Tapa Muusika- ja Kunstikool
Tapa rajooni kultuurimaja juures Nigoli puiesteel alustati 1956. aasta oktoobris muusikakursustega. 27. augustil 1957. aastal toimus uue kooli – Tapa muusikakooli – esimene õppenõukogu, mida juhatas Tallinna muusikakooli lõpetanud ja Tapale tööle suunatud Ilmar Mägi. Temast sai vastloodud muusikakooli direktor 22-aastaks. Esimesteks õpetajateks olid muusikakursustel töötanud Leida Viiralt, Mia Kroon ja Arsi Aarma. Algul õpetati lastele klaverimängu, klarnetit, flööti, viiulit ja solfedžot. Hiljem hakati õpetama ka akordioni, puhkpilli ja tšellot.
Esimesel kolmel õppeaastal olid klassiruumid Tapa algkoolimajas Nooruse tänaval. 1960. aastast alates on kool töötanud endises Tapa rajooni kultuurimajas õppetööks kohandatud ruumides.
29. augustil 1957. aastal sai juba rajoonilehest lugeda vastuvõtukuulutust, mille sisu oli järgmine: Tapa Laste Muusikakool teatab – „On avatud täiendav vastuvõtt klarneti, flöödi ja viiuli erialale. Avaldusi võetakse vastu 3.septembrini. Sisseastumiskatsed toimuvad 3.septembril kella 12.00-st kuni 17.00-ni. 1.septembril kell 12.00 toimub lastevanemate koosolek. I veerandi õppemaks (120 rbl.) peab olema tasutud hiljemalt 10.septembriks 1957.a. Avaldusi õppemaksust vabastamiseks võetakse vastu 5.septembrini. Avalduse juures on vajalikud palgatõendid vanemate töökohast ja tõend majavalitsusest (alevi-, külanõukogust) ülalpeetavate arvu kohta.
Muusikakooli 20. aastapäeval 1977. aastal tegi direktor Ilmar Mägiga intervjuu Helgi Pajo. Küsimusele, millal ja kuidas kõik alguse sai, vastas Ilmar Mägi:
„Tapa Lastemuusikakool oli Jõgeva Lastemuusikakooliga esimesi, mis Ministrite Nõukogu korralduse alusel 1957.aasta mais moodustati. Mina tulin Tapale juulis. Jaamas oli vastas tolleaegse Tapa rajooni kultuuriosakonna juhataja. Alustasime II keskkooli väikeses majas remondiga. Abi ja tööjõudu leidsime jällegi kultuuriosakonnalt, samuti linna remondikontorilt.
Kohe kerkis päevakorrale küsimus: „Kust saada õpetajaid?“ Endise rajooni kultuurimaja (nendes ruumides nüüd meie kool ongi) juures töötavatelt muusikakursustelt tuli meile Leida Viiralt, keskkoolist Mia Kroon ja Arsi Aarma. Esialgu töötasime kolme osakonnaga: klaver (Kroon, Viiralt), viiul ja rahvapillid (Mägi) ning puhkpillid (Aarma). Hiljem tulid meile appi muusikud-praktikud Kaljo Põldoja, Eino Kala, Erich Riige.
