Ambla tuntud inimesed ajaloost

Johannes Theodor Willberg sündis Tallinnas 10/22. detsembril 1863 käsitöölise pojana. Õppis 1874-1882 Tallinna kubermangu-gümnaasiumis, mille lõpetas preemiaga. Tartu ülikoolis õppis usuteadust 1888—1887. Ülikoolis viibimise ajal oli ühtlasi tegev Tartu usuteadlaste seltsis ja kristlike noortemeeste ringides. Konsistooriumi eksamid sooritas 1887. a. Tallinnas. Prooviaastal oli õp. Georg von Holsti juures Käinas Martini koguduses ja õp. Karl Woldemar Emil Grohmanni juures Tallinna Jaani koguduses. Õpetajaametisse ordineeriti 11.veebruaril 1888. aastal Kuresaares, töötas Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja ning ühtlasi ka usuõpetaja. Ambla koguduse õpetajaks valiti J. Willberg 28. detsembril 1890 ja introdutseeriti sellesse ametisse 22. veebruaril 1891. Ambla koguduse hingekarjasena tegutses õp. J. Willberg kuni 1. jaanuarini 1931, ametist lahkudes emerituuri. Vahepeal oli ta veel Ambla koguduse asetäitja õpetaja ja veetis vanaduspäevi Tapal, siiski osa võttes kirikuelust endise armastusega. Nii kogus ta kogudustes ringi matkates Tallinna Peeteli kiriku heaks ligi 700 krooni. Tsaari ajal sattus J. Willberg kohtu alla misjonipüha korraldamise pärast ja trahviti ühe rublaga. 1918. a. vangistasid ta enamlased. Peeti kinni ühe nädala Tallinnas ja kolm nädalat Krestõi vanglas Peterburis, kust vabastati Bresti rahulepingu põhjal. Lahkus aastal 1939. Saksamaale. Suri aastal 1945 Altenkirchenis, Altenkircheni (Westerwald) kreisis, Rheinland-Pfalzi liidumaal.

4. november 1933, Tapa Sõnumed

Õpetaja Johannes Theodor Wilberg jättis Tapa kogudusega jumalaga. Kesknädala õhtul pidas Tapa kirikus Ambla õp. Johannes Theodor  Wilberg jumalagajätu jutlust. Peale jumalateenistust andis Tapa õpetaja Jaan Gnadenteich kirikus J. Wilberg’ile üle kingituse Tapa-Jakobi koguduse poolt. J. Wilberg tänas liigutatult, toonitades, et minnes puhkusele peale elutööd, on ta õnnelik nähes hinnatawat oma waewa. Kuid tähendas, et tal olewat ka teistsuguseid hindajaid, kes teda süüdistawad 1905. a. sündmuste pärast. Tema polewat aga süüdlane. Tema olewat aga oma süüdistajaile kõik andestanud. Kõne ajal oli wana õpetaja ise nii liigutatud, et pisarad silmist woolasid, samuti nutsid paljud kuulajad. Sama päewa hommikul oli aga linnas tahwleile wälja pandud plakate, kus öeldud: «Maha 1905. a. werepulma tegelase J. Wilberg’i jutlus! Häbi tema siia kutsujaile ja nende sabas sörkijaile. Awaldame protesti kogu Tapa rahwa nimel, et sellasel mehel lubatakse tulla häbistama meie kirikut!” j. n. e. Samas olid äratoodud J. Wilbergi pilt, J. Pari poolt kirjastatud raamatust «Järwamaa 1905″ ühes tekstiga «Laastu»” talu peremehe Kustav Tamme tagaajamise kohta, ning Tapa endise õigeusu preestri Kirill Jansoni pilt tekstiga samast raamatust, kus mainitud wiimase rahwa eest seismist. «Tapa rahwa nimel”, sellane ulakus küll kindlasti polnud lawastatud.

