Türje

Türje (Tyrgel) küla kohta on ürikutes esmased andmed alates 1564. aastast, kui küla kandis nime Turgell, 1615. a. on mainitud Tyrgell, 1708. a. Türjelt, 1788. aastal Turja ja 1883. aastal Türje. Hiljem ehitati Türjele Võhmuta karjamõis (1864).
Türje küla kuulus ajalooliselt Järvamaale Võhmuta valda. Aastatel 1961-1963 läbiviidud nõukoguliku haldusjaotuse käigus väiksemad külanõukogud liideti ning korrastati nende piirid, mille käigus Võhmuta ja Türje külad liideti Tamsalu külanõukoguga.
Türje külaga on seotud legend, mille kohaselt taheti külla ehitada kirikut. Lugu jutustab sellest, kuidas Järva-Jaani kirikule kohta otsiti. Algul oli see plaanitud ehitada Türje väljale. Mehed, kes hakkasid kirikut ehitama, leidsid järgmisel hommikul eest ära lahutatud ehitise. Arvati, et vaimud käinud ehitust lõhkumas. Nii kestnud see mitmel korral ja lõpuks otsustatud otsida kirikule uus koht.
Türje küla territooriumil asusid Võhmuta kunagine raudteejaam ja ka vallamaja. Türi-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee oli kasutuses alates 1918. aastast ning suleti 3. mail 1972. aastal. Nõukogude ajal asus Türje külas kolhoos „Sangar“, mis liideti 1951. aastal Metsla ja Karinu küla baasil moodustatud kolhoosiga „Õiguse Võit“.
Türje külast Oru talust on pärit esimene kutseline ajakirjanik Helene Õiglas (1883-1966), kelle mälestuste järgi käisid tal külas sellised tuntud kultuuritegelased nagu Miina Härma, Paula Brehm-Jürgenson, Otto Münter jt. Helene Õiglas on maetud Järva-Jaani Kirikaia kalmistule. Türje külas elas aastal 2016 kokku 10 inimest.