Seltsid ja ühingud

Järva Teataja, 10. juuli 1936.

Tapa seltside tegevusest.

Tapa arenemise kestel on kohapeal asutatud hulk igasuguseid seltskondlikke organisatsioone, millest mõned juba ammugi oma tegewuse lõpetanud, kuna uued juurdetulijad on wõtnud neilt edasiolemise mõtte. Praegugi on Tapal seltskondlikke ühinguid ja organisatsioone teotsemas weel 30 ümber, milline arw liialt suur selleks, et kõik wõiksid areneda küllalt elujõuliselt. Paralleelseid eesmärke taotlewate organisatsioonide ühinemine tagaks neile palju tugewama majandusliku aluse ja awarama tegewuswälja.

Esimeseks seltskondlikuks ürituseks Tapal oli Eesti Aleksandri kooli abistamise komitee „Salme”, mis asutati 1880. aastal ja oma tegewuse pärast eesmärkide täitmist lõpetas. Wanimaks praegu tegutsewaks organisatsiooniks on Tapa linna wabatahtlik tuletõrje ühing, mis asustatud  9. aug. 1900. ühingu esimeseks esimeheks ja peameheks oli J. Glaudan, juhatuses Ruuse, Ellert, dr. Taar, Wiltmann, Pohla ja W. Gabriel. Ühingu asutamist toetasid ümberkaudsed mõisnikud, kellest Moe mõisa omanik Kurberg kinkis ühingule praeguse krundi ja andis tasuta kasutamiseks pritsikuuri. Tapa mõisa omanik von Fock kinkis teise krundi, mille ühing hiljem müüs. Imastu krahw Rehbinder kinkis ühingule praeguse lipu. Annetuste, pidude ja loteriide sissetulekutega osteti kohe kaks käsipritsi. 1924. aastal ehitas ühing oma krundile suure seltsimaja, mis rahwamajana olnud kasutada aastaid ka teistel seltskondlikel organisatsioonidel. Wiimaseil aastal on seltsimaja kasutatud kinoks.

Tuletõrje ühing on aasta-aastalt suurenenud ja warustust täiendanud. Mõni aasta tagasi osteti mootorprits, siis weepaak ja auto, samuti on järjekindlalt täiendatud meeskonna warustust. Tänawu alustas ühing moodsa ja ajakohase pritsimaja ehitamist, milline ehitus sügiseks saab katuse alla. Ühingul on praegu 123 tegew- ja 190 toetajaliiget, tegewus on jaotatud 7 jaoskonna wahel. Juhatusse kuuluwad: L. Paal esimees, L. Ebrok abi, A. Meder kirjatoimetaja, E. Seidelberg kassapidaja, T. Lutrik abi, E. Mikkin warahoidja, A. Walk abi. Peameheks on K. Roode, abideks A. Paluwee ja J. Leesmann.

Teine wanemaid ja tegewuselt laiaulatuslikumaid organisatsioone on Tapa Eesti Noorsoo Kaswatuse Selts. Asutatud ajajärgul, mil kõikjal meie kodumaal spontaanse waimustusega rajati emakeelseid koole, seadis ka Tapa N.K.S. eestikeelse kooli asutamise Tapale endale peaülesandeks. Kohe asutamiskoosolekul, 20. okt. 1906. aastal, astus seltsi 100 liiget, milline arw aasta aastalt tõusis. Seltsi esimesse juhatusse waliti: Willem Gabriel esimees, Georg Wipper, Jaak Tõnts, Karl Luuk, Kristjan Masing, Hans Pudel, Alfred Kleitsmann, Preimer ja Gutmann. Kiirelt hangiti load, üüriti ruumid, palgati õpetajaks O. Petzold ning juba 8. jaan. 1907 awati seltsi emakeelne algkool. Tegelaste agaruse ja rahwa üksmeelse kaasabi tulemusena wõis selts juba 1910. aastal sisse õnnistada oma koolimaja. Üldse pidas Noorsoo Kaswatuse Selts omal kulul algkooli ülal 14 aastat, lõpetades kooli pärast 1924. aastat, mil maha põles ühingu koolimaja. Siis andis selts kooli ühes warandustega linnale üle. Noorsoo Kaswatuse Seltsi teene oli ka Tapa progümnaastumi rajamine endisest wene linnakoolist, mille peagi üle andis maawalitsusele. 1927. aastal walmis uus seltsimaja mahapõlenud koolimaja asemele. Praegu asub seltsimaja ülemisel korral linnawalitsus, kuna alumist kasutawad rahwamajana kõik Tapa seltskondlikud organisatsioonid. Üldiselt on Tapa Noorsoo Kaswatuse Seltsil Tapa waimses ja kaudselt ka majanduslikus arengus suuremaid teeneid kui ühelgi teisel organisatsioonil. Kõike siin loetella läheks pikale. Wiimaseil aastail aga on seltsi elus maad wõtnud loidus, kuna talle pole jäänud enam noid tiiwustawaid sihte. On asutatud uusi ja nooremaid seltse, mis haaranud ühe tegewusala teise järele. Praegu tegutseb ainult seltsi suur segakoor Juhan Krooni juhatusel. Seltsi liikmeskond on kokku kuiwanud. Juhatusse kuuluwad praegu: Jaan Kütt esimees, August Waino laekur, Johan Alamäe sekretär, Johannes Peetjärw, Nikolai Tamm, Andres Tein, Juhan Kroon, Johannes Ruuse, August Peetjärw.