Alexander Leopold Paulsen
Sünd. 20. september 1804 Tallinn, surn. 19. aprill 1877 Ambla

Õppis aastatel 1817–1822 Tallinna kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. 1822-1824 oli koduõpetaja Konoveres. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1824–1827. Ordineeriti õpetajaks 13. mail 1834. Oli aastatel 1834–1877 (kutsuti 11. veebruaril 1834) Ambla Maarja koguduse õpetaja. Tema äi oli Tallinna raehärra Christian Wilhelm Luther (1774–1841). Paulsen oli 5. oktoobrist 1841 Tartu ÕES-i liige, 9. septembrist 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Oli aastast 1843 Ambla abipiibliseltsi juhataja. Oli genealoogiahuviline, kogus baltisaksa suguvõsade andmeid, tema käsikirjad on säilinud Eesti Ajalooarhiivis.
A. Paulseni teeneks oli Ambla laulukoori ettevalmistamine ja viimine I Eesti Üldlaulupeole Tartu 1869. aastal. Amblas ei olnud koorilaul enne laulupidu eriti heal järjel. Muudatusi tõi laulupeo üleskutse. Ligi 70- aastane pastor A. Paulsen kutsus kokku oma kihelkonna koolmeistrid nõupidamiseks, kus tema neile, kes veel ühestki laulupeost kuulnud ei olnud, elavate sõnadega laulukasu ära seletanud, kutsekirja ette luges ja omalt poolt kõigest südamest soovis, et ka Ambla laulukoor sest suurest ja tähtsast asjast tegevalt osa võtaks. Pastor oli ise valmis koorijuhiks hakkama, ent tegi tingimuseks, et lauljad üheltki harjutuselt ei puuduks. Pastor lubas hoolitseda ka reisikulude eest. Pastor õpetas ise viiuliga üksikud hääled selgeks. Laulupeoni käidi kaks korda nädalas koos. Pidunädala alguse pühapäeval andis pastor koorile üle lipu, mille ta omal kulul teha oli lasknud ja soovis igale lauljale head reisi. Paulsen jätkas tööd ka pärast laulupidu: ”On juba lauluga kord hakatust tehtud, siis ärgem jäägem nüüd kohe hooletuks, vaid laulgem ja õppigem edasi.” Paulseni ajal pandi Ambla talupoegadele perekonnanimed.

Mihkel Kask
Kirjutas Elle Lees

Mihkel Kask sündis 1863. aastal Tartumaal Ookatkul, õppis kohalikus külakoolis, seejärel Sadala külakoolis ning Torma kihelkonnakoolis. Jäänud isatallu, sukeldus ta kohe seltsiellu, kusjuures tundis kõnekunsti, laulis hästi, valdas vene keelt ning armastas lugeda. M. Kask oli üks Laius-Tähkvere raamatukogu ja lauluseltsi “Edendaja” asutajaid. 1901. aastal asutas M. Kask Laius-Tähkvere Põllumeeste Seltsi. Mõisnike vastasena oli M. Kask surma mõistetud, kuid pääses kavaluse läbi: kohtupaberile oli juurde kirjutatud sõna “tingimisi” ja vang pääses Tartu vangimajast põgenema. Olevat mängus olnud Jaan Tõnissoni käsi. Mihkel Kask varjas end terve aasta õe juures Võdiveres, sealt siirdus Peterburi, kus tegutses Peterburi Kooli Seltsis ja “Ustavuses”. Maapao ajal viibis ka Soomes. 1906. aastal tuli ta tagasi kodumaale. Abiellus Ambla lähedal asuva Kuusiku talu perenaise Juuli Rosenbergiga. Sel ajal tegutsesid Amblas juba Tuletõrje Selts, 1899. aastal asutatud Ambla Põllumeeste Selts ja 1901. aastal asutatud karskusselts “Sõudja”. 1906. aastal asutati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Ambla osakond. Mihkel Kask hakkas läbi käima nende seltsidega, eriti “Sõudja” liikmetega. 1908. aastal aitas ta kaasa Lehtse ühispanga “Toetaja” asutamisele, mille eeskujul tekkisid Tapa ja Ambla ühispangad koos kindlustusseltsidega. 1909. aastal asutati Piimaühistu ja Tarvitajate Ühistu ühes kauplusega.
Eest Vabariigi väljakuulutamist tervitas Mihkel Kask koos kauplusejuhataja Seppeliga rahvuslipu heiskamisega. Selle eest nad vangistati sakslaste poolt ja mõisteti mahalaskmisele. Pärast sakslaste lahkumist mehed vabanesid. 1919. aastal valiti M. Kask koolimaja ehituskomisjoni juhtima. Hoone põhiosa valmis 1923. aastal, teine tiib sai lõplikult valmis 1936. aastal seoses tütarlaste põllumajanduskooli asutamisega. Uues, 1925. a. ühinenud Haridusseltsis oli M. Kask kassahoidja. Veel oli ta Turbaühisuse rajaja, tegutses Kaitseliidus, oli Järva maavolikogu liige ja esimees ning Ambla vallavolikogu liige. Mihkel Kask suri 12. juunil 1935. aastal ning on maetud Ambla kirikuaeda.

