Tapa linn

Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas, 77 km kaugusel Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal. Tapa linna pindala on 17,32 km².

Linn asub Valgejõe ürgoru läänepervel, kahel pool raudteed. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Tänu sellele sai Tapast kiiresti kasvav raudteelaste asula. Kui Tapa mõisalt ostetud maa-alale ehitati jaamahoone, päris jaam mõisa nime Taps, asula omakorda sai aga nime jaamalt. Enamus pärimusi Tapa nime päritolu kohta seostatakse lahingute ja langenutega. Kuusemetsast juuritud platsile ehitati raudteelaste elamud, hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad ja rajati väiketööstused. Sajandivahetusel 1899-1900 oli Tapa alevikus 85 maja 928 elanikuga.

Tapa linnas on 2024. aasta seisuga 5492 elanikku.

II maailmasõja aastatel sai Tapa rängalt kannatada. Südalinn hävitati peaaegu täielikult augustis 1941 hävituspataljoni poolt süüdatuna. 1944. aasta pommitamine purustas osa linnast, seega hävis II Maailmasõjas Tapal kokku 62 elumaja koos kõrvalhoonetega.

Tapa on tänaseni säilitanud oma raudteelinna maine. Tapa raudteejaam paikneb raudteede sõlmpunktis, mis tagab hea ja kiire teenindamise üle Eesti. Raudteeühendus Tallinna (77 km) ja Kunda (40 km) sadamatega ning korralik maanteevõrk annab võimaluse kiireteks ja odavateks kaubavedudeks üle kogu maailma.

Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega.

Viimastel aastatel on kasvanud puidutöötlemise osakaal.

MTÜ Tapa Arenduskoda võimaldab läbi viia mitmekülgset ümber- ja täiendõpet Tapa linna ja selle ümbruskonna töötajatele ning töötutele.

Tapal on 3 töötavat kirikut: apostliku õigeusu (1904), metodisti (1924) ja luteri kirik (1932).

Õppetöö toimub Tapa Valla Gümnaasiumis (asutatud 1919), Tapa Valla Koolis ning Tapa Muusika- ja Kunstikoolis (1957). Kunstiosakond avati 2015 .aastal.

Eriõpeasutuseks on Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (1965).

1993. a. valmis uus kultuurikeskus – Tapa Kultuurikoda ja avati hooldekodu.

1994. a avas oma uksed Tapa Muuseum, kus on võimalik tutvuda väljapanekutega Tapa ajaloost.

2001. aastal avati renoveeritud hoones Tapa Linnaraamatukogu, milles töötab ka avatud internetipunkt, alates 1. jaanuarist 2019. a. on raamatukogu nimi Tapa Vallaraamatukogu.

Tegutsevatest kultuurikollektiividest on suurimad segakoor “Leetar” ja Tapa Linna Orkester.

2002. aasta jaanuaris alustati Tapa Spordikeskuse ehitust Tapa Gümnaasiumi juurde. Spordikeskuse pidulik avamine toimus 13. detsembril 2002. a. ning selle tegevusaladeks on spordi- ja kultuuriteenuste osutamine.

AS Viru Haigla avas uue Tervisekeskuse 15. veebruaril 2018. a.

Tapa tööstuskülas tegutsevad puidutöötlemise tehas „Tapa Mill“ alates 1999. aastast ja „Betoonimeister“ Tapa tehas alates 2018. aastast.

1998. aasta detsembris avas OG „Elektra“ oma Tapa Kaubanduskeskuse, „Säästu Market“ valmis ja avas uksed 28. märtsil 2002. aastal, mis nimetati 2017. aastal ümber „Mini Rimi“ kaupluseks ja avati selle nime all 18. oktoobril 2017.
„Maxima“ kauplus on Tapal tegutsenud aastast 2010, mis avati pidulikult 21. detsembril 2010. Uuematest kauplustest Tapal on Järva Tarbijate Ühistu kauplus „Konsum“, mis avati 20. veebruaril 2017. a.

Viimati ehitatud päris uued kauplused on “PEPCO” koos Hesburgeriga, mis avati 1. augustil 2024. a. ja Grossi uus, arvult teine OG “Elektra” Tapa kauplus Loode tn. 8, mis avati 05.11.2025. Sama aasta aprillis tegi uksed lahti ka endise “Keskuse” kaupluse ruumides “Realiseerimiskeskus”.

Tapa linnapäevi hakati tähistama 1995. aastal. Tavaliselt toimuvad pidustused augusti kuus.

Alates augustist 2014. a. asub Tapal Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, pioneeripataljon, 2018. aastast ka 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljon (ilma Scoutspataljonita u 1000 tegevväelast, lisaks ajateenijad). Tapal paiknevad ka enamus Eestis asuvatest liitlasvägedest.