Endise Lehtse valla külad

Külade kohta on kirjutanud Kai Levin, Sirje Salura, Marju Saluste, Helle Paulus, Ene Kruuk, Eva-Maria Vijar, Heivi Truu, Malle Truu, Hillar Krautmann, Mall Tamm, Liivia Hütti, Katrin Lipp, Maie Soosalu, Piret Pihel, Marju Saluste, Eia Ainsar ja Anu Levin.

Lehtse Alevik

Lehtse kohta on esimesi andmeid aastast 1379, kui kohta nimetati Lechtis, 1732 on ta aga juba Lehtse. Praeguse Lehtse aleviku kohale tekkis asustus alles pärast raudtee rajamist 1870. aastal ning ta sai nime jaama järgi. Jaama nimi tuleneb mõisast (Lechts), mille maal ta asus. Esimesed hooned ehitati 1894. aastal. Lehtse külast on teateid 1379. aastast. Mõisa maadele 1920. aastatel rajatud asundus liideti 1977. aastal Tõõrakõrvega. Lehtse küla on nime saanud Lechtiste vasallisuguvõsa järgi. Suguvõsa on mainitud külast varemgi (1306. aastal Bertoldus de Lechtis). P. Johanseni arvates võis Taani hindamisraamatus Harjumaa Tõdva küla vasall Lender olla Lechtiste esiisa, kuna nende seas oli kasutusel haruldane eesnimi Lender.
Lehtse  oli rüütlimõis ja oli alates 1783. aastast perekond Hoyningen-Huenede valduses. Lehtse mõisal oli maid ja haldusi kokku 12 500 hektarit. Idapiiriks oli Valgejõgi, läänepiiriks Jänijõgi ja keskel Soodla allikate alaga Kurgel. Lehtse kõrvalmõisad olid Kurge (Kurküll) ja Aru (Arrohof), karjamõisad asusid Leesis, Aegviidus ja Tammetsas. Vallavalitsus ja vallakohus asusid Lehtse asulas. Evangeeliumi – Luteri kirik asus Amblas, Aleksandra kabel Aegviidus. Viimane oli rajatud 1897. aastal vabahärra Friedrich von Hoyningen-Huene poolt. Tegutses kaks kooli: Läste külas, kus kooliõpetajaks oli Jakob Ekemann ja Läpi külas õpetaja Jakob Kuuskmanni juhtimisel. Arst ja haigemaja “Agnese Hospidal”  asusid samuti Amblas. Samas oli ka apteek. Ühingutest tegutsesid Lehtses Lehtse Meieri Ühistu ja Lehtse Põllumajanduslik Talumeeste Ühing. Oli tuuleveski ja vesiveski Kurge kõrvalmõisas, samuti aurujõul töötav viinavabrik. Lehtse asulas oli 1912. aastal moodustatud Vabatahtlik Pritsimeeste Selts. Aegviidus töötasid auru jõul alusturba- ja marlivabrik, aga samuti tellisetehas. Aegviidus toimus ka küttepuude müük. Lubjapõletusahi oli Kurgel. Mõisas oli tõuhobuste kasvatus ja kõigi põhiliste koduloomade ja lindude kasvatused ning põllumajanduskultuuride kasvatamine. Peeti mesilasi ja kalakasvatus oli looduslikul järvel, mille tarbeks oli sinna maavalduste puudumise tõttu ehitatud kalamajake kalameestele ja valvuri jaoks. Mõisa aladel asub 30 järve.
XIX sajandi alguspoolel püstitati mõisa ühekorruseline peahoone. Sama sajandi lõpupoole ehitati hoone põhjalikult ümber neogooti stiilis – selle parempoolsesse otsa lisati suursugune juurdeehitus. Lisatud hoonel olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline (kõrgus 24m) sakmelise rinnatisega torn. Viimane valmis 1886. aastal. Lehtse mõisa loss oli Järvamaa üks kaunemaid. Peale mõisa riigistamist 1919. aastal ja parunite lahkumist Saksamaale, paigutati häärberisse elama Lehtse valla pered, kellel elamistingimused olid kehvad. Mõisahoones oli siis elanud 11 peret. Kuna häärberit keegi ei hooldanud, hakkas katus vett läbi laskma ning loss hakkas lagunema. 1931. aastal moodustati aktsiaselts, mille osanikuks oli ka Lehtse vallavalitsus, lossi lammutamiseks. 1933. aastal peahoone lammutati ehitusmaterjaliks, millest osa müüdi isegi välismaale. Praeguseks on hoonest säilinud vähesed varemed, peale keldrite on alles ainult pilkupüüdev torn. Muinsuskaitse objektina on säilinu alates 2007. aastast riikliku kaitse all. Säilinu koos pargialuse maaga erastas 2015. aastal Anu Levina.
