Tapa lasteaiad

Tapa raudteeasulas alustas 29.03.1903. a. väike lasteaed Masingu väikelaste kooli nime all luteriusu palvemaja ruumides. Palvemaja oli ehitatud 1896. aastal Kiriku tänavale linna elanike Jaan Tõntsu, Andreas Treubergi ja Wilhelm Masingu poolt. Õpetajaks oli olnud keegi preili Tõnisberg. Lasteaed oli mõeldud eelkooliealiste laste jaoks, kus õpetati lapsi kolmes keeles: eesti, vene ja saksa keeles. Õpetati lugemist, kirjutamist, samuti ka käsitööd ja laulmist. Õppetöö toimus vaheldumisi mänguga.

Aastavahetustel oli traditsiooniks korraldada lastele pidusid ja anda neile kingitusi. Kevadeti korraldati rongkäik läbi asula tuletõrje aeda. Lasteaed tegutses üsna lühikest aega, vaid mõned aastad.

Järgmisena prooviti Tapal avada lasteaeda juulis 1919. aastal. Lapsi oli kirja pandud ligi 120, kuid nakkava läkaköha tagajärjel puudusid neist peaaegu pooled. Suur puudus oli ka õpetajatest ja õppevahenditest. Nii jäi see soiku.

8. veebruaril 1922. aastal asutati Tapa alevisse Naisselts. Seltsi esimesse juhatusse valiti Eliise Valdmann, Salme Kass, Jenny Ruuse, Ida Poom, Lisbeth Juske, A. Reitel ja M. Rooba. Tapa Naisselts alustas oma tegevust Tapale lasteaia asutamisega. Tapa Noorsoo Kasvatuse Seltsi Lastekaitse osakond, mille esinaine oli Helmi Kaber, andis lasteaia korraldamise Tapa Naisseltsi hoolde, jäädes ise lasteaia ülalpidajaks.

Tapa Naisseltsi poolt avati 7. juunil 1922. aastal Tapal lasteaed, mille juhatajaks paluti preili Margarete Grassmann Tartust. Margarete Grassmann oli sündinud 09.02.1898. a. Õppis Tartu III järgu era Vene Heategeva Seltsi koolis 1906 – 1911, O. Vikbergi era koolis, mille lõpetas 1912. a. Edasi õppis keskkoolis ja läbis Tartu lasteaednike kursused. Töötas suviti Tapa suvises lasteaias, talveperioodil, alates 1923. aastast õpetas Tapa I Algkoolis looduslugu. Asendas ka õpetaja Alma Tengi tema äraoleku ajal.

Juhataja palga tasus osaliselt Järva maakonnavalitsus. Suurem summa lasteaia toetuseks saadi riigivanemalt – 10 000 marka Scheeri panga poolt annetatud summast.

Esialgne töökorraldus seisnes suvise lasteaia pidamises. Suvine hooaeg algas 1. juunil ja lõppes 31. augustil. Alates 1937. aastast alustati ka talvise hooajaga, ehk aastaringselt töötava lasteaiaga. Lasteaias õppisid 3 – 8 aasta vanused eelkooliealised lapsed.

Lasteaed alustas tööd Tapa Noorsoo Kasvatuse Seltsi ruumides Nigoli pst. 3. Lasteaia ülalpidamiseks korraldas Tapa Naisselts pidusid, loteriisid ja näitemüüke. Lasteaia tähtsusest ja vajalikkusest aru saades toetas selle tegevust ka alevivalitsus, näit. 1924. aastal eraldas alevivalitsus 1500 marka.

Laste arv suvises lasteaias oli 60 – 80 lapse piires. Seoses TENKS hoone põlenguga 20. augustil 1925. aastal viidi lasteaed üle ajutiselt Laiale tänavale Adolf Wildmanni maja II korrusele. Uus hoone püstitati kiiresti, mille ehitust toetas ka Tapa Naisselts ning tänu sellele olid seltsil uues hoones lasteaia jaoks ruumid tagatud. 1928. aastal töötas taas suvine lasteaed umbes 60 lapsega. Taaskord paluti Tapa linnavalitsuselt toetust (1926. aastal sai Tapa linnaõigused). Lasteaia juhatajana jätkas preili Margarete Grassmann. Kuna lasteaia kasutada oli ka TENKS aiaga ümbritsetud hooviala, palkas Tapa Naisselts 1928. aastal aedniku.

