Raudteelaste Kultuurimaja Pereklubi Leevike 1981 – 1995

Tapa Raudteelaste Kultuurimajas (Raudteelaste Klubi nimetus muudeti 1979. aastal Tapa Raudteelaste Kultuurimajaks) alustas 1981. aastal 200-liikmeline ja isemajandav pereklubi „Leevike“. Pereõhtuid viidi läbi kultuurimaja ruumides sügisest kevadeni, üks kord kuus. Suurem osavõtu- ja tegevusrohkem periood langes 1980. aastate II poolde. Õhtuid korraldas 20 laudkonnast valitud aktiiv klubi presidendi eestvedamisel. Esimeseks klubi presidendiks (1981-1990) valiti Harri Allandi, edasi jätkas kuni klubi tegevuse lõpetamiseni 1995. aastal Jaan Viktor. Seoses osavõtjate vähenemisega toimusid pereõhtud viimastel aastatel II korruse väikeses saalis. Suur osatähtsus pereõhtute korraldamisel lasus Silvi Kivistikul.

Põhirõhk pandi aktiivsele meelelahutusele. Tantsumuusikat kutsuti tegema vabariigi parimad ansamblid nagu näiteks Rock-Hotel, Karavan, Suveniir, Artell, H. Zeigeri Big-Bänd jpt. Tantsu vaheaegadel esinesid huvipakkuvad külalised (näitlejad, humoristid, lauljad, tantsijad, moekunstnikud, seksoloogid, poliitikud, ajakirjanikud jt.), samuti klubi liikmed oma väljamõelduga. Harvad ei olnud viktoriinid Tapa elu tundmises, võisteldi ka laua katmises. Oli ka pereõhtuid ühe kindla läbiva teemaga.

29. mail 1987. viidi läbi pereklubi „Miss 1987“ valimised, kusjuures osa võtsid kõigi laudkondade naised. Missiks valiti Ave Merioja. Žürii koosnes ansambli „Modern Fox“ meestest. Õnnitleti ka pereklubi aktiivi, kuhu kuulusid Silvi Kadastik, Viiu Valdlo, Elle Leete, Lydia Käsperson, Anne Martsoo, Harri Allandi ja kultuurimaja kunstiline juht Imbi Käspri.

Elevust tekitas oksjonite läbiviimine, kusagilt saadi ka puust oksjonihaamer. Pakutavateks esemeteks olid stagnaaja defitsiitsed kaubad, vahele ka mõned kodudest leitud vanad asjad, samuti raamatud. Suure osa moodustasid importkosmeetika vahendid, mis saadi kohalikust kauplusest letialuse kaubana. Apelsine sai pakutud ühe kaupa, kusjuures alghind tõusis viiekordseks. Kõige suuremaks esemeks oksjonil oli Tapa „Vasara“ tsehhis toodetud muruniitja.
Laudkondades kujunesid välja kindlad seltskonnad, kes hoolitsesid selle eest, et kõik kohad laudade ümber oleksid hõivatud. Pileti hinnaks, mis sõltus peamiselt orkestrite hinnatasemest, kujunes eri aegadel 3 – 5 rubla ja 25 krooni. Töötas ka puhvet, kus olid saadaval alkohoolsed- ja karastusjoogid ning maiustused. Klubi poolt olid laudadel einevõileivad ja küpsised. Tavaliselt võeti kodust kaasa termosega kohvi või teed ja muud suupärast. Kasutati kõiki võimalusi, et minimaalsete kuludega pereõhtuid läbi viia.

1991. aastal lõpetati pereklubi tegevus.