Tapa Naisselts asutati 8. weebr. 1922, seades endale eesmärgiks liikmeskonna praktilise arendamise ja laste hoolekande. Selts on korraldanud rohkesti terwishoiu, käsitöö, majapidamise, lastekaswatuse jne. kursusi, korraldanud ja ülal pidanud lasteaeda, abistanud waesemaid perekondi, eriti jõulude puhul jne. Samuti abistanud kõiki üldkasulikke seltskondlikke üritusi kohapeal. Praegu on seltsil liikmeid 40, juhatusse kuuluwad: M. Puusepp esinaine, H. Pudel abi, L. Luik sekretär, E. Mätlik abi, J. Poom laekur, L. Seidelberg ja L. Smirnow.

Tapa majaomanikkude selts asutati 19. now. 1919. a. 43 majaomaniku poolt, kes esimesse juhatusse walisid Ebroki, Wiidase, Krooni, Uuswelli ja Noormetsa. Selleaegsest majanduslikust olukorrast tingitult seadis selts omale peamiseks ülesandeks ühise ehitus- ja kattematerjali hankimise liikmeskonnale, korstnapühkimise ja mustuseweo korraldamise, üüride normeerimise jne. 1929. aastal pani selts aluse ka Tapa kindlustusseltsile. Praegu on seltsil 60 liikme ümber, juhatusse kuuluwad: J. Martow esimees, J. Ruuse abi, A. Paluwere sekretär, T. Lutrik laekur,I. Iwanow ja L. Paal. Selts on igal aastal toetanud kohalikku tuletõrjet suuremate summadega.

Peale Tapa malewkonna tegutsewad Tapal kaitseliidu üksusist nimetamiswäärse eduga Naiskodukaitse Tapa jaoskond ja üksik raske-patarei. Kui pärast 1. dets.

1924. a. astusid kaitseliidu ridadesse rahwa paremad pojad, ei tahtnud pealtwaatajaiks jääda ka Tapa naised, waid kujundasid 15. weebr. 1925. a. Kaitse liidu toetajate komitee, mis 18. okt. 1925. a. muudeti kodukaitse ühinguks ja hiljem naiskodukaitse Tapa jaoskonnaks. Kohe algaastail ilmutas jaoskond elawat tegewust ning liikmeskond suurenes kiirelt. Tegewuse paremaks läbiwiimiseks ja liikmete erihuwidele wastawalt on moodustatud toitlus-, sanitaar-, warustus-, majandus- ja spordiosakonnad, millest kolm esimest suuremad ja tegewusrikkamad. Peale Tapa kaitseliidu rohkearwuliste üksuste abistamise ja toetamise on jaoskond agaralt kaasa löönud kõigis linna üldseltskondlikes üritusis. Wõiks mainida hiljutist wabadusristi wendade mastuwõtu korraldamist, kus naiskodukaitsjad töötasid otse ennastsalgawalt, kuna teised organisatsioonid loiult eemale jäid. Jaoskonna juhatusse kuuluwad S. Stokeby esinaine, A. Treial, E. Tiks, H. Jakustant ja H. Linno.

Tapa üksik raske-patarei, mis tegewust alustas 3. jaan. 1933. a., on patarei pealiku ltn. Adeli osawal ja energilisel juhtimisel kaswanud kolme aastaga wiiekordseks. Majanduslikult on patarei jõukamaid, kuna rahalist läbikäiku märgiti käesolewal aastal 1076 krooniga. Juhatuse koosseisu kuuluwad ltn. J. Adel, tgw.-lpn. E. Murs, E. Seidelberg, E. Tents. Tapa seltskond suhtub soojalt patarei üritusisse.