Selleks, et lapsed turvaliselt ka põhja-poolt raudteed lasteaeda jõuaksid, siis kogunesid sealsed lapsed Lai tn. 4 Jaak Tõntsu maja II korrusele Kaitseliidu ruumidesse, kust nad lasteaedniku järelevalve all üle raudtee asuvasse lasteaeda viidi. Hiljem aga kogunesid lapsed põhja-pool raudteed linna vanadekodu juurde, kust siis lasteaeda mindi.

Sel ajal oli mudilaste järelvaatajaks preili Lehte Tamm.

Lehte Brigitta Tamm oli sündinud 28.02.1917. a. Abielludes sai ta perekonnanimeks Vahersalu. Lehte Vahersalu jäi lasteaeda tööle kuni 1960. aastani. Ta suri 15.10.1993 76-aastaselt ja on maetud Tapa linna kalmistule.

1930. aasta suvel oli suvises lasteaias üle 90 lapse ja kaks lasteaednikku. Mängides õpiti palju ja sügisel lasteaia sulgedes, esinesid mudilased lasteaia peol väga toredate etteastetega. Jõulu ajal kogunesid hulk kehvemate perede lapsi ja vanadekodu vanureid Naisseltsi juurde, kus neile koos Tapa Jakobi koguduse nõukoguga korraldati ühine jõulupuu riide, toiduainete ja maiustuste pakikestega.

1936. aasta alguses oli lasteaeda ülal pidanud Haridusseltsi Lastekaitse osakond raskustes. Laste arvu suurenemine oli muutunud seltskondlikule organisatsioonile majanduslikult raskeks ja ülejõu käivaks. Lapsi oli 66 ja kaks kasvatajat ametisse palgatud. Lisaks sellele toitlustas Haridusseltsi Lastekaitse osakond ka Tapa linna puudustkannatavaid lapsi ning hankis neile seljariideid. Neidki lapsi oli pea 60.

Puudustkannatavate laste toitlustamist korraldas Tapa Naisselts Laial tänaval Adolf Wildmanni maja II korrusel asuvates ruumides. Samal ajal korraldas toitlustamist ka Tapa Lastekaitse Ühing, mille juhataja oli Heinrich Elisson, asukohaga Tapa linna vanadekodus Laia tänava lõpus. 1931. a. detsembrist koondas Tapa Hoolekande Liit mõlemad toitlustuspunktid ühte üldisesse toitlustuspunkti linna vanadekodu ruumidesse.
Haridusseltsi Lastekaitse osakond palus abi linna organisatsioonidelt, millele ainsana reageeris Apostliku Õigeusu kiriku heategev selts, kes annetas 50% oma poolt korraldatud lastepeo sissetulekust lasteaia toetuseks.

Nii otsustas Tapa Noorsoo Kasvatuse Seltsi Lastekaitse osakond, kes oli olnud koos Tapa Naisseltsiga lasteaia ülalpidajaks ja hooldajaks, oma tegevuse likvideerida ja anda lasteaed üle linnavalitsuse ülalpidamisele.
Lasteaed antigi linnale üle 1. aprillil 1936. aastal. 5. aprillil korraldas osakond veel viimase lasteaia peo, millest saadava sissetulekuga ja enne kassas oleva rahaga osteti lasteaiale nö lahkumiskingituseks uus mööbel ja vaipu. Lasteaia tegelikuks korraldajaks jäi ikka edasi Tapa Naisselts, nüüd juba linnavalitsuse alluvuses.

