Tapa Kultuurikoda

Kuidas ehitati valmis kinomaja, millest sai Kultuurikoda?

1980. aastate II poolel kavandati ENSV Riikliku Kinokomitee tellimusel Tapale uue kino ehitamist. Projekt valmis Eesti Maaehituse projektina 1989. aastal. Ehitustöid alustas Rakvere MEK (Mehhaniseeritud Ehituskolonn) 1989. aasta septembris.

ENSV Riikliku Kinokomitee esimees Raimund Penu kirjutas 06.02.1988 ajalehes „Punane Täht“ mitmetest Tapa kino ehitamisega seotud probleemidest: „Rakvere rajooni taotluse kohaselt oli Tapa kino ehitus võetud XI viisaastaku objektide nimistusse. Rajooni ehitusvõimsuse puudumise tõttu jäi kavatsus realiseerimata. Uuesti arvati nimetatud kino ka XII viisaastaku objektide hulka. Projektdokumentatsioon anti tellijale üle 1987.aasta märtsis. Aluseks on võetud Põltsamaa 250 kohaga kino projekt, milles on tehtud mõningad arhitektuursed muudatused, et siduda projekti paremini Tapa linnaehitusliku omapäraga. Ehituse maksumuseks on planeeritud 300 000 rubla.”

Kinokomitee, olles teada saanud, et Tapa kino ehitus ei ole võetud 1988. aasta ehitatavate objektide hulka, pöördus 23.09.1987 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee poole taotlusega kino tingimusteta plaani lülitada. ENSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi protokollilise otsuse järgi nähti ette Tapa kino ehituse alguseks 1988. aasta. 17.12.1987 Rakvere rajooni RSN (Rahvasaadikute Nõukogu) protokollist saab aga lugeda rahvasaadik L. Kaljuvee lõppsõna: “Oleme täitevkomitee liikmetega läbi arutanud Tapa kino ja rajooni kultuurimaja ehituse küsimuse ning palun rahvasaadikuid hääletada, kas alustada Rakvere kultuurimaja ehitust 1988 ja Tapa kino ehitust 1989 või alustada Tapa linna kino ehitust 1988 ja jääda ilma rajooni kultuurimajast?“ Valdava häälteenamusega otsustati esimese variandi kasuks.
Eesti NSV Riiklik Kinokomitee on sunnitud tõdema, et Rakvere rajooni juhtkond ei ole vähemalt Tapa kino ehitamisega seotud küsimuses ennast esindanud nõuetekohaselt, üheltpoolt andes lubadusi, teiselt aga neid muutes, partnerit informeerimata.

10.02.1990 kirjutab ajalehes „Viru Sõna“ Helgi Pajo, et Tapale on 1989. aastal siiski lõpuks kino ehitama hakatud. Esialgu oli kinomaja ehitus pandud ülesandeks Rakvere MEK-ile (Mehhaniseeritud Ehituskolonnile). See aga omakorda objekti ehitada ei jõudnud. Uueks ehitajaks on sedakorda valitud REJ (Rakvere Remondi- ja Ehitusjaoskond).

Jaoskonna juhataja Kalle Kiisel ütles, et peaettevõtja on küll Rakvere MEK, aga kino ehitab praegu REJ Tapa jaoskond. Viimase kahe nädalaga on ehituse käiku muutus tulnud, praegu küll töö käib, kuid materjali ja tehnikaga on muret. Töömeeste poole pealt muret pole. Kui MEK ikka materjalid õigel ajal ette annab, siis saab kahe kuuga katuse peale ning maja aasta lõpuks valmis. Miks algul venis? Alustasime küll vundamendist, kuid siis jäi töö seisma: ei olnud jaoskonna juhatajat ega õigeid töömehi. Esialgu pidimegi ainult vundamendi tegema, ülejäänu – MEK. Lõpuks oli seis selline, et ka majakarp jäi meie kokku panna. Tõin vahepeal ühe pealiku Raplast, see läks ära. Siis leidsime mehe siit, jälle polnud kasu midagi. Nüüd juhatab Tapa jaoskonda ning on praegu ka ehitusel töödejuhataja eest Andres Joost ning töö on käima läinud.

Andres Joost: “Meie teeme lepingu kohaselt kino ehitusel 159 000 rubla eest töid, see on majakarp ja viimistlus. Töömehi on viimase kahe nädalaga juurde tulnud. Praegu töötab kaks brigaadi: üks Rakverest, teine Tapa meestest. Kõige raskem on materjalidega – laepaneelide ja silikaadiga. Materjalide hankimisele mu aeg kulubki, objektil saan vähe olla. See takistab, vaja on ka ühte töödejuhatajat. Imestan, et REJ üldse niisuguse ehituse endale võtta julges. See vajab ikka ehitusorganisatsiooni. Aga kui võetud, eks siis tuleb ju maja ka valmis teha. Tapa häda ongi selles, et tal pole oma ehitusorganisatsiooni. See tuleks luua, muidu pole linnal tulevikku. Sama mõtet pooldab ka linnavalitsus.“

