Põdrangu

Põdrangu küla esmamainimine on olnud 1536. aastal Poddernysse külana, 1540.a. Podernase nimega küla, 1583. a. Pöddernis aga juba mõisana ja 1732. a. Pödrango. 1586. a. on olnud veel mõis ja küla, 1725-1726. a. küla enam ei olnud. 1920. aastatel tekkis asundus, mille kõrvale hiljem tekkis mõisasüdamest asund. 1977. aastal ühendati mõlemad külaks.
Põdrangu vallakooli kohta on 1880. aastast teada järgmised andmed: Kool asub Eestimaa Kubermangus, Viru kreisis, Põdrangu vallas Loksa külas, on vallakool, mida peab üleval vald ja mõis. Kool on asutatud 1849. aastal. Koolis käivad nii poisid kui tüdrukud, tundidesse tullakse kodust ning koolimaksu ei võeta. Kool on 1- klassiline, õpetus on kolmes jaos. Kool algab 15. oktoobril ja lõpeb 15. aprillil, õppetöö käib eesti keeles. Koolis käsitööd ja põlluharimist ei õpetata, küll aga koorilaulu. Koolis käib 22 poissi ja 20 tüdrukut. Usutunnistuse järgi on kõik luteri usku. Vanemate seisus on talupojad. Kool asub omas puust ehitatud majas ja on kooli jaoks valla poolt ehitatud.
Põdrangul tegutses veel 1930. aastal Põdrangu Põllumeeste kogu laulukoor, mis oli asutatud 1870. aastal. 1930. aastal oli koorijuht O. Grüntal. Põdrangul asus algkool, 1934. aastal oli koolijuhatajaks Johannes Grüntal. 1933. aastal loodi Põdrangu kartuliühing, tegutses Põllumeeste kogu, mille esimees oli Arnold Mathiesen.
Nõukogude perioodil loodi külla Põdrangu sovhoos.
Põdrangu külas elab 2016. aastal 67 inimest.

Põdrangu külast on kirjutanud vanad ajalehed mõned artiklid:

Maa Hääl: maarahva ajaleht 20. jaanuar 1934

Koolijuhataja 50 a. sünnipäew.

20. jaanuaril pühitseb 50-aastast sünnipäewa Wirumaal Põdrangu algkooli juhataja Johannes Grüntal. Johannes Grüntal sündis 1881. a. Kullenga mõisas aidamehe pojana. Õppis Assamalla algkoolis 1893—1895, siis W. Maarja kihelkonnakoolis õpetaja Tamme ajal 1895—1898. Kihelkonnakooli lõpetamise järele õppis Rakwere linna koolis 1898—1901. Õpetaja kutse omandas Narwa keskkoolis. Kooliõpetajaks hakkas 1907. aastal. Esiteks Pandiwere algkoolis kuni 1915. aastani, ning sealt Põdrangu algkooli juhatajaks kuni tänaseni. Wahepeal wõttis osa maailma- ja wabadussõjast.

Kaja 5. sept. 1931

Põllumeeste kogud on maa seltskondlise elu arendamisel tänuväärt tööd teinud, kaasa aidates maaelu mitmekesistamisele. Sel alal on esirinnas sammunud Põdrangu põllumeeste kogu Wao wallas, mis asutati alles 1927. aasta kevadel. Juhatusse kuuluvad kohalikud energilised põllumehed A. Mathiesen, Aleksander Poom ja Johannes Wiikman, kes oma wähese vaba aja, võttes lisa öötundidest, on ohverdanud seltskondliku isetegevuse arendamiseks. Põdrangu põllumeeste kogu juures on asutatud laulukoorid, meeskoor ja segakoor. Laulukoorid tegutsevad kohaliku õpetaja Grüntali juhatusel ja on esinenud viimasel aastal väga mitmes kohas, nagu Porkuni laulupäeval, Narva ja Tartu laulupidudel. Laulukooril on ka oma lipp, roheline, väljaõmmeldud ühe kohaliku perenaise kavandi järgi. Peale selle tegutseb põllumeeste kogu noorte osakonna juures oma näitetrupp ning käesoleval suvel asutati ka oma keelpillide orkester. Peale seltskondlise tegevuse ollakse tegev ka põllumajandus- ja kodukultuuri süwendamisel. Igal talwel korraldatakse rida mitmesuguseid kursusi, kõnekoosolekuid jne. Põllumeeste kogul on ka oma wiljasorteerija, mis liikmetel tasuta kasutada. Igasuguse seltskondliku ja majandusliku elu avaldused Wao valla, Loksa, Sauvälja ning lähema ümbruskonna külades leiavad aset waid Põdrangu põllumeeste kogu algatuse tähe all. 30. augustil korraldati Põdrangu põllumeeste kogu algatusel Wäike-Maarjas, kohaliku seltsimaja ruumes, suurem rahwakoosolek. Päevakavas olid kõned ja nende vahepeal Põdrangu segakoori esinemine kontsert-osas. Kõnedega esinesid üleriiklise põllumeeste esituse peasekretär H. Oiderman. riigikogu liige A. Wann ja Wirumaa põllumeeste esituse sekretär R. Känd. Kõnelejad võeti wastu juba kõnetooli ilmudes elavate kiiduavaldustega, mis kõnede lõppedes ei tahtnud vaibuda. Huviga jälgiti sisukaid kõnesid, millede lõppedes näis nagu ei tahaks noorusrohke rahvahulk lahkudagi ruumest, kus avaldati nii palju uusi ja värskeid mõtteid tänapäeva huwiküsimuste üle. Rohkete kiiduavaldustega võeti wastu ka segakoori ilusad, päevakohased, hästiwalitud laulud. Õhtul oli samas ruumes Põdrangu põllumeeste kogu poolt korraldatud peoõhtu. Waatamata kibedale tööajale olid ettekantud naljamängu tegelased oma osad hästi kätte õppinud, mille tõttu hea mängu juures kõige kolme vaatuse kestvusel ei kadunud saalist naerulagin ja iga vaatuse lõppedes avaldati näitlejaile tormilist kiitust.

