Puhkpilli orkestrid Tapal

Pillimänguga tegelemise kohta Tapal on teateid XIX sajandi lõpust, mil kohapeal oli tegutsenud väike pasunakoor. Järjest kasvav raudteeasula ning laienev kohapealne hariduselu lõid eeldusi ja vajadusi ka sellelaadseks musitseerimiseks.

On teada, et teenekas Tapa koolimees Juhan Kroon jagas teadmisi keelpillimängu alal Tapa Linna Algkoolis. Keelpilli- ja puhkpillimängu korraldas Tapa Gümnaasiumis muusikaõpetaja Karl Grünwald. Et puhkpillimäng noore Eesti Vabariigi ajal Tapal üsna populaarne oli, kinnitab fakt, et Tapa linna õiguste 1. aastapäeva märkimiseks (1927) korraldatud laulupeol osales 4 kohalikku pasunakoori. Need olid Tapa raudteelaste, E.N.K.S. Tapa osakonna, Vabadussõja invaliidide (tegutsesid Imastus) ning soomusrongirügemendi pasunakoorid. Neist püsivamalt tegutses Tapa kultuurielus Tapa raudteelaste orkester, mida 1930. aastatel juhatas ümbruskonna teenekas orkestrijuht Johannes Raado.

Arusaadavalt hõrendasid 1940. aasta sündmused ja järgnenud II maailmasõda ka pillimängijate ridu. Sõjajärgne suurem edu oli 1950. aastal., kui Tapa Keskkooli puhkpilliorkester E. Vahersalu juhtimisel koolinoorte isetegevusülevaatuse võitjaks osutus.

Kindlasti on kohalikku kultuurielu suunanud ja taganud 1957. aasta tööd alustanud laste muusikakool. Selle esimese direktori Ilmar Mägi juhendamisel tegutses üle Eestimaa tuntud sümfoniettorkester. Samal ajal asus Tapa I Keskkooli muusikaõpetajana tööle Arsi Aarma, kelle käe all laulsid koorid ja mängisid orkestrid. Vahepealsetel aastatel varjusurmas olnud linna puhkpilliorkester taasalustas 1959. aastal Tapa Tuletõrjeühingu juures, juhatajaks Eduard Rumm. Peatselt asus seda juhtima Alfred Vaidla. Tegutses ka väiksemaid kollektiive: tantsuorkestrid raudteelaste klubi juures (juhendajad U. Loop ja S. Malm), estraadiorkester tuletõrje juures (juhataja E. Nõmm), kümnendi lõpupoole alustasid tegutsemist esimesed biitkoosseisud.

Järgneval kümnendil asusid orkestritega tegelema uued juhendajad. Keskkooli sümfoniettorkestrit asus juhtima Peeter Kald, tuletõrjeühingu orkestrit Evald Õisma, hiljem Jüri Tüli.

15. märtsil 1980 tähistati Tapa Raudteelaste Kultuurimajas pidulikult Tapa Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri 20. aastapäeva. Orkestri koosseisus oli siis 34 mängijat. Tõusude ja mõõnadega tegutsedes ähvardas 1982. aastal orkestrit süveneva rahapuuduse tõttu laialiminek. Tänu Tapa Autobaasi juhtkonnale, kes pakkus võimalust puhkpilliorkestri toetamiseks ja tegigi seda 16 aastat järjest, tegutses orkester edasi. 1983. aastal sai teatud noorenduskuuri läbinud Tapa Tuletõrje puhkpilliorkestrist Tapa Autobaasi orkester, juhatajaks Jüri Tüli. 1997-1998 alanud autobaasi lagunemisprotsess tõi aga orkestri töösse palju probleeme, mis lahendati. Orkestrist sai Tapa linna orkester eesotsas oma dirigendi Jüri Tüliga.