunik  Bernahard Rooba auhaawamise ja laimamise pärast Tapa jaoskonnakohtuniku poolt 3 kuulise wangistusega, kuna B. Rooba kohta oli ühel käesolewa aasta wolikogu koosolekul täheldanud, et B. Rooba oma waranduse ära pillanud olewat, linnawalitsuses kahjuliku mürgina esinewat ja linnale mädanenud planke ning kinnikaswanud kraawe kaela olewat sokutanud. Nüüd 27. skp. tuli Tapa jaoskonnakohtuniku juures arutusele teine süüdistus rewisjoni komisjoni esimehe Joh. Ruuse wastu Tapa linnawalitsuse laimamises. Nimelt oli Joh. Ruuse 22. now. läinud aastal peetud linnawolikogu koosolekul seletanud, nagu oleks Tapa linnawalitsuses waremalt wargad ja kelmid olnud, kellest küll lahti saadud, kuid kelle asemele jälle uued tulnud. Kohtus selle laimawa wäljenduse arutamisel esinesid linnawalitsuse liikmetest erasüüdistajatena linnapea T. Rähn ja nõunik B. Rooba, kuna tunnistajate osas figureerisid wolikogu juhataja pr. Helmi Kaber, abilinnapea H. Kiisk, kõik wolikogu liikmed ja wolikogu koosolekut pealt kuulanud ajakirjanduse esindajad. Ehk küll osa tunnistajaid koosoleku käiku ja laimawa wäljenduse üksikosi enam täpselt ei mäletanud, selgus suurema osa seletustest siiski Johannes Ruuse süü teotamises ja sõimamises, mispärast ka jaoskonnakohtunik  Johannes Ruuse 2 kuuks wangi mõistis.

Kaks kurioosumit – Johannes Ruuse ja Johan Pari

Linnas, kus juhtub palju kurioosseid asju, peab olema ka kurioosumite autoreid rohkem kui üks. Tapal on neid kaks. Üks on Johannes Ruuse – ühispanga esimees, linna maksunõudja, Majaomanike Koja liige, Haridusseltsi esimees ja muidu kange mees, kes saab isegi hakkama lapse ristimisega või surnu matmisega. Olnud “eelajaloolisel” ajal Tapa politseiülem, linnapea, koolmeister ja teab mis veel. Võtab kõikjal sõna, isegi seal, kus see sobiv ei ole. Pika kasvuga, kuid jõudnud veendumusele, et teiste hulgast välja paistmiseks on üksi kasvust vähe, sellepärast räägibki palju ja haudub reforme.

Teine mees on apteeker Johan Pari – Tapa kröösus. Et apteegi läbimüük järjest tõuseb ja puurkaev rohtude segamiseks vajalikul määral vett ei jõudnud anda, ehitas ta veevärgi. Laseb rohtudelt ka hinda alla tingida. Suur jutumees ja alati kõigega opositsioonis. Ka üksinda uulitsal käies seletab omaette ja vehib kätega.

Omavahel on need kaks kurioosumit alati sõjajalal. Varemalt, kui mõlemad olid linna volikogu liikmed ja volikogu koosolekul sattusid parajasti kõnelusse, nöökis Ruuse Pari sellega, et tegi ettepaneku linnaapteegi asutamiseks. Parigi ei jäänud võlgu ja leidis olevat tulnud paraja aja teatada, et tema asutavat ligemal ajal Tapale uue panga.