Järva Teataja kirjutab 12. novembril 1937. aastal:
„Linna lasteaias käib praegu üle 60 lapse, kusjuures talvisel hooajal on lapsi tavalisest tublisti rohkem kui suvises lasteaias. Laste vanus kõigub 4 – 7 aastani. Lasteaed on avatud hommikul 9.30 – 14.00-ni, millist aega peamiselt kasutatakse ühismängudeks ja lauludeks, jõudumööda aga õpitakse ka lugema, tähti kirjutama, joonistama jne. Mitmed tragimad õpilased on lasteaias omatud teadmistega isegi sooritanud eksami algkooli 2.klassi. Vilunud lasteaedniku pr.Elise Remma juhendamisel töötab lasteaed läbi aasta. Töömaterjalide muretsemiseks maksab iga laps 1 kroon kuus, millest kehvemad lapsed on vabastatud. Üldiselt peab märkima, et linna lasteaeda kasutavad peamiselt enam-vähem jõukama kihi lapsed, kuna töölisperekonnad sooviksid laste päevakodu ja sõime, kuhu mõlemate vanemate tööle minnes võiks lapsi jätta kogu päevaks. Seda aga praegu ruumid ja olukord ei võimalda.“

Elise Kull (Remma) oli sündinud 15.04.1913 Särevere vallas Lokutal. Õppis 29.08.1927 – 08.06.1932 Türi linna aiamajandusgümnaasiumis ja seejärel Tallinna Kristliku Noorte Naisühingu lastekasvatajate kursusel sept. 1933 – juuni 1934. Elas Tapal Apteegi tn.4 majas. 25. juulil 1936. aastal abiellus ta Peep Remma`ga, saades perekonnanimeks Remma. Elise Kull registreeriti TENKS lastepäevakodu juhatajaks alates 5. juunist 1934. aastal.

1. aprillil 1936. aastal suleti TENKS lasteaed ametlikult ja anti üle Tapa linna alluvusse, siis juhatajana töötas endiselt edasi Elise Kull. 22. – 27. 05.1937 korraldas Lasteaednike Selts õppeekskursiooni Stockholmi, millest võttis osa ka Elise Kull, ehk siis juba Remma. Teda asendas kasvataja Lehte Tamm (Vahersalu).

1936. aasta novembri alguses juhtus lasteaias ka väike tuleõnnetus, kui põlema läks lasteaia puust liivakast, mis oli tõstetud TENKS seltsimajas asuva soojamüüri vastu. Kuna aga köögis pliiti köeti, läks värvitud kast nii kuumaks, et süttis põlema. Kõrvalruumis aga oli parasjagu käimas Kaitseliidu raudtee-kompanii perekonnaõhtu, mistõttu tekitas vahejuhtum hulga segadust. Tuli aga kustutati kiiresti, ruumid tuulutati ja pidu võis rahulikult edasi minna.

18. augustil 1935. aastal avas Tapa Lastekaitse Ühing, mille esimees oli Heinrich Elisson Tapal turu ääres asunud Jaan Thubergi majas aadressil Ambla mnt.10 alumisel korrusel oma ühingu lasteaia. Lasteaednikuks oli palgatud preili Aleksandra Koort. Kasvandike arv oli väike, kuna suur hulk lapsi käis juba olemasolevas Haridusseltsi lasteaias. Samuti avas Elisson ühingu nimel ka rinnalaste sõime väikelaste jaoks, seda Peeter Jeksile kuuluvas majas aadressil Kesk tn. 7. Ambla mnt. 10 asunud Elissoni lasteaias algas päev kell 9.00 hommikul ja lõppes kell 16.00 pärastlõunal. Õpetajaks oli preili Mäe. Õpiti joonistamist, käsitööd, laulmist, voolimist, mängiti lauamänge ja valmistati lapsi ette algkooli õppeaineis. Ühtlasi anti tasuta algõpetust saksa keeles ning teistes võõrkeeltes lastevanemate soovil.

See uus lasteaed aga osutus juba nädal pärast avamist mitte just elujõuliseks, kuna seal laste arv rohkemaks kui 5 – 7 last ei tõusnud.

Ka tunnistati linnaarsti poolt Thubergi maja ruumid, milles lasteaed avati, mittesobivaiks. Üleüldse arvati, et Tapale pole kahte lasteaeda vaja, kuna uue lasteaia ülalpidamine tekitaks seltskonnale ainult üleliigseid kulutusi, kuna sellele, kui paralleelõppeasutusele ei jätkuks riiklikku ja omavalitsuse toetust.

