Tapa jaamas peatunud tuntud inimesed
1886. aasta juunis tegi suurvürst Vladimir, keisri ülesandel ringsõidu Baltimail.
Ajaleht “Wirulane”, 15. juuli 1886. a. kirjutab:
“Keiserliste kõrguste, suurwürst Wladimir Aleksandrowitš Romanowi ,
(Aleksander II poja ) ja tema proua suurwürstinna Maria Pawlowna teekond läbis ka Tapa jaama. Jaamas, mis kenas ehtes seisis, oli rohkeste rahwast koos, nende seas ka Eesti lauljad, kes riigilaulu laulsiwad. Keiserlikud kõrgused tänasiwad wagoni aknast.”
(Sellest sündmusest fotosid ei ole säilinud)
Lauri Relanderi läbisõit Tapalt.
Soome presidendi Lauri Kristjan Relanderi esimene välisvisiit toimus Eestisse 21.-24. mail 1925. See oli üldse esimene kord, kui Soome president Eestit külastas. Oma visiidi käigus sõitis ta rongiga Tartusse, tehes vahepeatuse Tapal. Tapa jaamahoone ja perroonid olid lipuehtes ja kaunistatud presidendi vastuvõtuks. Peatus Tapal toimus 23. mail 1925. aastal.
Olümpiamängud 1980
1980. aastal toimusid Moskva olümpiamängud, mille raames viidi Tallinnas läbi purjeregatt. Olümpiatuli Moskvast Tallinnasse toimetati “Estonia” rongiga. Moskvast väljus rong tulega 18.07.1980 ja jõudis Tallinna 19.07.1980. Samal päeval tegi rong olümpiatulega peatuse ka Tapa jaamas. Olümpiatuli sõitis teekonna rongi viimases vagunis.
Kontradmiral Johan Pitka Tapal, 11.04.1930.
Johan Pitka oli soomusrongide ja soomusautode ehitamise initsiaator ja organiseerija Vabadussõjas. Seoses Tapal asunud Soomusrongide rügemendiga, käis J. Pitka Tapal mitmeid kordi.
Tapa vabastamise 15. aastapäeval mälestustahvli avamisel 9. jaanuaril 1934 viibisid Tapal mälestustahvli avamisel teedeminister Otto Sternbeck, kindralid Johan Laidoner ja Jaan Tõnisson ning soomusrongide kolonel Karl Parts.
22.11.1995 külastas Tapat Eesti Vabariigi president Lennart Meri seoses visiidiga Tapa sõjaväeossa. President käis Tapa jaamas, vestles jaamaülem Nikolai Albertiga ning sõitis Tapalt rongiga Rakveresse. Külastuse humoorikam pool kujunes piletikassas, kus president küsis piletit Pariisi.
1932. aastal külastas Eestit Rootsi kroonprints Gustav Adolf seoses Tartu Ülikooli 300-aastapäevaga. Kroonprints jäi Eestisse viieks päevaks, mil sõitis erirongiga Tartusse, Tartust tagasi Tallinna ja Tallinnast Narva, Narvast aga jällegi Tallinna tagasi. Tapal rong kordagi peatust ei teinud, sõites jaamast läbi. Arvestades kroonprintsi teekonda Eestimaa pinnal sõitis Gustav Adolf Tapa jaamast läbi selle ajaga 4 korda! Vaatamata sellele, et rong Tapal ei peatunud, olid raudteeliinile välja pandud tihedalt kaitseliitlastest vahipostid.
