Liisa Vannas

Ajalehest „Tapa Sõnumed“ 27.06.1934
Kes Tapal või kaugemas ümbruskonnas ei tunneks Liisa Vannast? Alati kohusetruu, abivalmis, sõbralikult südamlik ja elurõõmus, nii astub ta 30.juunil vastu oma kolmekordsele suursündmusele – 25.a ametijuubelile, 55.a sünnipäevale ja 25.aastat Tapal tegutsemisele.

Ämmaemanda kooli on proua Vannas saanud Tallinnas prof. Knüpferi kliinikus. Nõudmised kooli astumisel olid väga valjud. Kasvandik pidi olema jumalakartlik, laitmatute elukommetega, igapidi korralik inimene. On ju noore inimelu vastuvõtmine vastutusrikas ja püha ülesanne. Vajalikud teadmised omandanult, anti lõpetajaile kast tarvilike riistadega ja rohtudega, õnnistati kiriklikult ning võeti tõotus ametit ausalt pidada.

1909.aastast, peale lühikest praktiseerimist sünnikohas Saksi ümbruses, asus pr. Vannas Tapale. Kuna just oli lahkunud aleviku arst dr. Thar, tuli tal õige sageli ka peale otsekoheste kohuste täita ka arsti ülesandeid, seda 4-5 aastat. Esimeseks tapalaseks, kelle proua Vannas vastu võttis, oli Arnold Koplimäe, järgnesid praegune linnapea abi Evald Kiisk jt. Omal käel on pr. Vannas ilmavalgusele aidanud 1700 last, kliinikus üle 300. Kaksikuid on olnud 14 paari, surmajuhtumeid aga ainult 2, needki raskekujuliste päritud vigastuste tagajärjel. Olgu ööl või päeval, on proua Vannas alati väsimatult, abivalmilt, hoolimata vihmast või tormist, hobuste lõhkumisest ja muist äpardusist teel, haigete juurde tõtanud.

On tulnud läbi elada raskeid hetki, pealt vaadata elu õudseid tragöödiaid. Kujutlegem vaid olukorda, kus ema oigab sünnitusvaludes, mees aga kõrvaltoas märatseb revolvriga ähvardades. Ja kui siis veel selgub, et olevus on mõne raske haiguse või muul põhjusel mitte inimene, vaid mingi ebaloomulik hirmutis, – mis ütleb siis abistaja süda, elades kaasa õnnetu ema vapustavaid hingepiinu. Kuid on veelgi raskemaid olukordi. Sageli süüdistatakse ämmaemandaid abordi tegemises. Enamikus on need süüdistused täiesti aluseta ning tekitatud süü endalt veeretamiseks. On juhuseid olnud, kus tuleb plikakene, aastat 14-16 ja palub aborti teha. Selle juures loeb ise üles kümmekond abinõu ja arstirohtu, et olge lahked, milline meeldib! Ähvardatakse eitava vastuse saamisel enesetapmisegagi. Tuleb jumala keeli paluda, lohutada, et loobutaks saatuslikust mõttest. Nii mõnegi noore ema ja lapse elu on päästnud sõbralikud manitsused. Niisugused rasked elamised pole aga suutnud pr. Vannase elurõõmu riisuda Seltskonnas alati nooruslikult lõbus ja tuju loov. Seltskonna pidustustel on pr. Vannas teravmeelselt salvavate maskikostüümidega Palju auhindu võitnud.

*Liisa Kristina Vannas ( neiuna Kübarsepp) oli sündinud 16.06.1879. aastal Saksi vallas. Tapale elama asus ta 30.06.1909. Abiellus Juhan Vannasega (sünd. 21.10.1867) 22-aastaselt 21.10.1901. Juhan Vannas oli tisler Tapa depoos ja VTÜ liige.

Juhani ja Liisa abielust sündis tütar Emmi (sünd. 11.08.1902). Elu läks aga nii, et Liisa ja Juhan lahutasid abielu 01.05.1911.

Emmi Vannasest sai Tapa kohtu kantselei ametnik, abiellus August Timoleoniga (sünd. 14.05.1897, surn. 29.09.1969), kes oli Tapa raudteel vedurijuht. Emmi Vannas suri 07.07.1972.
Liisa Vannas suri 27.01.1966.