Tapa Raudteelaste Klubi, hilisema Kultuurimaja naiskoor „Leelet“ 1950 – 1993

Üks esimesi jutuajamisi naiskoori asutamisest Tapale toimus 1950. aasta novembrikuul Tapa linna lasteaias, kus töötas nooruke Aleksandra Koort, äsja Tapale elama asunud Leida Sootaruga. Koos Tapa Kultuurimaja administratsiooniga asuski viimane tekkinud mõtet ellu viima. Saadeti laiali kutsed ja juba mõne päeva pärast toimuski koori esimene kokkutulek. Koos oli 13 inimest. Koori hakkas juhatama Leida Sootaru, kes oma armastusväärsuse ja sõbraliku suhtumisega võitis kõikide poolehoiu. Nii hakkasid toimuma kooriproovid regulaarselt kaks korda nädalas. Tihenesid ka lauljate read. 12. detsembriks oli kooris juba 30 lauljat ja sellest ajast algab koori päevikupidamine. (Viimane sissekanne tehti 21. juulil 1985. aastal).

Avalikult esineti esimest korda 21. jaanuaril 1951. aastal Tapa Kultuurimajas Nigoli puiesteel. 8. detsembril 1951. aastal toimus naiskoori I aastapäeva kontsert Tapa Keskkooli saalis. Esitati 20 laulu. Osavõtt kontserdist oli arvukas, nõuti mitme laulu kordamist.

Alates 1961. aastast kuulus koor Tapa Raudteelaste Klubi alla. Aprillis 1970. aastal sai koor endale nime „Leelet“. Ettepanek koorile nime leidmiseks tehti juhatuse poolt kõigile kooriliikmetele. Parimaks osutus koorijuht Helina Suurhansu poolt pakutud nimi „Leelet“. Alates 1979. aastast kandis koor nime Tapa Raudteelaste Kultuurimaja naiskoor „Leelet“. Aastatel 1956-1961 oli koorielu seotud energilise koorijuhi Uno Poolaga. 1962-1968 oli koori eesotsas Enn Kiilaspea. Aastatel 1968-1975 juhatas koori Tapalt võrsunud koorijuht Helina Suurhans. Alates 1975. aastast kuni koori tegevuse lõpetamiseni 1993. aastal hoidis taktikeppi Ahti Raias Tallinnast. Koor võttis osa üldlaulupidudest, laulupäevadest, taidlusülevaatustest, festivalidest.

Esmakordselt võeti üldlaulupeost osa 1955. aastal. Laulupeo ajaks said valmis ka peakatted – kuldkollased pärjad punase äärisega ja punaste lintidega. Artell „Soliid“ valmistas kõikidele ühtemoodi hallid kalanahast kingad.
Koori autasustati paljude aukirjade ja diplomitega. 1980. aastal omistati koorile rahvakollektiivi nimetus. Koor andis iseseisvaid kontserte Tapal ja paljudes teistes Eestimaa paikades, samuti kontsert-reisidel Riias, Vilniuses, Kaliningradis, Gulbenes, Dobeles.

40 aasta jooksul õpiti selgeks 315 laulu ja esineti 337 korral, nendest iseseisvaid kontserte oli 67.
Korraldati huvitavaid ja meeldejäävaid ekskursioone, Leningradi, Hiiumaale jm. Ühe näitena võib veel tuua kontsertmatka Saaremaale 1958. aastal. Koori lauldud laule helisalvestati Eesti Raadios. Esineti ka televisioonis. 19. juunil 1957. aastal toimus telestuudios festivali konkurss, kus saavutati esikoht, millega kaasnes festivali laureaadi nimetus ja kuldmedal.
Koor laulis klassikalist ja uuemat kooriloomingut, samuti teiste rahvaste laule. Keskmiselt oli kooris 40-50 lauljat. Naiskoor omas sõprussidemeid paljude teiste kooridega. Koorielu juhtisid koorivanemad: Ilse Uuslail, Ellen Kuusmann, Miralda Boiko, Lola Vändrik, Lydia Pihel. Kaks aastakümmet tegeles aktiivse organiseerimistööga Helja Toim. Suure töö on teinud Aleksandra Koort koori kroonikuna ja kunstnikuna Heti Raik.

Kooril oli oma lipp ja mitmed esinemisrõivad. Kuna 1951. aasta suvel oli kavas korraldada Tapa Rajooni I laulupäev, tekkis vajadus ühtse koorirõivastuse muretsemiseks. Kuna Tapa Kultuurimajal selleks summasid ei olnud, otsustati koorivorm muretseda omal kulul. Vähehaaval tasuti igast palgast summasid „koori rõivastuse fondi“. Vormirõivastuseks valiti stiliseeritud setu rahvarõivas, mis koosnes punase äärisega tumesinisest pihikuga seelikust; valgetest, punasega tikitud käistest ja punasest põllekesest, mis oli ääristatud valge pitsiga. Sobiva materjali saabudes osteti kooperatiivist kaks kangast tumesinist villast riiet, millised vastavalt igaühe mõõtmetele lõikas kultuurimajas lahti koori liige H. Kuuseoks. Valmis õmblemine ja pluusi muretsemine jäi igaühe enda mureks. Põlleriie ja pits varuti jällegi ühiselt.

Koori motoks oli:
„Le-le-le-le
„Leelet“ laulule avab südamed,
Laul vaid toob hinge kevade!“

1991. aasta sügisel toimus meeskoori „Tarm“ ja naiskoori „Leelet“ 37 osavõtjaga  ühine proov, kus otsustati nende kahe baasil luua segakoor „Leetar“ ning ühtlasi tegutseda veel mõni aeg ka nais- ja meeskoorina. Segakoori „Leetar“ esimene ühine koosviibimine toimus 23. detsembril 1991. aastal.
1995. aastal möödus 45 aastat naiskoori asutamisest, mida tähistati 9. detsembril 1995. aastal Tapa Kultuurikojas toimunud kontserdiga, kus esinesid naiskoori „Leelet“ endised lauljad ja segakoor „Leetar“. Samas tähistati ka kauaaegse koorijuhi Ahti  Raiase 20. tegevusaastat koori dirigendina Tapal.