Tapa jaamas peatunud tuntud inimesed
1886. aasta juunis tegi suurvürst Vladimir, keisri ülesandel ringsõidu Baltimail.
Ajaleht “Wirulane”, 15. juuli 1886. a. kirjutab:
“Keiserliste kõrguste, suurwürst Wladimir Aleksandrowitš Romanowi ,
(Aleksander II poja ) ja tema proua suurwürstinna Maria Pawlowna teekond läbis ka Tapa jaama. Jaamas, mis kenas ehtes seisis, oli rohkeste rahwast koos, nende seas ka Eesti lauljad, kes riigilaulu laulsiwad. Keiserlikud kõrgused tänasiwad wagoni aknast.”
(Sellest sündmusest fotosid ei ole säilinud)
Lauri Relanderi läbisõit Tapalt.
Soome presidendi Lauri Kristjan Relanderi esimene välisvisiit toimus Eestisse 21. – 24. mail 1925. aastal. See oli üldse esimene kord, kui Soome president Eestit külastas.
23. mai öösel kell 01.30 sõitis rong presidendiga Tallinnast välja Tartusse. Temaga ühes sõitis ka Eesti riigivanem Jüri Jaakson. Kuna rong läbis Tapa jaama öösel, oli Tapa jaamahoone juba päeval ehitud Soome ja Eesti lippudega ning kaskedega. Rong peatus öises Tapa jaamas vaid 10 minutit ja sõit Tartu poole jätkus.
23. mai õhtul väljus rong presidendiga Tartust kell 17.05 ja jõudis Tapale kell 19.50. Tapa oli ainus koht Järvamaal, kus rong presidendiga teel Tartust tagasi peatus.
Jaamaesisele olid üles rivistatud soomusrongide sõdurid, vigastatud sõjamehed, kaitseliit, seltskondlikud organisatsioonid, kõik Tapa koolid ühes lastekooriga „Tapa laululapsed“ ja Saksi lastekodu. Eemal aga vaatasid suursündmust pealt hulga alevirahvast.
Rongi saabudes jaama mängis puhkpillide orkester ja soomusrong saluteeris 21 pauguga. Mängiti riigihümni ja anti edasi tervitusi, lühikese kõne pidas õpetaja Johannes Ruuse. Laululapsed tervitasid presidenti soomekeelse lauluga „Kuule, kuinka soitto kaikuu…“. Annetati lilli ja rong Soome presidendi ning Eesti riigivanemaga sõitis kell 20.05 Tapalt ära Tallinna poole.
Olümpiamängud 1980
1980. aastal toimusid Moskva olümpiamängud, mille raames viidi Tallinnas läbi purjeregatt. Olümpiatuli Moskvast Tallinnasse toimetati “Estonia” rongiga. Moskvast väljus rong tulega 18.07.1980 ja jõudis Tallinna 19.07.1980. Samal päeval tegi rong olümpiatulega peatuse ka Tapa jaamas. Olümpiatuli sõitis teekonna rongi viimases vagunis.
Kontradmiral Johan Pitka Tapal, 11.04.1930.
Johan Pitka oli soomusrongide ja soomusautode ehitamise initsiaator ja organiseerija Vabadussõjas. Seoses Tapal asunud Soomusrongide rügemendiga, käis J. Pitka Tapal mitmeid kordi.
Tapa vabastamise 15. aastapäeval mälestustahvli avamisel 9. jaanuaril 1934 viibisid Tapal mälestustahvli avamisel teedeminister Otto Sternbeck, kindralid Johan Laidoner ja Jaan Tõnisson ning soomusrongide kolonel Karl Parts.
22.11.1995 külastas Tapat Eesti Vabariigi president Lennart Meri seoses visiidiga Tapa sõjaväeossa. President käis Tapa jaamas, vestles jaamaülem Nikolai Albertiga ning sõitis Tapalt rongiga Rakveresse. Külastuse humoorikam pool kujunes piletikassas, kus president küsis piletit Pariisi.
1932. aastal külastas Eestit Rootsi kroonprints Gustav Adolf seoses Tartu Ülikooli 300-aastapäevaga. Kroonprints jäi Eestisse viieks päevaks, mil sõitis erirongiga Tartusse, Tartust tagasi Tallinna ja Tallinnast Narva, Narvast aga jällegi Tallinna tagasi. Tapal rong kordagi peatust ei teinud, sõites jaamast läbi. Arvestades kroonprintsi teekonda Eestimaa pinnal sõitis Gustav Adolf Tapa jaamast läbi selle ajaga 4 korda! Vaatamata sellele, et rong Tapal ei peatunud, olid raudteeliinile välja pandud tihedalt kaitseliitlastest vahipostid.