Haridusseltsi lasteaias leidus veelgi ruumi, et sinna lapsi juurde võtta. Nii linnavalitsus kui sotsiaalministeerium ei pidanud vajalikuks kahe lasteaia olemasolu Tapal. Et aga lasteaed ilma ministeeriumi loata edasi tegutses, siis keelati novembris 1935. aastal Haridus-sotsiaalministeeriumi kirja põhjal selle tegevus ära.

Elisson oli juba aastail 1931 – 1933 Tapal lasteaeda üritanud pidada Tapa Lastesõprade Ühingu nime all, kuid see likvideeriti. Sel ajal loodi ka Tapa Hoolekande Liit, et tulla toime kahe Tapa lasteaiaga, kuid majanduslikel põhjustel Elissoni lasteaed suleti.

Novembris 1937. aastal korraldas Tapa Naisselts TENKS ruumides linna lasteaia tööde näituse ja peo. Näitusel oli välja pandud hulga laste joonistusi ja maalimistöid, kleebitud, voolitud ja punutud esemeid jne. Kuidas kujutada paberil elu enda ümber ja muinasjuttudes, kuidas kastanimunast ja tammetõrust valmistada ilusaid puravikke ning tikutoosist uhket tõlda, seda kõike sai näitusel vaadata.

1936. aastal tuli lasteaeda kasvatajaks Lehte Tamm (Vahersalu), kes äratas lastes huvi ja armastuse muusika vastu. Laulmine toimus iga päev, kord või paar nädalas kasutati ka orkestrit. Orkestripillidest olid kasutusel trianglid, trumm, kastanjetid, vilepill, kell pulgaga löömiseks ja kägu. Muusikaline tegevust toimus klaveri saatel. Lastele õpetati ka mitmesuguseid tantse. Kõikidel lastel olid vanemate poolt valmistatud rahvariided. Joonistati vabal teemal, vaatluste põhjal või jutu järgi. Võimlemine koosnes vabadest harjutustest, vahenditeks kasutati linte ja palle.

1938. ja 1939. aastal oli lasteaias ka selliseid haigusi nagu sarlakid ja leetrid. Koheselt võeti tarvitusele kõik abinõud haiguste leviku pidurdamiseks.

1938. aasta alguses tabas lasteaeda ränk kaotus. 13.jaanuaril suri Tallinna Linna Keskhaiglas juhataja Elise Remma (sünd. 15.04.1913, surn. 13.01.1938) vaid 24 aasta vanuses. Surma põhjus oli kõhukelme põletik pärast sünnitust. Vastsündinud pisitütar Aili jäi emata. Elise Remma maeti Türi siselinna kalmistule.

Lasteaia juhataja asetäitjaks määrati Aleksandra Koort (sünd. 07.07.1914, surn. 09.02.2007, maet. Rahumäe kalmistule).

Aleksandra Koort õppis 27.08.1928 – 02.06.1933 Tapa Linna Ühisgümnaasiumis kus lõpetas humanitaarharu kursuse. Septembrist 1934 – juunini 1935. a. õppis ta Tallinna Kristliku Noorte Naisühingu lasteaiakasvatajate kursusel, mida juhatas Maria Barhova. Selle kursuse lõpetajad aga ei saanud vastavat kutsetunnistust, kuna aastail 1918 – 1940 ei koolitatud Eesti Vabariigis lasteaiakasvatajaid üheski riiklikus õppeasutuses. Nii tegutseski vähemalt Tallinna Kristlik Noorte Naisühing (KNNÜ). Elfriede Lenderi Lasteaednike Eraseminari esimene lend lõpetas 1938. aastal pärast kaheaastast õppeaega, kuid Aleksandra Koort oli siis juba Tapale asunud.

Olles jaanuarist 1938 – märtsini 1939 töötanud lasteaia juhataja asetäitjana, määrati ta linnavalitsuse otsusega 1. aprillist 1939. aastal Tapa Linna Lasteaia juhatajaks. Palgaks määrati 61 kr. kuus + 36 kw/h elektrit aastas. Aleksandra Koort elas sel ajal Ed. Vilde tnv.31 majas.