Jakob Pokmann (Bockmann)
01.02.1889 – 1983

Jakob Pokmann jäädvustas Amblas kohapealset elu juba alates 1912. aasta kevadest, mil ta avas isikliku päevapilditöökoja Matsbeki majas. 1915. a. novembrist kuni 1917. aasta jõuludeni teenis fotograaf Petrogradis Pavlovski polgus Vene kroonut. Ka sel perioodil jätkas ta oma ametit, pildistades Veebruarirevolutsiooni sündmusi.
Amblasse naasnud, hakkas Jakob Pokmann järjepidevalt pildistama nii ateljees kui ka väljaspool seda. Tänu temale on olemas täiesti unikaalsed ajaloolised võtted noore Eesti Vabariigi esimestest päevadest 1918. aastal, mil Amblasse saabusid Saksa okupatsiooniväed.
J. Pokmann jäädvustas kohalikku elu 1950. aastate lõpuni.
Jakob Pokmanni maja pööningul säilinud rikkalik kultuuripärand jõudis 1983. a. suvel Eesti Rahva Muuseumi. Üle 10 000 negatiivi – enamik ateljees pildistatud – annab hea ülevaate tol perioodil Amblas ja selle ümbruses elanud inimestest, külaarhitektuurist ja ajaloolistest sündmustest.
Kirjutanud Rene Viljat

Abipraost Hugo Annast
25.02.1934 – 23.02.1943

Sündinud 07.01.1908 Tartumaal, Kodavere kihelkonnas, Punnikveres talupidaja pojana. Õppis Aleksandri gümnaasiumis, Saksa Ülemreaalgümnaasiumis, H. Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetas 1927. aastal. Sama aasta sügisel astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1933. aastal. Üliõpilasena teenis ametnikuna Koguduse Pangas. Võttis osa I vaimuliku laulupäeva organiseerimise tööst Tartus ja oli selle korraldava komisjoni liige. Samal ajal töötas Tartu Peetri koguduse I pihtkonna noorte ühingus, olles selle asutajaid ja esimesi juhatajaid. Prooviaasta pidas Torma-Mustvee ja Lohusuu koguduse õpetaja Aleksander Kuusiku juures. Konsistooriumi eksamid sooritas 1933. aasta novembris. Oli õpetaja Kuusiku isiklikuks adjunktiks. Ordineeriti 25.02.1934 Tartu Peetri kirikus õpetaja ametisse. Samal päeval valiti Ambla koguduse õpetajaks. Järva praostkonna sinodi poolt valiti 13.06.1941 abipraostiks ja kuni uue praosti valimiseni täitis ka praosti ülesandeid. Hugo Annast oli abielus Erna sünd. Orgeliga ning neil oli kolm last. Suri 23.02.1943. Ametlikult oli surma põhjuseks südame äkiline seiskumine, aga rahvasuus räägitakse surmast segastel asjaoludel.

Sündis 18.11.1902 Viljandimaal tolleaegses Uue-Põltsamaa vallas Kooli talus oma vanemate kaheksanda lapsena. Alghariduse sai ta Pauastvere külakoolis. Seejärel õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Põltsamaa reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1924. aastal. Samal aastal astus A. Vatter Tartu Ülikooli usuteaduskonda ja lõpetas selle 1929. aasta kevadel. Prooviaastal oli ta Niguliste koguduses Põltsamaal õpetaja E. Frey juures. Konsistooriumi eksamid sooritas 12. ja 13. novembril 1929. aastal. Õpetajaametisse ordineeriti 13.04.1930. aastal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus piiskop Jakob Kuke poolt. 1930 – 1944 oli Rannu koguduse õpetaja. Arvestades tema tööd Rannus, andis EELK Konsistooriumi täiskogu 16.06.1940. aastal Valga Praostkonna praosti ettepanekul Rannu kogudusele loa oma õpetajale kinkida kuldteeneterist ametikuuel kandmiseks. 01.05.1945 saadeti õp. Vatter Ambla kogudust teenima ning alates 15.05.1946 hooldas ka Järva-Madise kogudust. Tema algatusel ehitati üles Ambla abikirik Aegviidus (1896. aastal oli Lehtse parun von Huene kinkinud Aegviidu kabeli Ambla kogudusele). 1953-1970 oli A. Vatter Järva praost. 1927. abiellus usuteaduskonna üliõpilase Salme Vineta Kimmeliga ja neile sündis kaks tütart. Albert Vatter suri 06.08.1970. aastal.