Riigivanem Jüri Jaaksoni läbisõit Tapalt
1925. aasta 12. mai hommikupoolikul toimus riigivanem Jüri Jaaksoni Riiast tagasi saabumise puhul Tapa jaamas pidulik vastuvõtt. Tapa jaamaesisel ootas auvahtide kompanii, kooliõpilased, tuletõrjujad oma orkestriga, kaitseliitlased, kaitseväe esindajad ja rohkesti alevirahvast. Tervituseks mängis ka Tapa Tehnikagümnaasiumi puhkpillide orkester. Riigivanemat tervitasid kohalike seltside esindajad. Peale paraadi vastuvõtmist laulis õpilaste laulukoor ette paar laulu.
Riigivanemale öeldi alevivalitsuse ja koolilaste poolt tervitusi ja annetati lilli. Riigivanem jõudis rongiga Tallinna tagasi kell 12.15.
Jānis Kristaps Čakste – Läti president
Läti esimene president oli Eesti visiidil 23. – 25.02.1925.a. koos välisministri Meierovitši ja sõjaministri kolonel Bangerst’iga.
Rong Läti presidendiga saabus Tapa jaama 23. veebruari hommikul kella pool 8 paiku. Jaama ees seisis soomusrong, perroonil soomusrongide brigaadi jalaväelased paraadi korras, nende kõrval tuletõrjujad ja Tapa kaitseliidu liikmed. Ka alevirahvast oli kogunenud palju.
Orkester mängis Läti hümni ja soomusrongide suurtükkidest lasti aupaugud. Vagunist väljunud presidendile koos tema saatjatega raporteeris soomusrongi brigaadi ülem kolonel Karl Tallo.
President tervitas kohalviibijaid ja rong lahkus Tapalt kell 08.45 Tallinna poole.
Riigivanem Jaan Tõnisson
Seoses Tapal paiknenud soomusrongide rügemendi 10. aastapäevaga 2. detsembril 1928. aastal sõitsid rongiga Tapale riigivanem Jaan Tõnisson, sõjaminister kindralleitnant Nikolai Reek ja diviisiülem kindralmajor Aleksander Tõnisson.
Tapa linna keskel Vabaduse platsil toimus pidulik lipu õnnistamine. Lipp oli Tapa linna ja ümbruskonna kingitus väeosale aastapäeva puhul.
Õnnistamistseremoonia viis läbi Kadrina õpetaja Gustav Beermann, naela lipuvardasse lõi riigivanem Jaan Tõnisson.
Õhtul jätkusid aastapäeva pidustused rügemendis.
Metropoliit Aleksander Tapal
16. ja 17. veebruaril 1924. aastal viibis Eesti apostliku usu koguduste metropoliit Aleksander Tapal. Rong metropoliidiga saabus Tapale ennelõunal. 16. veebruari õhtul korraldati lihtjumalateenistus Tapa õigeusu koguduse nõukogu poolt, millest palju rahvast osa võttis.
Veel rohkem rahvast oli pühapäeval, 17. veebruaril, kui korraldati pidulik liturgia. Isegi Amblast olid õigeusu koguduse liikmed kohale sõitnud haruldasest jumalateenistusest osa võtma. Metropoliidi auks oli Tapa alevis pidusöök korraldatud.
Vabadusristi Vendade päev Tapal
28. juunil 1936. aastal peeti Tapal 8. Vabadusristi Vendade päeva. Üle riigi oli kokku tulnud umbes 750 Vabadusristi kavaleri. Hommikuste rongidega saabusid Tapale ka ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, kindralmajor Jaan Soots, kindralmajor Aleksander Tõnisson, 1. diviisi ülem kindralmajor Jaan Kruus ja kindralmajor Gustav Jonson.
Sel puhul korraldati vastuvõtt soomusrongide spordiplatsil ja suurem rahvapidu Männikumäel. Tehti soomusrongide rügemendis tutvustav ringkäik.
Öiste rongidega sõitsid kõrged külalised Tallinna tagasi.
Haridusminister Aleksander Jaakson
26.09.1937 viibis Tapal haridusminister kolonel Aleksander Jaakson, kes käis asetamas nurgakivi uuele Tapa Gümnaasiumi hoonele Nooruse tänaval. (Veebruaris 1940. a. ülendati A. Jaakson kindralmajoriks.)
Kindral Johan Laidoner viibis Tapal mitmeid kordi
06.02.1934 kõneles ta Tapa kino saalis teemal „Praegune Eesti välispoliitiline seisund“. Kõneõhtu oli korraldatud Tapa Ühisgümnaasiumi hoolekogu poolt ja sissetulek läks kehvemate õpilaste toetamiseks. Sissepääs maksis 10 senti.
22.01.1935 viibisid Tapal kindral Johan Laidoner ja kaitseminister kindral Paul Adolf Lill. Külaskäigul soomusrongide rügementi tutvusid külalised rügemendi ümberkorraldatud olukorraga.
Kõik kõrged külalised, kes Tapat omal ajal külastasid, saabusid ja lahkusid Tapalt rongiga.