Pruuna
Pruuna küla mainitakse esmakordselt 1478. aastal Corbenorm ja Cordeborn nimedega, 1613 Brunen ja Hofstelle, 1627 Tois, Brunamois. 1478. aastal müüsid vennad Asser ja Dyderich von Toysz oma nõo Hansuga Kõrvenurme mõisa Brun Drolshagenile. Eestikeelne nimi Pruuna kujuneski uue omaniku eesnimest Brun. Mõisa maadele 1920. aastatel tekkinud asundus liideti 1977. aastal Tõõrakõrve külaga. Praegune Pruuna küla, mis sai nime mõisa järgi, kandis kuni 1920. aastateni nime Vedruka (1586 Wettrock). Pruuna mõisa saksakeelne nimi Tois on seotud 15. sajandil mainitud omanikega (nende algkoduks loetakse Tohisood). 1977. aastal liideti Pruunaga Põriki asundus.
Pruuna küla asub Lehtsest kagus Lehtse-Jootme tee ääres. Külas on 25 majapidamist. Küla piirid on aegade jooksul muutunud. XX saj. algul koosnes Pruuna küla Põrika küla 9 talust ja Vedruka küla 13 talust. Need olid normaaltalud, iga talu oli 30-35 hektari suurune. Pruuna saunakülas, mis praegu kuulub Rägavere küla alla oli 10 saunakohta, millele mõis oli andnud või müünud 3-3,5 ha põldu ja paar hektarit lepikut karjamaaks. Külas oli veel viis popsi- ja käsitööliste kohta. Need olid saadud koos vakamaaga taludest ja sinna olid ehitatud juba üle-eelmisel sajandil oma eluasemed. Saunaküla suurematest peredest oli sageli palgalisi töötajaid taludes, peamiselt suvilistena. Talvel polnud saunaküla noored taludes teenimas. EW ajal läksid paljud saunaküls noored tööle linnadesse või raudteele. Sellest tekkis taludes tööjõu puudus ning tööle hakati palkama rohkem poolakaid ja saarlasi.
Küla puusepp Hans Heksten tegi taludesse vankreid, regesid, uksi, aknaid ja mööblit, näiteks riidekappe, kummuteid jne. Tema isa oli tulnud üle-eelmise sajandi (19. saj.) lõpul Hansutõnu talusse popsiks Pruuna mõisa moonakast, kuna tervis ei pidanud mõisatööle enam vastu. Pojad õppisid puuseppadeks. Tütardest said taluperenaised samasse külla Liine Linka tallu.
Rätsep Leesmann, endine Kuru mõisa rätsep, oli ostnud ka Hansutõnult vakamaa maad ja ehitas 1903. aastal sinna maja. Rätsepatööd tal külas jätkus: õmbles meestele üleriideid, pükse ja pluuse. Naine Marie õmbles naisterõivaid. Tema oligi Pruuna küla talutüdrukutele õmbleja. Töötasu võtsid nad talupidajatelt tavaliselt natuuras. Näiteks püksipaari õmblemise eest sai küsida 8 kg püülijahu. Leesmannil oli ka lehm, kelle ülalpidamiseks tegi taludest kahaheina või sai heina ja vilja tehtud rätsepatöö eest.
Kingsepp Kaarel, Metsa talu pops, oli osav kingsepp. Tööd oli tal alati. Valmistas ummiskingi, säärsaapaid, kamasse ja isegi liistupastlaid. Tallegi tasuti sageli natuuras. Kingsepa naine ja tütar käisid kiirel tööajal taludes lapsi hoidmas või viidi laps päevaks neile hoida. Seemiskeri Ann elatas end peamiselt sukkade-kinnaste kudumisest ja suvel päevilisena taludes rohimas või koristustöödel käimisest. Nii toimus tihe suhtlemine talupidajate, popside ja saunaküla rahva vahel.
Pruuna külas ja selle ümbruses käis vilgas seltsitegevus. Külas oli perenaiste selts, mis korraldas keedu- , käsitöö- jm. kursusi erinevates taludes.
Pruuna küla asub Lehtsest kagus Lehtse-Jootme tee ääres. Külas on 25 majapidamist. Küla piirid on aegade jooksul muutunud. XX saj. algul koosnes Pruuna küla Põrika küla 9 talust ja Vedruka küla 13 talust. Need olid normaaltalud, iga talu oli 30-35 hektari suurune. Pruuna saunakülas, mis praegu kuulub Rägavere küla alla oli 10 saunakohta, millele mõis oli andnud või müünud 3-3,5 ha põldu ja paar hektarit lepikut karjamaaks. Külas oli veel viis popsi- ja käsitööliste kohta. Need olid saadud koos vakamaaga taludest ja sinna olid ehitatud juba üle-eelmisel sajandil oma eluasemed. Saunaküla suurematest peredest oli sageli palgalisi töötajaid taludes, peamiselt suvilistena. Talvel polnud saunaküla noored taludes teenimas. EW ajal läksid paljud saunaküls noored tööle linnadesse või raudteele. Sellest tekkis taludes tööjõu puudus ning tööle hakati palkama rohkem poolakaid ja saarlasi.
Küla puusepp Hans Heksten tegi taludesse vankreid, regesid, uksi, aknaid ja mööblit, näiteks riidekappe, kummuteid jne. Tema isa oli tulnud üle-eelmise sajandi (19. saj.) lõpul Hansutõnu talusse popsiks Pruuna mõisa moonakast, kuna tervis ei pidanud mõisatööle enam vastu. Pojad õppisid puuseppadeks. Tütardest said taluperenaised samasse külla Liine Linka tallu.
Rätsep Leesmann, endine Kuru mõisa rätsep, oli ostnud ka Hansutõnult vakamaa maad ja ehitas 1903. aastal sinna maja. Rätsepatööd tal külas jätkus: õmbles meestele üleriideid, pükse ja pluuse. Naine Marie õmbles naisterõivaid. Tema oligi Pruuna küla talutüdrukutele õmbleja. Töötasu võtsid nad talupidajatelt tavaliselt natuuras. Näiteks püksipaari õmblemise eest sai küsida 8 kg püülijahu. Leesmannil oli ka lehm, kelle ülalpidamiseks tegi taludest kahaheina või sai heina ja vilja tehtud rätsepatöö eest.
Kingsepp Kaarel, Metsa talu pops, oli osav kingsepp. Tööd oli tal alati. Valmistas ummiskingi, säärsaapaid, kamasse ja isegi liistupastlaid. Tallegi tasuti sageli natuuras. Kingsepa naine ja tütar käisid kiirel tööajal taludes lapsi hoidmas või viidi laps päevaks neile hoida. Seemiskeri Ann elatas end peamiselt sukkade-kinnaste kudumisest ja suvel päevilisena taludes rohimas või koristustöödel käimisest. Nii toimus tihe suhtlemine talupidajate, popside ja saunaküla rahva vahel.
Pruuna külas ja selle ümbruses käis vilgas seltsitegevus. Külas oli perenaiste selts, mis korraldas keedu- , käsitöö- jm. kursusi erinevates taludes.
