Asutused

Läbi aegade on olnud Tapal erinevaid asutusi, mis on asjaolude sunnil ja seaduste muutumisel vahetanud oma nime, kolinud ühest majast teise ja teinud muudatusi oma juhtkondades. Endisaegses Tapa linnas tegutsesid kaks majanduslikult tugevat panka. Teeme siinkohal otsa lahti ja kirjutame neist mõlemast lähemalt:

Tapa Ühispank

Tapa Ühispank asutati 1922. aastal.

Panga hingeks ja õhutajaks oli Tapa apteegi omanik Johan Pari, kes muretses põhikirja Eesti Rahvapangast. Põhikirjale kirjutasid asutajatena alla Johan Pari, Villem Gabriel, Paul Uusvell, Otto Baumann, Ludvig Ebruk ja Bernhard Rooba. Põhikiri registreeriti 25. novembril 1921. aastal.

18. jaanuaril 1922. aastal avas Johan Pari asutajate liikmete volitusel panga asutamise koosoleku, mis toimus alevivalitsuse kantseleis. Asutamise koosolekul värvati 37 liiget 56 000-margalise osamaksuga. Samal koosolekul valiti juhatuse esimeheks Reinhold Reitel, liikmeteks Johan Pari ja Paul Uusvell. Panga nõukogusse valiti Villem Gabriel, Gustav Klement, Ludvig Ebruk, Bernhard Rooba, Hans Saar ja Otto Baumann. Tegevust alustas pank 3. veebruaril 1922. aastal Apteegi tänav nr. 4 Reinhold Wiidase majas.

Kiirelt arenevale rahaasutisele jäid seal aga ruumid peagi kitsaks ja alates 1. jaanuarist 1924. a leiti pangale avaramad ruumid Tapa Tarvitajateühisuse majas Esplanaadi nr. 2.

Panga tublit kasvu näitavad näiteks 1935. aasta summad: Hoiusummasid 242 105 krooni, omakapitalid 35 552 krooni, välja antud laenusid 245 598 krooni eest, äriseis 311 831 krooni. Liikmete arv 553. Aasta tulemus 28 029,95 üldtulude juures lõppes 2 195,60 kroonise puhtakasuga.

Algaastail, 1927. aastal ulatus panga läbikäik 1 873 563 margani, puhastkasu saadi 73 968 marka.

1929. aasta algul võeti müügile hoiukarbid lastele hoiusummade kogumiseks, mida üsna ohtralt kasutati.

1936. aastal kuulusid panga juhatusse Johannes Ruuse (esimees), Voldemar Ollep (asjaajaja), Toomas Lutrik (laekur) ja nõukogusse: Julius Martov (esimees), Osvald Stokeby, Eduard Seidelberg, Oskar Tamjärv, Karl Kotkas ja Hans Lõõnik.
1938. aastal oli panga juhatuses väikesed muudatused: juhatusse kuulusid Johannes Ruuse (esimees), Voldemar Ollep (abiesimees-asjaajaja), Toomas Lutrik (laekur), nõukogusse kuulusid: Julius Martov (esimees), Eduard Seidelberg (abiesimees), Karl Kotkas, Osvald Sauvere (enne eestist. Stokeby), Oskar Tamjärv, Hans Lõõnik. Revisjonikomisjonis olid Johan Alamäe (esimees), Jaan Maidre (abiesimees) ja Hugo Berg.

1937. aastal on pank jätkanud edukat tegevust ning on tuntaval tõusuteel. Panga väliskomisjoni protokollis märgitakse ära, et panga hoiusummad on tõusnud 39%, laenusid välja antud 55%, omakapitalid 26% ja arvete seis 42%. Aasta jooksul (1936-1937) olid kasvanud hoiusummad 80 224, laenud 63 885 krooni võrra, äriseis 80 881 krooni võrra. Panga üldkäive oli suurenenud 5 896 543 krooni pealt 7 092 091 peale ja äriseis 451 935 krooni peale. Liikmete arv oli suurenenud 605 pealt 670 peale, puhastkasu 2579,50 krooni.