Tallinna Kristliku Noorte Naisühingu lasteaiakasvatajate kursustel õppisid nii Elise Kull (Remma) kui ka Aleksandra Koort. Õppeained, mida seal õpetati, olid järgmised: kasvatusõpetus; lasteaiateooria; laste laulu, mängu ja võimlemise juhtimine; usuline kasvatus; tervishoid; esmane arstiabi; anatoomia; füsioloogia; laste haigused ja majapidamine. Praktilised tööd tehti lasteaias, rinnalaste kodus, haigemajas ja perekonnas.
1939. aasta septembris palkas linnavalitsus ametisse visiteerija halastajaõe, kelleks sai kogenud ja pikaajalise praktikaga õde, proua V. Niilus Võrust. Visiteerija õe ülesannete hulka kuulus peale abivajajate linnaelanike külastamise ka koolide ja lasteaia õe kohustused. Õe vastuvõtupunkt seati sisse linna vanadekodusse Laia tänava lõpus.

Detsembris 1939. aastal toimus TENKS saalis linna lasteaia mudilaste pidu, kus väikesed esinejad olid rahvariietes. Peo avas korraldava organi – Tapa Naisseltsi – nimel pr. Helmi Kaber. Mudilased esitasid hulga koori- ja soololaule, laulumänge, ilulugemisi, rahvatantse ja isegi näidendikese.

Lasteaias tegeleti järjekindlalt kooliks ettevalmistamisega. Ka õmblemisega tegeleti palju, poistele õpetati seda samuti. Õmmeldi nööpe ette, parandati sukki ja sokke. Jutustamine ja ettelugemine toimus kaks korda nädalas. Tegevuste pikkus oli 30 minutit, see ei olnud rangelt piiritletud. Lastel oli kenake kogu raamatuid, ilus seeria „Kuldse Kodu“ raamatuid. Kooliminejatele lastele õpetati kirjutamist ja lugemist.

Lasteaial oli suur seinatahvel, kus lapsed said mitmekesi joonistada ja kirjutada. Kooliminejatel olid omad töövihikud. Neile anti koju ülesanne ja seda kontrolliti lasteaias vabal ajal. Arvutamine toimus algul esemetega, seejärel peast ja tehti tehteid vihikusse kuni 30-ne piires. Eri tasu eest õpetati lastele saksa keelt. Seda õpetas preili Aleksandra Koort. Kindlaid tööplaane ei olnud, tööpäevikuid ei nõutud. Lasteaia tööd inspekteeris koolide inspektor kaks korda aastas. Juhataja ja kasvatajad võtsid osa teadmiste täiendamiseks kursustest ja seminaridest. Koostöö lastevanematega oli tihe.

1940. aasta mais toimus emadepäeva pühitsemine teisel suvistepühal, millega koos ühtlasi tähistati ka lasteaedade 100 aasta juubelit. Kõnega esinesid pr. Helmi Kaber ja preili Aleksandra Koort. Lasteaia mudilaspere esitas kauneid etteasteid emadele. Samas oli vaatamiseks välja pandud ka linna lasteaia mudilaste mitmesugused käsitööd, mis valmistatud suhteliselt meisterlikult.

Saabus juuli kuu 1940. aastal.

Esialgu jäi linna lasteaed Haridusseltsi majja samade kasvatajatega. Uus võim tõi kaasa küsimuse, kuhu viia Tapa Linna Lasteaed, sest Haridusseltsi maja natsionaliseeriti, TENKS likvideeriti 08.08.1940 ja maja sai enda valdusse kommunismimeelne Tapa Tööliste Ühing.

Lasteaed sai uued ruumid turuplatsi piirkonnas Johannes Reitsniku majja, kuid ka see maja natsionaliseeriti ja lasteaed pidi jälle kolima. Nüüd saadi ruumid Tapa Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu seltsimajja. Sõja algul, 1941. aastal evakueerus lasteaed Tõdva-Kõnnu koolimajja Kadrina vallas. 1942. aastal toodi lasteaed Tapale tagasi ja asuti tööle endise Tapa Raudteekooli (ka Tapa Ühisgümnaasiumi) ruumides aadressil Raudteemaja 4/5. See hoone põles aga sõja ajal maani maha.