Esimesel aastal oli õpilasi 53, igal järgmisel võeti juurde umbes 30. Hetkel õpib muusikakoolis 133 last. Kui esimesi lõpetanuid oli vaid 3, siis tänavu on neid 17. Ühtekokku on praegustega 20 aasta vältel aga lõputunnistuse saajaid olnud 152. Endistest lõpetanutest töötab 32 pedagoogidena muusikapõllul. Nimetagem neid nii, nagu olime harjunud koolitüdrukupõlves: Helle Luts Kehras, Sirje Raik Valgas, Siiri Kodusaar Jõhvis, Virve Lääne Võrus, Rein Tali koorijuhina Sakus. Maris Männik töötab pedagoogilises instituudis, Ivar Lass laulab ja mängib Tapa restorani orkestris, Anne-Lii Kald töötab samuti Tapal, ta on lastepäevakodu muusikaline kasvataja. Ühtekokku seitse andekamat õpilast on läinud konservatooriumi juures asuvasse muusikakeskkooli, Priit Raik ja Peep Raun õpivad konservatooriumis. Nii võiks jätkata.“
Tapa Lastemuusikakool on andnud palju noori muusikamehi, kasvatanud muusikaarmastust ja –tundmist. Vähem neist on jäänud (või tulnud tagasi) Tapale. Aga see on juba väikelinna probleem, et noored ei leia sobivat rakendust. Põhilise osa Tapa sümfoniettorkestri liikmeist annab muusikakool. Järelkasvu on endale saanud ka tuletõrjeühingu puhkpilliorkester. Igal õppeaastal saab teoks mitu kontserti Tapal ja ümbruskonnas. Õpilased on kaastegevad olnud linna kooride kontsertidel. Kaasa lüüakse iga-aastasel muusikanädalal. Osaletakse kõigil vabariiklikel muusikakoolide üritustel, 28 õpilast mängib vabariiklikus noorte viiuldajate, akordionistide ja puhkpilliansamblites.
Paljud õpilased, kes said algteadmised muusikast lastemuusikakoolis, jätkavad õpinguid või töötavad sel alal. Kolm nendest on nüüd tagasi muusikakoolis: Helina Suurhans õpetab muusikateooriat ja klaverit, tema oli kaua aega ka Tapa naiskoori dirigent; Lea Mägi juhatab keelpilliosakonda; Irena Murina lõpetas vahepeal Pihkva muusikakooli ja on nüüd samuti õpetaja endises koolis. Praegu võib Tapa Lastemuusikakoolis õppida klaveri-, keelpilli- (tšello ja viiul), rahvapilli- (bajaan, akordion) ja puhkpilliosakonnas (flööt, oboe, klarnet, saksofon, fagott, metsasarv, trompet, ksülofon). Tapal on näiteks üks suuremaid tšelloklasse kogu vabariigis (7 õpilasega).
Maja on vana ja muusikakoolile ammu kitsaks jäänud… Tegite remonti päris õppetöö ajal. Kuidas tunnid antud said?
„Tunde anti kodudes, vahel pühapäevitigi. Õppetöö ei kannatanud tänu pedagoogide ettevõtlikkusele ja optimismile. Koolis on tugev pedagoogiline kollektiiv, kellega on rõõm töötada. Lisaks eelpool nimetatuile peab märkima veel klaveriosakonna juhatajat Natalja Truškinat, kes sõidab meile Tallinnast, Elviira Jurkinat rahvapilliosakonna juhatajana, Heili Liivsalut, üht ainulaadsemat õpetajat meie vabariigis, kes õpetab kõiki puhkpille, lisaks ka löökpille ning muusikateoreetiliste ainete ja klaveriõpetajat Salme Novikovi.“
Tapa muusikakooli õpetajate ettevõtlikkusest kõnelevad linnas loodud kaks pedagoogide taidluskollektiivi, kammer- ja instrumentaalansambel. Neil on tulnud esineda mitmel pool , sageli rajoonis peetavatel üritustel. Õpetajad tegutsesid taidlusfestivali ülevaatuse žüriides. Meeskoor „Tarm“ on muusikakooli šefluse all. Juhatab Ilmar Mägi, kes on jõudumööda kaasa löönud siin ja seal, kord orkestri-, kord sega- või meeskoorijuhina, nii endise Tapa rajooni laulupäevade kui praeguste linna muusikapäevade üldjuhina.
Läinud pühapäeval rõõmustas lastemuusikakool tapalasi kordaläinud aastapäevakontserdiga. Ilmar Mägil, Leida Viiraltil ja Helina Suurhansul tuli võtta vastu Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri, mitmel pedagoogil rajooni kultuuriosakonna autasud. Oli palju südamesttulevaid õnnesoove ja lilli.
