Kutseaednike ühing
Eesti Kutseaednikkude Ühing loodi 1931. aastal, selle ühingu Tapa osakond aga juba 1934. aastal. Tapa oli siis väikelinn, kus olid valdavalt eramajad ja igal majaomanikul ka suur tükk aiamaad, kus tegeleti kõige juurvilja ja puuvilja kasvatamisega. Tapal oli kõige tuntum mees aiapidajate hulgas Mart Wollmann, kes koos oma poegade ja tütrega Kutseaednikkude Ühingu Tapa osakonna asutasidki. Ühingu juriidiline aadress oli Mart Wollmanni kodumaja Põllu tänav 6. Tapa osakonna esimeheks oli August Anton Udriku riigimõisast, laekur oli Mart Wollmann ise ja kirjatoimetajaks August Põder Käravete mõisast. Kõik nad olid aednikud. Mart Wollmann omandas aednikukutse 1879. aastal Tartus Johannes Dangulli kauba aiaäris. Kuid näiteks ühingu liige Theodor Komp oli oma aednikukutse omandanud Peterburi Käsitöövalitsuse Aiandustsunfti meistri juures ja saanud vastava diplomi. Samuti omandas ta aiandusalaseid teadmisi Keiselikus Botaanikaaias 1893-1894 aastail. Ühingu liige Anton Ant näiteks õppis aednikuks hoopiski Krimmis 1917. aastal. Ühingu Tapa osakond korraldas tihti aiapidajatele kursuseid ja loenguid, pidasid oma osakonna koosolekuid ja võtsid osa suurtest väljanäitustest ja laatadest. Mart Wollmannil oli isegi oma pisike kauplusemajake Tapa kesklinnas J. Vilmsi platsi nurgas, kus ta oma aiasaadusi ja seemneid müüs. Loomulikult müüdi aiasaadusi ka Tapa turul. Kuna kauplemine turul lõppes kell 14.00, siis meeldetuletuseks andis turukubjas pool tundi varem vilet, et turg õigel ajal lõpetada.
Algas sõda ja selts ning selle Tapa osakond lõpetasid oma töö. Läks mööda üle kahe aastakümne enne kui 1962. aasta sügisel tulid kokku tosin asjaarmastajat aiapidajat et asutada kohalik aiandus-mesindusalane organisatsioon. Peeti peakoosolek, valiti viieliikmeline juhatus ja organisatsioon sai nimeks EAMS Tapa osakond (Eesti aiandus- ja mesindus seltsi Tapa osakond). 1970. aastatel võimaldas Tapa Raudteelaste Klubi seltsil koostada näituseid, pidada loenguid ja koosolekuid. 1986. aasta kevadel avas EAMS Tapa osakond aadressil 1. Mai pst. 12a aiasaaduste, lillede ja kodukäsitöö kaupluse „Koduaed“. Müüdi kohalike aiapidajate aed-, juur- ja puuvilju ning käsitöötooteid. Osakond omandas 1987. aastal Lillaka (nüüd Pikk tn) tänav 21 maja, kus tehti renoveerimistööd ja avati 1989. aasta novembris uus kauplus „Kadri“. Enne sõda, Eesti Vabariigi ajal kuulus maja tollase aadressiga Pikk 10 pudupoodi pidavale Aleksander Markusele, kes ise elas ärklikorrusel. Majas kaupluseruumi kõrval asuvas saalis korraldas Tapa osakond mitmesuguseid üritusi: aiandusalaseid loenguid, jõulu-, kevad- ja sügisnäitusi, ühise laua taga peeti sünnipäevapidusid ja vahetevahel renditi ruume välja. Kauplust varustasid põhiliselt ümbruskonna talupidajad ja kohalikud aiapidajad. Seoses kahjumiga (puudujääkidega) likvideeriti kauplus „Koduaed“ juhatuse otsusega 8. augustil 1995. aastal.
Tänapäeval on Pikk 21 majas hostel „Kadri“.