Eesti  Punase Risti Tapa komitee, mis moodustati 21. märtsil 1919. a. endisist „Ühisabi” tegelasist, wõttis endale wabadussõja päewil ülesandeks Tapat läbistawate sõjawäelaste toitmise ja abistamise ning pesu muretsemise haawatuile. Jaama hoonesse asutatud toitluspunktist anti wälja 64.500 lõunasööki ja muid toitaineid 7200 portsjonit. Peawarju muretseti 6400 isikule ning riietega ja pesuga warustati 900 inimest. Oma toitluspunkti tegewusega saawutas komitee üleriikliku kuulsuse. 1932. a. asutati komitee kõrwalharuna Tapale Eesti Punase Risti samariitlaste kolonn. Samariitlased, tihedas koostöös komiteega, taotlewad ligimese abistamist (esimene abi õnnetuile, haigete toetamine, arstlik walwe jne.). Komitee ja samariitlaste kolonn on alati abistanud abivajajaid ja toetanud kaastööga ka kõiki teist seltskondlikke organisatsioone. Komitee juhatuse kaudu on saadetud 13 Tapa last E. P. R. lastekodudesse. Komitee juhatusse kuuluwad: P. Wennik juhataja, E. Lange abi, A. Jakone sekr, J. Pari abi, O. Baumann laekur, E. Murs abi. Samariitlaste kolonni manemaks on dr. W. Kibbermann, juhiks A. Jakone.

Wäljapaistwama ja kogukama organisatsioonina wõiks weel mainida Raudtee hoolekande Tapa osakonda, mis asutatud 3. dets. 1927. a. E. Johansoni, A. Lõuendi ja M. Rinne algatusel. Raudtee hoolekande ühingu Tapa osakonna sihiks on oma abiwajawate liikmete toetamine, laste hoolekanne, saates waesemaid lapsi Kaarepere lastekoloniisse jne. Osakonna juhatusse kuuluwad: E. Tomingas esimees, A. Jakone abi, Rihter sekretär, M. Rinne laekur, K. Roode. Energiliselt tegutseb osakonna juures naiskomitee, eesotsas prouade Merilo ja Peetjärwega.

Tapa Põllumeeste Selts, mis viimaseil aastail sattus raskusisse, sammub nüüd jälle eduteed. Seltsi esimeheks on Mart Kalde. Tapa skautmalewale on suureks moraalseks ja aineliseks toeks Tapa skaudisõprade selts, kes tänawu kinkis näiteks malewale 8 telki, mis maksma läksid 139 kr. Seltsi esimeheks on E. Tomingas. Tapa näitering, mis paari aasta eest asus tööle õige lootustäratawa innuga, on nüüd näitejuhi ja organisaatorite puudusel jäänud hoopis loiuks waewalt üks lawastus hooaja kohta. Suure populaarsuse wõitis möödunud aastal Tapa Meestelaulu Seltsi meeskoor. Kitsapiirsemaist ja awalikkusele wähemtuntud seltskondlikest  organisatsioonest wõiks weel nimetada: Tapa maleklubi, Tapa küttide ühing, Tapa ap.õigeusu heategevus  selts, Tapa ap.õigeusu naiskomitee, Eesti Raudtee esperantoring, Eesti Töölisspordi liidu Tapa osakond “Täht”, Tapa raudtee  üldraamatukogu selts, Tapa loomakaitse selts, Lastekaitse ühing, Eesti raudtee tööliste  ühingu Tapa osak, Tapa tööliste ühing, Tapa töölismuusika ühing, Tapa kaupmeeste selts, Tapa kaunistamise selts ja weel mõningaid wähemaid.

 Järva Teataja, 15. märts 1940

Likvideeritakse Tapa seltse ja ühinguid. Siseministri otsusega kuulub Tapa linnas järjekorraliselt likvideerimisele 12 seltsi ja ühingut, millised pole täitnud ühingute ja liitude seaduse eeskirju, jättes teatamata juhatuse koosseisu ja asukohta. Mitmed neist organisatsioonidest on oma tegevuse lõpetanud juba aastate eest, kuid seni ametlikult likvideerimata. Nüüd tehakse politsei poolt kindlaks likvideeritavate organisatsioonide varandus ja antakse käik likvideerimisele.
Likvideerimisele kuuluvad: Tapa 7. päeva adventistide kogudus, Tapa palgatööliste ühisus, Tapa võimlemisselts „Sport”, Tapa spordiselts “Kalev”, Evangeelne voorusline selts „Sinine Rist”, Tapa alevi ja Lehtse valla tööliste ühisus, Tapa alevi üürnikkude selts ”Üürnik”, Tapa lastekaitse ühing, Peekoniteadlaste ühisus, Tapa kesk-, väike- ja käsitööliste ühisus, Tapa Õigeusklik heategev selts ja Tapa seakasvatajate selts.