Tapa Lastemuusikakooli 25. juubelil 1982.aastal kirjutas Rakvere rajooni ajalehes „Punane Täht“ Aleksander Ruil:
- aprillil tähistas Tapa Lastemuusikakool kontsertaktusega oma 25. aastapäeva. Kooli asutamisest, senisest tegevusest ja tänapäevast kõnelesid selle üks esimesi lõpetajaid ja praegune õpetaja Helina Turm (Suurhans) ning kooli direktor Peeter Kald. Tapa Lastemuusikakooli on lõpetanud 205 õpilast. Muusika on elukutseks valinud neist paljud.
Sellesse kevadesse astus Tapa Lastemuusikakool 135 õpilasega. Kõige rohkem on neid klaveriklassis, õpilasi on puhkpillide, viiuli ja akordioni erialal, üksikud õpivad ka tšello- ja ksülofonimängu. Akordionistide ansambel Elviira Jurkina käe all ja puhkpilliorkestri mängijad Jüri Tüli juhendamisel valmistuvad sõitma vabariiklikule koolinoorte laulu- ja tantsupeole. Tapa Lastemuusikakool on ka üks väheseid koole meie vabariigis, kus tegutseb õpilaste sümfoniettorkester.
Õppeasutuse neljateistkümnest pedagoogist on kauem töötanud Helina Turm, Gennadi Botšarnikov, Salme Novikova, Elviira Jurkina ja Heili Liivsalu, kaua aastaid oli maja lukuks Rosalie Kroot. Tänased kooliruumid on hooldatud, ilusamad ja mugavamad, kui olid varem. Südamlikult võtsid kontsert-aktusel viibijad vastu kooli ühe asutaja ja kauase õpetaja Leida Viiralti tervitussõnad. Kooli ja tema õpetajate õnnitlejate ning austajate rida algas Eesti NSV Kultuuriministeeriumi muusikaosakonna inspektori Ene Raidi, rajooninõukogu täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Vaike Seina ja linnanõukogu täitevkomitee eseesimehe Harri Põldmaga ning jätkus sõsarkoolide, kooli vilistlaste ja Tapa isetegevuslastega.
Aktusele järgnenud kontsert pakkus meeldiva üldmulje koolis tehtavast. Eriti paeluv oli vilistlase Toomas Nestori esitatud viiulikontsert – H. Wieniawski Fantaasia Gounod` ooperi „Faust“ teemadel ja õpetaja Heli Aasmaa mängitud kaks J. Brahmsi intermezzot oopus 116 klaverile.
Lõpetuseks esines kooli pedagoogidest, vilistlastest ja lastevanematest moodustatud kammerkoor ning paljudele tapalastele toreda üllatusena taaselustatud sümfoniettorkester. Viimane esitas J. Haydni Kontserdi klaverile ja orkestrile D-duur I osa, solist oli VI klassi õpilane Liili Põld. Nii kammerkoori kui ka orkestrit juhatas Peeter Kald.
1990. aastatel oli muusikakooli kasutada 9 klassiruumi, õpetajate tuba, direktori kabinet ja 60 kohaga suur saal ning lava orkestri ja kooride harjutuspaigana. 2000. aasta sügiseni töötas samas majas ka Tapa linnaraamatukogu.
Muusikakooli juures on tegutsenud ka sümfoniettorkester Ilmar Mägi juhatusel. Põhiliselt kooli õpilastest ja vilistlastest koosnenud orkester Peeter Kaldi juhatusel esines viimati 1986.aasta aprillis muusikakooli kontserdil.
1979-2007 juhatas kooli Peeter Kald. 1991. aastast on muusikakool Tapa Vallavalitsuse munitsipaalasutus. 2007. aastast on kooli direktor Ilmar Kald. 2013. aastal kolis endistest raamatukogu ruumidest välja Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing ning 2013-2014 algasid vabanenud ruumides ettevalmistused kunstiosakonna avamiseks.
2015. aasta 1. augustist alates kannab kool uut nime Tapa Muusika- ja Kunstikool, sest 2015. aasta 1. septembrist alustas tööd kunstiosakond.