07.07.1990. ajalehes „Viru Sõna“ jätkab Helgi Pajo Tapa kino ehitamise teemadel. Ajakirjanik sai infot ehitustööde kohta peaehitajalt – Rakvere MEK-i – juhatajalt Mati Tekkelilt: “Kinohoonel on enamik müüre jõudnud sellisele kõrgusele, et ülemised paneelid peale ja siis saab hakata katust tegema. Üldehitustööd teeb REV (Rakvere Ehitus Valitsus). Nende ülesanne on hoone karp kokku panna ja viimistlus. MEK-i ülesanne on kinomaja juures ainult välistrassid ja heakord. Aasta algul ei tahtnud töö eriti käima minna. Pärast seda, kui töödejuhatajaks sai Andres Joost, hakkas ehitus silmnähtavalt edenema ja inimestel tekkis huvi. Töötuju on rikkunud ainult mitmesugused takistused. Tempo langes seetõttu, et neil ei olnud vahepeal suurt kraanat. Meie omad olid samuti ehitusel kinni. Raskusi tekkis ka silikaatkividega. Kive tellisime aasta algul ja andsime enamuse neile ka üle. Et aga kino ehitus kohe lahti ei läinud, siis kasutati need mujal ära. Fondid lõppesid ja me ei saanud neile juunikuus lisa anda. Nüüd algas uus kvartal ja sellest murest saab üle. Oleme aidanud, kuid meie võimalused pole ka sellised, et saame materjale nii palju kui vaja.“

29.12.1990. „Viru Sõna“: „Hoone karp on koos. Keskkütte trassid on majani veetud. Alanud on sisetööd“, ütles Tapa kino ehituse kohta REV-i juhataja Kalle Kiisel. „Silikaatkivide ülesladumine on olnud Rakvere REV-i töö ning viimistluski tuleb neil teha. Peaettevõtja on Rakvere MEK ning tema teeb elektri-, keskkütte ja ventilatsioonitööd. MEK-i elektrikud ja sanitaartehnikud nüüd tööle hakkama peavadki. REV-i tööjärg on saalis, ripplae juures. Sissepääsu juures on ka ladumistööd veel teha. Kevadeks tahetakse sisetööd lõpetada, siis jäävad veel välisviimistlus ja heakord. Reaalne on, et maja valmib uue aasta 1. juuliks. Muidugi, mitmesuguseid tõrkeid võib veel ette tulla.“

Vahepeal jõudis Eesti taasiseseisvuda, juhtkonnad vahetusid ning lõpptulemusena lõpetas ehitustööd AS Kolor GR. Et majal tulevikus ainult kinona perspektiivi ei olnud, siis täiendati projekti pidevalt ehituse käigus.

Tapa Kultuurikoda avas oma uksed külastajatele 9. oktoobril 1993. aastal. Oma avakõnes ütles linna ehitusnõunik Jaan Viktor: “Aeg näitab, kas need kulutused, mis selle maja ehitamiseks tehti, läksid asja eest või oleks võinud praegusel raskel ajal raha mujale paigutada. Kultuurikoda on linnale väga vajalik.“ Lindi läbilõikamise au sai Tapa linna teenekas isetegevuslane, volikogu liige, Lembit Vomm. Avamistseremoonialt puudus Rita Kaljus, kes oli kuni avamiseni Kultuurikoja direktriss, kuid lahkus ootamatult oma kohalt. Edasine tegevus suundus juba kultuurikotta sisse, kus toimus maja sisseõnnistamine, mille viis läbi Tapa Jakobi koguduse õpetaja Algur Kaerma. Esinesid Tapa linna isetegevuslased. Linnapea Raivo Raid ütles oma kõnes, et linn on saanud omale paiga, kus on võimalik teha seda kultuuri, mida on oodatud aastaid.

Käesoleval ajal kuulub Tapa Kultuurikoda munitsipaalasutusena Tapa vallavalitsuse alluvusse. Peale kino näitamise ja kultuuriürituste läbiviimise on see ka sobiv koht mitmesuguste koosolekute ja konverentside pidamiseks.
Kultuurikoja organiseerida on ka traditsioonilised „Tapa linnapäevad“. Alates 1993. aastast juhtis kultuurikoda Arvo Silla, aastast 1997 oli kunstiline juht Ilmar Kald.

Alates juuli kuust 2018.a kuni juuli kuuni 2019 toimus vana amortiseerunud Kultuurikoja ümberehitus. Hoone sai täiesti uue ilme ning uue aadressigi. Nüüd asub Kultuurikoda aadressil Kesk tn. 4. Pidulik Kultuurikoja taasavamispidu toimus 12.10.2019.

Aastail 2010 – 2020 oli Kultuurimaja direktor Heili Pihlak. Alates 01.01.2020 kuulub Tapa Kultuurikoda Tapa Valla Kultuurikeskuse koosseisu, mille direktor oli 2020 – 2021 Edmar Tuul ja alates aastast 2022 Heili Pihlak.