1939. aastaks olid kätte jõudnud poliitiliselt rasked ja segased ajad. Hoiusummade kasvamise üle nuriseda ei saanud. Ühispanga kohta kehtis vanasõna: „Kellel on, sellele antakse, kus on, sinna tuuakse.“

Hoiusummasid oli pangal juunikuu seisuga 381 212,44 krooni. Laenudega oldi nüüd ettevaatlikumad. Laenutahtjaid oli palju, kuid eeskätt rahuldati väiksemaid laenutaotlusi. Pikaajalisemad ja suuremad laenutaotlused oli soovitatud esitada vastavatesse pikalaenu pankadesse.

Omakapitali summa oli pangal 34 798,25 krooni ja liikmete arv oli tõusnud 692-lt 765 peale.

Oma suuruselt asus Tapa Ühispank juba mitmeid aastaid Järvamaa Ühispankade seas esimesel kohal, mida näitab ka äriseis: 1. juunil 1938. a: 474 625,71 krooni, 1. jaanuaril 1939. a: 505 589,46 krooni ja 1. juunil 1939. a: 526 500,21 krooni.

Aasta 1940: Vaatamata erakorraliselt rahutule ajajärgule oli panga 1939. aasta tegevus küllalt edukas. Hoiused, mis sõjaolukorra tõttu septembris ja oktoobris vähenesid, hakkasid novembrist alates jälle pidevalt tõusma.
Viimase aasta jooksul oli tõusnud omakapital 61 730 kr pealt 66 080 kr peale, üldläbikäik 7 639 365,87 kr pealt 8 337 563,31 kr peale ja liikmete arv 730-lt 767-le. Aasta tegevus lõppes 3 699,28 kroonise puhtakasuga, mis oli suurim kõigi varasemate aastate puhaskasust.

1940. aasta märtsikuisest korralisest peakoosolekust võttis osa 67 liiget. Koosolekut juhatas Helmut Kiisk, protokollis Helmi Talve. Välisrevidendi protokolli luges ette revisjoni komisjoni esimees Jaan Maidre. 1939. aasta aruande ja 1940. aasta eelarve kohta andis seletusi panga juhatuse esimees Johannes Ruuse, näidates et vaatamata erakorralisele ajajärgule lõpetas pank möödundaastase tegevuse igati heade tulemustega. Üksmeelselt võeti vastu panga otsus määrata puhtakasust toetust Tapa linna algkoolile 50 kr, Tapa linna Tuletõrjeühingule 50 kr, Tapa Jakobi koguduse altaripildi fondi 35 kr, Kaitseliidu Tapa patareile 35 kr, Kaitseliidu Tapa malevkonnale 25 kr ja panga juhatuse käsutusse 100 kr.

Panga juhatusse valiti üksmeelselt tagasi esimees Johannes Ruuse, nõukogusse Hans Lõõnik, Oskar Tamjärv, August Türk, revisjonikomisjoni valiti tagasi August Merede ja Aleksander Reisa.
Siis algas sõda…

Tapa Põllumeeste Pank

Tapa Põllumeeste Ühispank alustas tegevust 21. augustil 1928. aastal. Panga asutamise mõtte algatajateks ja teostajateks olid peamiselt Tapa Põllumeeste Seltsi juhtivad tegelased. Asutamiskoosolek peeti 23.märtsil 1928. aastal ja põhikiri registreeriti 5.juulil samal aastal. Esimesse juhatusse valiti Johannes Mathiesen, Villem Gabriel ja Adolf Rohusaar. Nõukogu valiti 6-liikmeline ja selle esimeseks esimeheks valiti advokaat Andres Vaher. Panga tegevust alustati Ambla mnt. 10 majas, hakates toimetama kõiki pangaoperatsioone igal äripäeval.

Alguses oli mitmeidki raskusi, mida tuli lahendada, mis ikka tekivad uute ettevõtete elluviimisega. Teatavasti tegid 1927. a põud ja 1928. a kestvad vihmasajud põllumajandusele üsna suurt kahju. Põllumeeste Ühispanga tegevuse algul tekitas seetõttu veidi muret, et kas suudavad põllumehed sellisel erakorralisel ajal koondada niipalju kapitali, et pank saaks võrdlemisi lühikese ajaga elujõuliseks ja suudaks täita oma otstarvet ja tema peale pandud lootusi. Kuid juba lühise ajaga saavutas pank suure hoiusummade juurdevoolu, et panga juhatus oli suutnud peaaegu kõik kohalike laenusoovijate avaldused rahuldada ja seda ilma riiklike pankade toetuseta.