Kõigile osavõtjaile jäid lahkudes paremad muljed Põdrangu põllumeeste ilusast ettevõttest.

Postimees 16. juuli 1899

Suri endine Põdrangu vallakirjutaja.

Eesti luuletaja ja kirjanik Peeter Jakobson suri 11. juulil kell 6. p. l. 12-mal pandi tema keha puusärki, wiidi Wäike-Maarja kabelisse. Õnnis kirjanik oli raskes tiisikuses mitu nädalat haige woodis. Wiimsed elupäewad oliwad nii rasked, et waewalt rääkida suutis. Siiski oli temal waim terane ja mõte selge kuni surma päewani, mil ta silmad tuhmiks läksiwad ja rääkimine järel jäi. Ta ootas igatsedes surma läbi pääsemist. Ta jättis noore abikaasa, kellega minewal talwel abielusse heitis ja palju kirjanduse sõpru leinama. Tema matmine on pühapäewal 18. skp. pärast jumalateenistust W. Maarja surnuaial. P. Jakobson sündis Rakwere linnas 15. detsembril 1854, kus ta isa, Hans, kes ka soldat oli ja kroonu poolt abiraha sai, kingsepa ametit pidas. Peeter oli terane poiss, sellepärast laskis isa teda Rakwere linna köstrikoolis käia, ja selle hariduse põhjal õppis ta ise hoolega edasi. Wene-Türgi sõja ajal oli P. Jakobson ka sõjaplatsil, millest ta omad juhtumised üles kirjutas, mis praegu käsikirjas nime all: „Minu sõjamälestused” alles trükkimata on. Ka muid laulusid ja käsikirju on weel järel nagu, näit: ilus jutt „Kõlbmata uudishimu” Hispaania kirjaniku Cervantese järele. Pärast sõjaaega oli Jakobson Põdrangu walla kirjutajaks ja sai oma õiglase meele ja erapooletuma oleku pärast kõigist austatud. Rahu tema põrmule!

Tallinna Teataja 1.aprill 1910

Põdrangu mõisa sepp laskis enese püssiga maha, et kohtuliku karistuse eest peaseda. Ta oli nimelt kolm alasti tüdrukut saunast wälja peksnud ja selle eest rahukohtuniku poolt neljapäewase arestiga trahwitud. Et aga tüdrukud pakutud lepitust wastu ei wõtnud, mõjus see asi nii rõhuwalt nooremehe peale, et ta omale otsa peale tegi.

Virumaa Teataja 1 juuni 1944

36 aastat koolipõllul. Neil päevil, nimelt 6. juunil s. a., täitub Põdrangu algkooli juhatajal Olga Kontto’l 36 aastat tähtpäev, mis iseenesest pole kuigi ümmargune, saab aga tähelepandavaks, sest kui kuuleme, et on tegu inimesega, kes seni ühtekokku on töötanud 36 aastat koolipõllul, sellest 25 a. Eestis. Sel puhul on meil põhjust õnnitleda vana haridustöölist. Olga Kontto sündis 6.06.1889 Narvas vedurijuhi tütrena. Õppinud kõrgemas tütarlastekoolis Peterburgis, omandas kohaliku õpperingkonna juures kodukooli õpetaja kutse uute keelte erialal. Töötanud Venemaal kodukooli õpetajana, alustas ta oma kutsealalist tegevust 1918. a. Vaikülas Ingeris, kus töötas kuni bolševike võimule tulekuni 1940.a. Siis oli ta sunnitud lahkuma oma seniselt ametkohalt. Töötab sellest ajast peale Põdrangu algkooli juhatajana.