Tapa valla sümboolika
Tapa valla esimene sümboolika, mis võeti käibele 21. oktoobril 2005. aastal pärast ühinemist Saksi ja Lehtse vallaga muutus kehtetuks 21. oktoobril 2017. aastal, kui Tapa vallaga ühines Tamsalu vald.
Tapa valla vapp ja lipp oli jaotatud diagonaalselt kolme ossa.
Vasakpoolne ülemine osa oli punane, mis viitas Tapa linna vapile ning sümboliseeris arvatavaid kunagisi lahinguid Tapa aladel.
Parempoolne alumine osa oli must, mis sümboliseeris Lehtse turbaalasid ja viitas Lehtse valla endisele vapile.
Nende vahel oli diagonaalne laineline valge (vapil hõbedane) joon, mis tähistas Valgejõge ning viitas Saksi valla endisele vapile.
Punase ala sees oli kujutatud kolmjalga, mis oli tuntud kui hea õnne sümbol, tähistades katkematu ringina uuenemist, liikumist ja elu järjepidevust. Sümboli liikumine kolme eri suunda näitas teede hargnemist Tapalt.
Alumise musta ala peal oli kolm hõbedast tähte, mis tähistasid kolme ühinenud omavalitsust.
Hõbe oli valguse ja puhtuse värv.
Punane oli nooruslikkuse ja elujõu värv.
Must sümboliseeris maalähedust.
Tapa valla vapp ja lipp valiti välja avalikul konkursil 2005. aasta sügisel. Autor on Liina Kald.
Tapa valla uus sümboolika, alates 21. oktoober 2017 on järgmine:
Tapa valla lipu ja vapi värvide selgitus: Sinine on taeva värv. Roheline on metsade ja niitude värv. Hõbedased triibud rohelisel taustal on raudtee, mis omavad valla jaoks suurt tähtsust. Kaks ristuvat ühesugust tammeoksa sümboliseerivad jõudu, mis on olemas ka Lehtse kokkukasvanud tammedel.
Tapa valla uue lipu ja vapikavandi autor on Tatjana Dalton.
Tapa linna lipp ja vapp
Esmakordselt tutvustati linna vapi- ja lipukavandeid volikogu soovil elanikele 1934. aasta suvel. Eesti Linnaliidu büroo poolt saadetud ja kohalike inimeste poolt koostatud kavandid pandi linnakodanikele tutvumiseks ning arvamuste avaldamiseks välja Johan Pari apteegi aknale.
Ajaleht „Tapa Sõnumed“ korraldas 1934. aasta septembris väljapandud vapikavandite paremusjärjestuse elanikele jagatud ja hiljem tagastatud hääletuskupongide alusel. Suurima häältearvu, 172 sai Tapa joonistusõpetaja Friedrich Kruusmaa kavand; järgnes Linnadeliidu kavand nr. 2. Linnavalitsus, pidades silmas, et kunstnik Friedrich Kruusmaa kavand oli oma maagilisuse ja värvikuse tõttu raskesti teostatav, otsustas volikogule esitada Linnadeliidu kavandi nr. 2.
Linna vapp – kilbi ülemisel sinisel osal lendamas kolm lindu (üleval kaks paremale, all üks vasakule), kilbi keskel hõbedane lai laineline triip, all punasel osal kaks ristatud kuldsete käepidemetega hõbevärvi mõõka. Linna lipp – kolm ühelaiust triipu (sinine, valge, sinine), täht triipudel varda lähedal vastasvärvides (sinistel valge, valgetel sinine).
Ülalkirjeldatud ideekavandid jäid teostamata ja alles kolme aasta pärast tõusus linna vapi ja lipu küsimus taas päevakorda.
Eesti Linnaliidu kirjas Tapa Linnavalitsusele 7. detsembrist 1937 teatatakse, et saadetakse vapi- ja lipukavandid kümnel lehel. „Vappide kavandid on välja töötatud ELL büroo juures moodustatud vapikomisjoni poolt, kes sellel alal on tegutsenud koos ajaloolaste ja siseministeeriumiga. Vappide kavandite kujundamisel on arvestatud ka kohapealseid soove, kuid silmas pidades heraldika nõudeid.
Kuna siseministri korraldusel on linna vappide ja lippude kinnitamine tunnistatud rutuliseks – nende esitamist soovitakse veel käesoleval kuul.“
Kavandid töötas välja vapikomisjoni liige E. Rajandi, kes oma kirjas Tapa linnapeale 13. detsembril 1937 avaldas arvamust, et linna lipuvärvid võiksid olla punane-valge-punane (esitatud sinise asemel punane) kui vapiga rohkem kooskõlas olevad.
30. detsembril 1937 oli Tapa Linnavolikogu korralisel koosolekul arutlusel ka linna vapi ja lipu küsimus. Kohal oli linnapea Jaan Maidre ja 7 volinikku. Volikogu juhatas Helmi Kaber, protokollis Johan Alamäe. Vaadates läbi Eesti Linnadeliidu büroo vapikomisjoni poolt esitatud kavandeid, otsustas volikogu vastu võtta Tapa linna vapi ja lipu järgmise kirjelduse järgi:
„Vapp – kilbi tumepunasel põhjal Y-kujuline hõbedavärviline musta joontega piiratud diiselmark (märk), mille pealt alt vasakult üles tungiv hõbedane mõõk. Lipp – sinisel põhjal kolm valget triipu (üks üleval ääres, teine keskel, kolmas all äärel).“
5. jaanuaril 1938. aastal esitas Tapa Linnavalitsus siseministeeriumile kinnitamiseks linnavolikogu koosoleku protokolli nr. 7p X 30. detsembrist 1937 linna vapi ja lipu vastuvõtmise asjus.