Balti raudtee valmis 1870. aastal. Tallinnast Tapale oli vaid kaks jaama – Raasiku ja Aegviidu. Lehtse sai jaamaks 1876. aastal, kui ehitati möödasõiduteed. Samasse kohta valmis esimene puidust jaamahoone. Esimeseks jaamaülemaks lehtses oli Eduard Pormann. 1884. aastal seati sisse esimesena Eestis telefoniühendus mõisa ja raudteejaama vahel. 1890. aasta paiku põles puidust jaamahoone maha ja siis alustati uue kivist jaamahoone projekteerimist ja ehitamist. Jaama sisseõnnistamine toimus 1896. aastal. Hoone on säilinud esialgse fassaadiga tänaseni ja võeti muinsuskaitse alla arhitektuurimälestisena mais 1989. aastal.
Tulenevalt 1892/93 aastate valdade reformist, mil moodustus ka Lehtse vald, valmis 1894. aastal kohtu ja vallamaja, mis oli esimene maja tulevases Lehtse alevis. Hoone on säilinud tänaseni. Pärast uue jaamahoone valmimist 1895. aastal algas majade ehitamine jaama lähistele. Esimese elumaja Lehtsesse ehitas keegi Wichmann, üheks esimeseks ehitajaks oli ka Otto Hinzenberg, kelle maja-kauplus valmis 1904. aastal. 1903. aastal alustas tegevust Lehtse piimatalituse ühisus. 1907. aastal peeti Põllumeeste Seltsi “Majapidaja” asutamiskoosolek. 30. detsembril 1908. aastal toimus “Majapidaja” initsiatiivil Lehtse laenu- ja hoiuühisuse “Toetaja” asutajaliikmete koosolek. 1909. aastal asutati ka Turba Tarvitajate Ühisus, samuti Pulliühisus. Lehtse Põllumeeste Seltsi laenu- ja hoiuühisuse “Toetaja” majal on Lehtse elus väga tähtis koht olnud. See on olnud pangamaja, seltsimaja, rahvamaja, kultuurimaja, kinomaja, baar ning aastatel 1991-2012 asus seal Lehtse koduloomuuseum ning septembrist 2014. aastast haldab maja MTÜ Kristlik Misjon Harvest 21. 1912. aastal asutati Lehtsesse Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Möödunud sajandi alguses tegutsesid Lehtses mitmed ühingud ning eraettevõtjad. Nii oli seal Eesti Raudteelaste Tarvitajate Ühing, asutatud 1929; liha- ja vorstikauplus K. Karlson; meeste ja naiste rätsep Mihkel Anni; rätsepa töökoda P. Tiik; kingsepa töökoda A. Vöölmann (Veetla); sepa- ja mehaanikatöökoda V. Blumfeldt (Valter Põldma); A/S Pärnu linatööstus; köie- ja nööritööstus, asutatud 1915. aastal; firma C. Cahlnbeckile kanamunade vastuvõtja; Põllumajandus OÜ “Ovole” kanamunade vastuvõtmine; Lehtse Valla Kinnitusselts ja Kinnitus-aktsiaselts “Eesti Union”. Lehtses asusid veel Jaan Põdra riidekauplus, Jaan Martinsoni pagariäri, jaama lähistel aga Kivisepa ja Bötkeri kauplused. Alevikus tegutses kaks juuksurit.
Suurim ehitusperiood oli alevis 1921. aastast kuni II maailmasõjani. Tänavanimesid hakati alevis panema 1959. aastal. Praegu alevikus mingit tootmist ei toimu. Töötab lasteaed, kauplus, juuksur, kultuurimaja, raamatukogu ja arstipunkt. Alevikus on geograaf Jakob Kentsa memoriaaltuba. Elanikke on alates kolhoosiajast 500 ringis.