Tõõrakõrve

Lehtse kandis on rohkesti kõrvenimelisi kohti nii külasid, talusid kui ka muid paiku. Nii on meil Kõrveküla, Koonukõrve, Pruunakõrve, Rauakõrve ja Tõõrakõrve. Kui “kõrve” on muinasajast pärinev ütlemine, mis algupäraselt tähendas põlismetsa, suurt laant, siis “tõõra” tähendab omakorda kauget, nii et käsitletava küla nimi kaasaegses keeles tähendab kaugelaane(küla).
Tõõrakõrve on Tapa valla põhjapoolseim küla, mis külgneb Kuusalu vallaga ning asub endise Lehtse mõisa ja Pruuna mõisa maadel. Kuigi kauge laan ta ammu enam ei ole, on küla territoorium algsest palju suurem, ulatudes Sookülast ja Leesist Pruuna kooli ja selle taga olevate asunditeni, kuni raudteeni välja.
Tõõrakõrve küla mainitakse esmakordselt 1586. aastal Taurica nimega, 1637. Aastal aga Tauerkörb nimega. Ajavahemikus 1750-1765 rajati Tõõrakõrve hajatalude asemele karjamõis (1765-Annenhof). Selle maadele tekkis 1920. aastatel asundus, mis 1950. aastatel nimetati kulaks. 1977. aastal liideti Tõõrakõrvega Leesi asundus, Lehtse asundus, Pruuna asundus ja Soo küla (Sooküla).
Tõõrakõrve külas on 25 suitsu, elanikke 50 ringis, suviti üle 60- ne. Talunikke ei ole, maid antakse rendile. Praeguse küla keskuseks on Lehtse mõis, millest on säilinud torn ja varemed, mis võeti muinsuskaitse alla 1998. aastal. Esimesi teateid Lehtse mõisa kohta on 1467. aastast, mil ordumeister andis sealsed maad Hans Lechtsele. Ta sai siin olla vaid kaks aastat, kuid tema nimest on pärit aleviku ja muude asutuste-ettevõtete nimed. Lehtse nime on tahetud ka ära muuta. Venestamise ajal, 1915. aastal kästi nimi venepäraseks muuta. Tänu valla volikogu kavalusele, kes tõestas, et “Lehtse” lehtsoost (!) välja on kasvanud, jäi nimi alles.
Läbi küla on võimalik sõita Lehtsest Tapale. Pruuna mõisahoones asus Lehtse kool kuni aastani 2017. Küla keskpunktiks ongi Lehtse mõis, mis andis nime ka Lehtse asulale. Lehtse mõisast on säilinud vaid omapärane kõrge torn ja kelder. Tõõrakõrve külas on 25 suitsu.