Juba esimene panga tegevusaasta lõppes ülejäägiga. Pangal oli 1930. a juulikuu seisuga 233 liiget, omakapitali 5025 kr, vastutuskapitali 42 400 kr ja hoiusummasid üle 28 000 krooni.

1931. aasta alguseks oli pangal hoiusummasid 33 223,96 kr, omakapital oli kasvanud 6 799 kroonini ja liikmete lisavastutus 47 999 kr. Laene oli välja antud 49.616,97 kr. Liikmete arv oli tõusnud aasta jooksul 211 pealt 246 peale. Panga liikmeteks oli siis 209 põllumeest, 16 majaomanikku ja 21 mitmesuguste elukutsetega isikut.

1931. a olid Põllumeeste Ühispanga nõukogu liikmeteks August Wann, Anton Ant, Mart Wollmann, Ernst Plei, revisjonikomisjonis Johannes Arakas, Oskar Kleemeier ja Elmar Bachmann.

1932. a Põllumeeste Ühispanga aastakoosolekut juhatas vannutatud advokaat Andres Vaher, protokollis panga asjaajaja E. Kirgenson. Panga juhatusest valimise vanuse järgi välja langenud Johannes Mathiesen valiti tagasi. Vanuse järgi lahkusid nõukogust Aleksander Sepmann ja August Kallipe. Nende asemele valiti nõukogu liikmeiks Aleksander Paulus ja H. Tamjärv. Revisjoni komisjonis jätkasid Oskar Kleemeier, Elmar Bachmann ja J. Avaka asemel Andres Vaher.
1933. aasta panga tegevust näitas tähelepanuväärset tõusu. Liikmeid tuli aasta jooksul juurde 59, kuna lahkus 14 ja suri 4 liiget. Äriosa mittetäiendamise pärast langes välja 22 liiget. Panga äriseis suurenes 91 200,91 kroonilt 98 435,27 krooni peale. Omakapitalid suurenesid 9185,60 pealt 11 104,81 krooni peale. Välja antud laenud tõusid 52 193,63 krooni pealt 77 026,95 krooni peale. Laenude tasumine on olnud rahuldav ja pangal mingisuguseid kahjusid olnud ei ole.

15.  juunil 1933. a viidi pank üle uutesse ruumidesse Pikale tänavale nr. 9 majja (enne seda asus pank Ambla mnt.10.)
1937. a Põllumeeste Ühispanga peakoosolekust võtsid osa panga 307-st liikmest 46 liiget. Koosoleku avas panga nõukogu esimees August Wann, kelle ettepanekul mälestati aasta jooksul lahkunud pangaliikmeid. Koosolekut juhatas Johannes Tamm, protokollis Ervin Jürgenson. Panga nõukogu ettepanekul valiti juhatusse Mart Wollmanni asemele Johannes Terts, tagasi valiti August Wann, Anton Ant, Ernst Plei ning uue liikmena Johannes Tamm.

Nõukogu liikmete asemikeks valiti Karl Niinberg ja Liivandi. Revisjonikomisjoni valiti tagasi August Kristal. Elmar Helari ja Gustav Hubeli asemikeks valiti A. Weiderpass ja P. Blumfeldt.

1938. aastaks oli panga liikmete arv tõusnud 330 peale, juhtkonda kuulusid Mart Kalde juhatuse esimehena, Gustav Tamm laekahoidjana, Johannes Terts juhatuse liikmena ja Ervin Jürgenson panga juhatajana.

21. augustil 1938. a täitus Tapa Põllumeeste Ühispangal 10 aastat tegevuse alustamisest. 10 tegevusaasta kestel oli omakapital tõusnud 19 995 kroonile, hoiusummad 195 695 kroonile, , välja antud laenusid 227 814 krooni, panga äriseis oli tõusnud 258 352 kroonile ja liikmete arv 385-le.

Panga nõukogusse kuulusid August Wann, abiesimees Anton Ant, liikmed Johannes Tamm, Hans Tire, Johannes Sipper, H. Tamjärv, Ernst Plei ja Aleksander Paulus. Juhatuse esimeheks oli Mart Kalde, abiesimeheks Gustav Tamm, juhatuse liikmeks Johannes Terts. Revisjonikomisjoni kuulusid August Kristal, Elmar Helari ja Gustav Hubel. Panga juhatajaks oli Ervin Jürgenson.
Siis algas sõda…