Vaimulikud laulupäevad Tapal

Vaimulikud laulupäevad Tapal

I vaimulik laulupäev Tapal toimus 5. juulil 1931. aastal. Selle motoks oli: „Laulge Jehoovale uus laul!“. Laulupäevast võttis osa 10 laulukoori 290 lauljaga, nende seas Tapa segakoor 60 lauljaga, koorijuhiks Juhan Kroon ja Tapa Jakobi koguduse Noorte Ühingu segakoor 35 lauljaga, koorijuhiks August Pallon. Laulupäeva kava järgi olid kohal külaliskoorid Tallinnast, Rakverest, Udrikust, Nõmmkülast, Saksist, Jänedalt, Lehtsest ja Amblast. Laulupäeval esinesid Udriku Muusikaseltsi, Tapa Raudteelaste, Imastu Invaliidide, Aegviidu ja Näo-Karkuse pasunakoorid, mis mängisid ka kell 11 surnuaial toimunud vabaõhujumalateenistusel. Laulupäevast osavõtjate rongkäik peoplatsile linna spordiväljakule algas palvemaja juurest Kiriku tänavalt (Aia tänavalt). Vaimuliku kontserdi üldjuhtideks olid helilooja ja koorijuht Enn Võrk Tallinnast (segakoorid) ja helikunstnik Karl Grünwald Tapalt (pasunakoorid). Sama päeva õhtul korraldas Tapa näitering tuletõrjeseltsi ruumides segaeeskavaga peoõhtu, mille sissetulek läks uue ehitatava kiriku heaks.

II vaimulik laulupäev Tapal toimus 1. juulil 1934.

Päeva alustati kiriku kellade helistamisega Tapa Jakobi kiriku tornist, mis oli valminud 1932. aastal. Hommikul kell 7.00 mängis kiriku tornist pasunakoor äratusmängu. Laulupäeval oli esinemas 12 laulukoori 420 lauljaga. Osalesid põhiliselt samad koorid ja samad pasunakoorid, mis eelmiselgi korral. Esmakordselt astus üles soomusrongide rügemendi pasunakoor A. Freimanni juhatamisel. Peale pasunakooride esinesid segakoorid vaimulike lauludega. Kooride üldjuhtideks nagu ka I laulupäeval olid Enn Võrk ja K. Grünwald. Mõlemad vaimulikud laulupäevad, mis olid Tapa linna tolle aja suursündmusteks, korraldas Tapa Jakobi kogudus.
III vaimulik laulupäev Tapal peeti alles 1. juunil 1991. Seega oli möödunud 60 aastat esimesest laulupäevast. Pärast hommikust avapalvust kirikus ja laulupäevaliste rongkäiku Tapa I Keskkooli juurest kiriku parki, alustasid segakoorid lauluga. Rahvast oli ilusa ilma tõttu kogunenud rohkesti kiriku parki. Esinesid laulukoorid Tapalt, Kadrinast, Lehtsest ja Amblast. Koore juhatasid Hella Tedder, Marika Kahar, Piret Aidolo, Ahti Raias ja Peeter Kald.
Tapa pasunakoor mängis Jüri Tüli taktikepi all. Peokõne pidas Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Mihkel Kukk, lõpupalve aga Järva praost Illar Hallaste. Õhtul kell kaheksa toimus kirikus Eesti Rahvusmeeskoori kontsert.

1. juuli 1934 Tapa II vaimulik laulupäev ajakirjanduses:

Too kaua oodatud laulupäev on nüüd läbi. Ning korraldajad loevad sissetulekut ja rahwas arutab muljeid. Esialgsete kokkuwõtete järele on üld-sissetulek umbes 1100 kr., sellest wäljaminekuid 350 kr. ja puhast sissetulekut umbes 760 kr. Kuigi sissetulek on märksa wäiksem, kui oli Tapa esimesel vaimulikul laulupäewal, mil puhas sissetulek oli üle 1500 kr., võivad korraldajad siiski päris rahul olla. Nüüd, kus laulupäewi korraldatakse pea igal pühapäewal, ei wõi paremat lootagi. Rohkesti on kuulda nurinaid selle üle, et laulupäewa pääsmete hinnad olnud liialt kõrged. Selle tõttu jäi wast mõnigi minemata ja pool publikut kuulas kontserti wäljaspool peoplatsi piire. Nii wõis nööri taga metsas näha isegi Tapa jõukamat rahvast, eriti wene seltskonnast. Ega’s see 50 s. siiski kõigile nii wäga raske maksta olnud, aga noh …
Algas laulupäew pasunakooride äratusmänguga kirikutornist. Kell 7.30 kõlasid hommikuwaikuses vägeva koraali „Ärgake” helid, millele järgnes sama wõimas „Kõik tarwad laulwad”. Järgnes segakooride ja orkestrite peaproow ning kell 11 wabaõhu jumalateenistus kalmistutel. Jutlustas Tartu ülikooli kiriku abiõp. mag. theol. J. Taul. Noore õpetaja hoogsat kõnet kuulati huwiga. Rahwast oli surnuaial wõrdlemisi rohkesti. Laululehti müüdi 70 kr. eest. Kell 15 algas tegelaste rongikäik wana palwela juurest peoplatsile. Tapa Jakobi kog. Noorte ühingu segakoori juhi August Palloni juhatusel riwistati rongikäigule ja alustati peoplatsile liikumist järgmises järjekorras: Kõige ees Udriku Muusika Seltsi, Tapa Raudteelaste ja Imastu invaliidide ühendatud pasunakoor eesotsas juhi hr. Johannes Raadoga. Teiseks Tapa Jakobi kog. Noorte ühingu segakoor hr. August Palloni juhtimisel, kolmandaks Tapa N. K. S. rohkearwuline segakoor hr. Krooni juhtimisel. N. K. S. koor oli esmakordselt wormimütsides, mis näewad wälja wõrdlemisi nägusad. Ainult mütsi põhiwärw oleks wõinud olla weidi walgem ja heledam, nagu oligi paaril üksikul lauljal. Muide nägid neiud ja noorikud uutes wormimütsides wälja weel kenamadki tawalisest. Järgnesid Naistewälja ja Tamsalu segakoorid, wahepeal 1. soomusrongi rügemendi orkester ja sellele järgnewalt Rakwere Pauluse kirikukoor, Nõmküla, Lehtse ja Saksi segakoorid ning Kadrina kirikukoor. Jäneda Läpi koor rongikäigust osa ei wõtnud. Rahwarõiwais lauljaid oli seekord õige wähe. Üldiselt oli lauljaid tublisti wähem loodetust. 14 koori asemel esinesid waid 10 ja nendestki pooled koosseisud. Viimasel minutil jäid etteteatamata ilmumata weel Rakwere Kolmainu kiriku koor ja Ü.E.N.Ü Vohnja osak. segakoor. Viimane koor oli siiski ainuke, kes tasus Tapa Jakobi kogudusele nootide rahad, mida soowitaw oleks eeskujuks wõtta teistelgi, sest noodid läksid kokku maksma üle 140.
Kell 16.30 kõlas wõimas ühendatud kooride ja pasunakooride ühislaul „Ärgake nii vahid hüüdvad”, millele järgnes awasõna ja terwitus kokkutulnuile õp. J. Gnadenteich’ilt. Terwitused jäid ära. Peale rahwa üldlaulu „Oh wõtkem Jumalat”, asus juhataja kohale helilooja Enn Võrk ning awas kontsert-osa R. Tobiase wõimsa „Eks Teie tea ‘ga”. Ühendatud segakoorid esinesid puhta ja kõlawa lauluga, kahju waid, et tuul oli lauljaile wastu ja sellepärast kandis häälekõla laululava taha metsa, üldse laulis ühendatud segakoor 14 laulu, millest elawaid kiiduavaldusi kutsusid esile Enn Võrgu enese loodud „Isamaale” ja „Lille side”, mida tuli korrata. Enn Võrgule annetati roose. Vaimulikke laule oli kawas 10, ilmalikke 4. Pasunakoorid ja helikunstnik Karl Grünwaldi juhatusel kandsid ette 7 pala, neist vaimulikke 3, ilmalikke neli. Ettekandel olid wägagi puhtad ja kutsusid esile elawaid kiiduavaldusi. K. Grünwaldile annetati roose. Kontserdi vaheaegadel esinesid kõnedega mag. theol. J. Taul laulu ja muusika ajaloost ning Ambla õp. Hugo Annast laulu isamaalisest tähtsusest. Mõlemad kõnelejad esinesid noortele omase jõukülluse ja sütitavusega ning kõnesid kuulati huviga. Peale õp. J. Gnadenteichi lõppsõna, milles tänas kõiki tegelasi ja pidulisi, lauldi ühiselt kirikuhümni. Lauljad aga nagu tavaliselt laulupidudel, ei raatsinud veel lahkuda ja laulsid väljaspool eeskava veel mitmeid armastatumaid isamaa-laule. Kell 21.30 siirduti rongikäigus tagasi linna. Tülitsemist ega korrarikkumisi laulupäeval ette ei tulnud, kuigi oli näha mõningaid viinastanud noorukeid. Einelaud ja talutare töötasid edukalt, müüdi maha kõik, mis kaasavõetud ja toidusoowijate saba oli järjest ootamas. Hulgana publikut oli, n. n. „plangu piletitega” metsas. Pea kilomeeter maad lauluplatsist istusid metsas kõikjal inimgrupid. Ning kuna lauluplatsilt kõlasid koraali helid, võeti veidi eemal kõvasti napsu, lauldi „Noorus on ilus aeg” ja üks ärimeeste kamp lõi hoogsalt kaarte. Väga sobiv sellane teguviis küll pole, aga egas mõnelt saa alati sündsustunnet nõuda… Üldiselt jäid siiski laulupäevaga rahule nii korraldajad kui osavõtjad. Taevataat laskis ka tulla ilusa ilma ja pisikese vihmahoo laulsid lauljad otsekohe eemale, nagu soovitas neile koorijuht E Võrk.
(Vaid päev enne II vaimulikku laulupäeva Tapal, 30. juunil 1934.a. abiellus Karl Grünwald Tallinnas oma väljavalitu Adele Krahe`ga).