1943. aastal eraldati linnavalitsuse poolt lasteaiale natsionaliseeritud maja aadressil Kooli tn. 18, mille endine omanik oli Jaan Einberg. (Praegu kannab maja numbrit 22). Sellesse majja jäi lasteaed 24 aastaks.
Materjale tolleaegse lasteaia tegevuse kohta on vähe, vaid 1950-ndatest aastatest on säilinud mõned dokumendid.

Niisiis oli 1950-ndatel aastatel Tapa Linna Lasteaia juhataja endiselt preili Aleksandra Koort, kasvatajaid oli kaks – Tooni Pausk ja Thea Arendi, muusikalise kasvatuse õpetaja oli Leida Teng, kes töötas poole kohaga. Lasteaias töötasid veel kokk, kaks koristaja-hoidjat, poole kohaga töötasid arveametnik ja pesupesija.
Majas oli köetavate ruumide põrandapinda 154,52 m2, küttekoldeid oli 5. Köeti puudega, mida kulus 40 m3 aastas, põlevkiviga – 8 tonni aastas ja turbaga – 10 tonni aastas. Kulud olid suured, sest lasteaed vajas kõike – toole, laudu, arstikappi, ämbreid, vormiriideid, voodilinasid, käterätte, madratseid, laudlinasid, kardinaid, ööpotte, riietekappe jne. Lampe oli majas 12, seega siis 12 lambipirni, aastas kulus valgustusele 520 rubla, üldine elektrikulu oli keskeltläbi 840 kw/h aastas, ühe kw/h hind oli 30 kopikat.

Kõige rohkem kulutusi tuli teha aga laste toitlustamise peale. Laste arv oli 35.

Jooksva remondi nime all tehti majas hädavajalikke töid: laoti üles kaks raudahju, valmistati 8 aknaraami, värviti uksi ja aknaid, ehitati puust välistrepp, aknad klaasiti ja kititi, uksele valmistati silt. Aga kulutusi oli teisigi, näiteks plakatite tellimine riiklikeks pühadeks, kantseleikulud, telefonimaks, ruumide üür lepingu alusel, tulekindlustus, postikulud, lastega nukuetendustel käimine jm.

Kulutusi, mis tasustati „mittekoosseisulise töötasuna“ oli samuti, näiteks klaveri parandus ja häälestus, laste mänguasjade parandamine, köögi välistrepi parandamine jne.

Detsembris 1950. aastal oli lapsi lasteaias juba 40, töötas kaks rühma, juhatajaks oli Aleksandra Koort ja juhataja asetäitja Thea Arendi. Lasteaed allus otseselt Virumaa Täitevkomitee Haridusosakonnale, alates 1950. a. lõpust Tapa Rajooni Täitevkomitee Haridusosakonnale.

1951. aastal tuli muusikaliseks kasvatajaks Leida Sootaru, koka ametit pidas Susanna Tärner, koristajad-hooldajad olid Valentina Keltsar ja Salme Vestenberg, arveametnikuks oli Agnes Prandi.

Tavakuludele lisandus ka tänavaäärse ala korrashoid ja raadiomaks. Palkasid käidi toomas Rakverest ja med. Kabinetti külastati Tallinnas.

1953. aasta seisuga asus tööle juhatajana Adele Jalakas (Aleksandra Koort lahkus, minnes tööle Hoiukassasse), kaks täiskohaga kasvatajat olid Thea Arendi ja A. Andrejeva, kaks poole kohaga kasvatajat olid Tooni Pausk ja Leili Vait, tema oli ka poole kohaga muusikaline kasvataja.

Lasteaia laste arv oli kasvanud juba 50-le. Aastane pesuesemete pesust läbikäik ulatus 1800 kg-ni. Pidevalt vajasid parandamist toolid, lauad ning laste mänguasjad: nukud, nukumööbel, mänguautod.