2. märtsil 1938 palus Eesti Linnadeliit oma kirjas siseministrile kinnitada Tapa vapi- ja lipukavandid ja avaldada Riigi Teatajas.
1940. aasta juunis (täpsemalt dateerimata) kinnitati Vabariigi Presidendi otsusega Eesti linnade vapid ja lipud, sealhulgas p 30 all Tapa linna vapp ja lipp alljärgnevalt:
„Tapa linna vapiks kilbi punasel väljal hõbedane Y-kujuline harkrist, ulatudes risti ülemiste harudega kilbi ülemistesse nurkadesse ja alumise haruga kilbi otsiku ääreni. Üle harkristi alumise haru pool põiki, sirge, kaheterane, hõbedane mõõk kuldse käepidemega paremale. Tapa linna lipuks neljast punasest ja kolmest valgest laiast triibust koosneva lipu, kusjuures lipu äärtel, peal ja all asetsevad 2/9 laiused, punased laiad, neile järgnevad 1/9 laiused, valged laiad ja edasi 1/9 laiused, punased laiad. Viimaste vahel, lipu keskel, asetseb 1/9 laiune, valge laid.“
Möödus enne peaaegu pool sajandit saksa ja nõukogude okupatsiooni, kui tollane täitevkomitee esimees Malle Iila avaldas uue ärkamisaja künnisel arvamust, et linnal peaks olema oma sümboolika. Ta palus ajalooga tegeleval Harri Allandil otsida Riigiarhiivist varajasem dokumentatsioon Tapa linna lipu ja vapi kohta, millede EW-aegsed vapieskiisid ta ka leidis. Kuna tol ajal puudusid veel koopiamasinad, tehti nendest fotokoopiad.
1989. aasta sügisel seisis uus, valitud täitevkomitee (hiljem juba linnavalitsus) fakti ees, et linnal puudub ametlikult kasutusele võetav sümboolika.
Jutustab tolleaegne täitevkomitee esimees – linnapea Raivo Raid:
„Täitevkomitee eelmise esimehe Malle Iila kabinetist riiulilt leitud dokumentide väljavõtetest võis lugeda nii vapi kui lipu kirjelduse, mille 1940. aasta juunis oli ka president Päts kinnitada jõudnud. Veel jäi seal veidike arusaamatuks fakt, kas lipu põhivärvus on sinine või punane. Mõlemat on mainitud. Otsustasime läti-punase kasuks. Ei saa eirata fakti, et elasime siis veel iseseisvumislootuses ja tegelik võim kuulus Nõukogude Liidule. Siin-seal vilksatas sini-must-valge lipp. Õhus oli parajal määral pinget. Nõukogude sõjaväeosad Tapal aga tegutsesid veel täiel rinnal.
Lipu ja vapi kavandi joonistas endiste eskiiside kirjelduste järgi paberile sellel ajal Rakvere Rajooni Täitevkomitees kunstnikuna töötanud Anne Kaldam. Maksma läks see kusagil 200 rbl. Koheselt sai lastud valminud kavandi järgi valmistada ka nn. „kleepsud“ ja vormistatud linna blanketile vastav lipu ja vapi ühendkujutis. Lisaks valmisid ka lipukujulised vimplid. Kombinaat „Ars“ valmistas ka esimesed 7 lippu, mis natuke ebaõnnestusid, sest veel nõukogude-aegadest pärit riidevärv hakkas koheselt vihma käes laiali valguma.“
Jaanilaupäeval, 23. juunil 1991. aastal, kui toimus Tapa linnaõiguste taastamise pidulik tähistamine, õnnistati linna lipp Tapal Jakobi kirikus. Õnnistamistseremoonia viis läbi kirikuõpetaja Algur Kaerma. Peale pidulikku rahvakogunemist keskväljakul, paigutati linna lipp esmakordselt linnavalitsuse hoonele, Eesti riigilipu kõrvale.
On levinud arvamus, et kolm valget triipu lipul tähistavad linna läbivaid raudteid kolmes suunas (Tallinn, Narva, Tartu). Vapil on kujutatud raudteesõlme kolme raudteeharuga, mõõk aga sümboliseerib vabadust. (Ühtlasi on mõõk pealinna suunduva raudteeharu kaitsetähiseks).
Meenutab Raivo Raid:
„Omaette ereda mälestuse jättis mulle ENSV lipu väljavahetamine sini-must-valge vastu linnavalitsuse hoone katusel 1990. aasta kevadel. Koos Harri Põldmaga ronisime läbi tuvide poolt reostatud lakapealse katusele, kus lehvis ei-tea-millal ülespandud pleekinud ja närune riidetükk, mis vaevalt meenutas veel tolleaegset ENSV lippu, lipuvardaks kõveravõitu luuavars. Uhkelt, eredas päikesevalguses lehvima hakanud sini-must-valge tõi aga pisarad silma.“
Tapa on alates 2005. aasta oktoobrist vallasisene linn. Sellest alates kasutatakse uut Tapa valla sümboolikat. Viimane muudatus Tapa valla sümboolikas toimus pärast Tamsalu vallaga ühinemist 2017. aasta oktoobris ning hetkel kasutuses olev Tapa valla sümboolika on kinnitatud Tapa Vallavolikogu 28.09.2017.a. määrusega nr. 80 „Tapa valla põhimäärus“. Tapa linna lipp on ametlikult kehtetu, (see oli ametlikult kasutusel 16. juunini 2005) kuid pole keelatud seda kasutada linnale oluliste sündmuste puhul.