2018/19 õppeaastal õpib koolis kokku 205 õpilast. Neist 136 muusikaosakonnas (Tapal 99 ja Tamsalus 37) ja 87 kunstiosakonnas. Umbes 20 last jõuavad õppida mõlemas osakonnas. Koolis töötab kokku 18 töötajat, neist 16 on õpetajad (13 muusikaosakonnas ja 3 kunstiosakonnas). Viimase kolme aasta jooksul on õpilaste arv kasvanud umbes 100 võrra. Seda ennekõike kunstiosakonna loomise ning Tamsalu filiaali avamisega 2018/2019 õppeaasta alguses.
Mälestuskild Raivo Raidi sulest:
Muusikakooli kammeransambli sõit televisiooni.
Tapa Muusikakooli kammeransamblil tuli esindada Rakvere rajooni isetegevuskollektiive televisiooni koondsaates. Tuli jõuda õigeaegselt Tallinnasse televisioonimajja, kus läbida ansambli esinemise eelproov ja samal õhtul saates esineda. Selleks tellisime autobaasist bussi.
Kõik lauljad olid elevil, ikkagi esmakordne esinemine telepublikule. Naised rõõmsalt sädistades sättisid end bussi esimestele istmetele, meie mehed aga tahapoole. Mäletan, et istusin isegi peale väljumist kõige tagumisele pingile kus lobisesin Ilmar Mägiga. Käravete ristist pöörasime otsa Tallinna poole, sest olime otsustanud kasutada teed läbi Jäneda ja Aegviidu, tol ajal (1970ndate algus) tundus see lühem olevat. Naised lobisesid omavahel lõbusalt, vist isegi proovisid kergelt hääli lahti laulda, kes seda enam hästi mäletabki?
Hakkasime juba Jänedale jõudma kui korraga hakkas autojuhi istme tagant suur suitsusammas valju õudu tekitava susina saatel üles kerkima, mattes autojuhi üleni tossu sisse. Naised kiljusid ja tormasid bussi tagaosasse otse meie poole! Saaks aga ruttu arvatavast põlengukoldest eemale!
Olukord oli hirmuäratav, sest tagaosast väljapääs puudus! Sealjuures bussi uks, ainuke kust väljuda sai aga asus ainult sõiduki esiosas. Just selle lähedusest aga see suitsusammas üles kerkiski! Samal ajal suutis bussijuht sõiduki peatada ja avas ukse. Paanikas naised tormasid nüüd vastassuunas tagasi nügides teineteist väljapääsu poole. Kes kõhuli pinkide vahel, kes üle pinkide hüpates. Meie mehed ei saanud tekkinud olukorrast esialgu üldse tolku aga kui suitsusammas üha suuremaks paisus tekkis meilgi mõningane hirm ja pea hakkas iseenesest tekkinud olukorrast väljapääsu otsima: „Naised ruttu välja!“ röökis Ilmar ebainimliku häälega ja lükkas Lea enda ees väljapääsu poole! Mille järel komistas ta pingijala otsa ja lendas tõukest esimese hooga Leale otsa ja käpuli bussipõrandale. Osa seltskonnast oli selleks ajaks juba bussist välja saanud.
„Olge vakka ja ärge nõnda tormake! Paanikaks pole põhjust!“ kõlas nüüd bussijuhi rahulik hääl, mille peale susin lakkas ja toss kadus nagu imeväel. „ Ah, tegu oli selle neetud tulekustutiga mis põrumise peale oma kraani lahti keeras! Juga aga sattus otse mootorikattele, sealt see aurusammas tekkiski! Seda on mul varemgi juhtunud!“ Peab mainima , et tolleaegsed teed olid ikka päris konarlikud, asfaltkate antud teelõigule tekkis palju hiljem.
Seltskonna rahunemine võttis küll oma aja, aga pärast sai naerda omajagu, kohe Tallinnani välja. Tagajärjeks olid aga mõnede tüdrukute sinikad ja marraskil sääred. Suurim kahju olid aga purunenud Lea sukad! Ilmar vaene sai tema käest kõvasti pragada!