1953. aastal töötas juba ööpäeva rühm 15 lapsega.

1954. aastal oli lasteaia töötajaskond veidi muutunud. Juhatajaks oli endiselt Adele Jalakas, neli kasvatajat olid Elsa Lillepruun, A. Bõstruškina, Leili Vait ja Thea Arendi. Arveametnik oli Thea Arendi, koka ametis Susanna Tärner ja 4 koristaja-hoidjat: Tooni Pausk, H. Undela, M. Sassi, E. Radikainen.

1954. a. juunis oli lasteaias kokku 65 last, septembris aga juba 75 last, ööpäeva rühmas endiselt 15 last. Sama aasta augustis palgati juurde veel 2 kasvatajat ja üks koristaja. Uued kasvatajad olid: L. Laur ja U. Brandt.

1955. aastal moodustati 75-st lapsest 3 rühma ja ööpäevases rühmas oli nüüd juba 20 last.

Adele Jalakas oli lasteaia juhatajaks aastail 1953 – 1957, siirdudes aprillis 1957 Tapa RSN Täitevkomitee esimeheks, kus töötas 1961. aasta märtsini. Aastail 1957 – 1961 oli lasteaia juhatajaks endine kasvataja Elsa Lillepruun, 1961 – 1963 oli juhatajana ametis Lidia Heinaru ja 1963 – 1970 Tooni Pausk.

01.02.1966 avati 140-kohaline Tapa 3. Lastepäevakodu Kooli tn. 6 ja nii lahkusid mõned kasvatajad sinna tööle. Kooli tn. 18 majast kolis lasteaed ära oktoobris 1967. aastal. Uueks koduks lasteaiale sai Lillaka tn. 19 (Pikk 19) asunud endine Tapa kohtumaja, mis oli kohandatud lasteaia vajadusteks.

Seal alustati 3 rühmaga – noorem, keskmine ja vanem rühm. Esimesed kolm aastat uues hoones oli lasteaia juhatajaks Tooni Pausk, kes oli juhataja ametis juba 1963. aastast peale kui lasteaed asus veel Kooli tänaval.
1970-st aastast kuni 2000. aastani, kokku 30 aastat, oli lasteaia juhatajaks Aini Salvik (1941 – 2018).

1992. aastal, pärast Eesti taasiseseisvumist ja vene vägede lahkumist Eestist, sh ka Tapalt jäi tollase Tapa Raudtee Lastepäevakodu nr.3 (endine Tapa Raudtee Lastepäevakodu nr.21, aadressil Roheline tn. 13) laste arv üsna väikeseks. Maja asus Nooruse tn.11, mis oli ehitatud aastail 1981 – 1984. Nüüd viidi sinna üle ka Tapa Linna 1. Lasteaed Lillaka tn. 19 (Pikk 19) majast. Lasteaed alustas seal tööd 1. aprillil 1992. aastal. 1993. aasta suvel toodi sinna üle ka Tapa 3. Lastepäevakodu Kooli tn. 6 majast.

1. septembrist 2001. aastast kannab lasteaed nime „Pisipõnn“. Aastal 2000 lahkus väga pikka aega juhatajana töötanud Aini Salvik pensionile ja sellest ajast alates juhatab lasteaeda Tea Välk.

Lasteaia personali kuuluvad lisaks juhatajale 12 lasteaiaõpetajat, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja ja logopeed. Üldpersonali hulka kuuluvad 6 õpetaja abi, 2 kokka, abitööline, koristaja ja majahoidja.

Lasteaia hoone renoveeriti 2015. aastal. Soojustati hoone välisseinad ja vundamendi maapealne osa, maja esi- ja tagakülje seinad kaeti soojustusmaterjaliga ja värviti rõõmsates värvitoonides. Otsaseinad olid soojustatud varasematel aastatel, kuid värske värvi said needki. Ehitati uued välistrepid, remonditi katuse tuulekast, paigaldati uus vihmaveesüsteem ja aknaplekid. Tööd teostas RAM Builder OÜ maksumusega 77 850 eurot.