Tapa vald on moodustunud 2005. aasta 21. oktoobril Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis liitusid Kadrina vallaga) ühinemisel. 21. oktoobril 2017. aastal ühines olemasoleva Tapa vallaga ka Tamsalu vald. Nüüd asuvad Tapa vallas 55 külakohta, kaks alevit ja kaks linna. Vallakeskus on Tapal. Tapa valla piirinaabrid on Väike-Maarja vald, Rakvere vald, Vinni vald, Kadrina vald, Kuusalu vald, Järva vald ja Anija vald.
Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine.
Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, logistika ning transport, põllumajandus, turism ja maavarade kaevandamine (turvas).
Vallakeskus Tapa on oluline riigikaitseline keskus – siin tegutseb 1. jalaväebrigaad ning valla põhjapiirile rajatakse kaitsejõudude keskpolügon.
Tähtsaim transpordiliik on raudteetransport ning valda läbib ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee, Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu maantee (Piibe maantee) ja Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee.
Tapa valla suurus on 481,3 ruutkilomeetrit. Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 1. jaanuar 2018 Tapa vallas 11 252 inimest.
Tapa valla kogukondlikud piirkonnad
1) Saksi piirkond, mille moodustavad Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu külad;
2) Karkuse piirkond, mille moodustavad Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli külad;
3) Lehtse piirkond, mille moodustavad Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve külad;
4) Jäneda piirkond, mille moodustavad Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla külad.
5) Tapa piirkond, mille moodustab Tapa linn.
6)Tamsalu piirkond, mille moodustavad Sääse, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu, Põdrangu külad.
7) Porkuni piirkond, mille mooduatavad Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe, Kadapiku külad.
8) Vajangu piirkond, mille moodustavad Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje, Järsi külad.
9) Assamalla piirkond, mille moodustavad Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse, Koiduküla külad.
Praegusaja Tapa valla territooriumi 55- st külakohast on EAA arhiivis kirjeldatud 14 algkoolimaja märtsi 1880 seisuga. Kõige rohkem külakoole on esindatud Lehtse piirkonnas, vaid kaks kooli jäävad Jäneda piirkonda, endisest Tamsalu vallast kaks kooli, endisest Saksi vallast on kirjeldatud vaid ühte kooli.
EAA.854.1.1935 (20.03.1880) Üleüldine statistika. (Tekst muutmata)
KÜSIMISSE LEHT AVALIKUDE KOOLIDE KOHTA
JOOTMA-RÄSNA kool on wallakool ehk külakool. Asub: Tallinna kubermangus, Järwa kreisis, Ambla kihelkonnas, Räsna wallas, Jootma külas. Kuulub Eestimaa ülema kooli walitsuse alla, arwatakse aastast 1844 saadik asustatud. On nii poiste kui tüdrukute kool. Lapsed tulewad kooli waid tundide ajaks. Koolimaksu lastele ei ole. Walla kulu peal on waid üks koolituba kasutada. Koolis on kaks klassirühma. Kool algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil.
Eesti keeles: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia.
Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetatud. Õpetati koorilaulu. Koolilaste arv 35, neist 23 poissi, 12 tüdrukut. Usutunnistuse järgi on 20 last 1. klassist ja 15 last 2. klassist protestandid. Koolituba asub puust omas majas, mis kuulub vallale. Koolilaste vanus on 10 – 16 eluaastat. Vanemate seisuse järgi on õpilased talupoegade lapsed.
JÄNEDA kool on Rauda külas, Tallinna kubermangus, Järva kreisis, Ambla kihelkonnas, on vallakool. Kool on Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse all ning tegutseb juba 39 aastat. Koolis käivad nii poisid kui tüdrukud. Lapsed käivad kooli iga päev kodudest. Koolimaksu ei ole. Koolimaja asub valla ehitatud mõisahoones, milles on üks koolituba. Klassid on jagatud kaheks: 1. Ja 2. klass. Kool algab 15. oktoobril ja lõpeb 15. aprillil. Eesti keeles käis õppetöö järgmistes ainetes: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Vene keeles õpitakse lugema ja kirjutama. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Koolis on laulukoor. Õpilasi on kokku 63,
31 poissi, 32 tüdrukut. Õpilaste vanus on 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi protestandid esimeses klassis 12 õpilast, teises klassis 51 õpilast. Vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Kool asub mõisa ja valla poolt ehitatud puumajas. Maja kuulub tervenisti ainult koolile.
KARKUSE kool asub Tallinna kubermangus, Järva kreisis, Ambla kihelkonnas, Karkuse vallas ja on vallakool ehk külakool. Kuulub Eesti ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool on tegutsenud alates 1860.aastast ja on mõeldud nii tüdrukutele kui poistele. Lapsed tulevad kodust kooli vaid tundide ajaks. Koolimaksu ei ole. Koolile kuulub üks koolituba mis tegutseb kahe klassilisena. Kool algab 15.novembril ja lõpeb 15.aprillil. Kogu koolitöö käib eesti keeles, vene keeles õpitakse vaid grammatikat. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Koorilaulu õpitakse. Koolis õpib 31 poissi ja 11 tüdrukut, kokku 44 õpilast. Kõik lapsed on usutunnistuse järgi protestandid, vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Koolilaste vanus on 10 – 16 eluaastat.
KURGE kool asub Eestimaa Kubermangus, Järva maakonnas, Ambla kihelkonnas, Kurge vallas, Läste külas. Kool on mõisa ja valla kool, mis kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni alla. Koolis käivad nii poisid kui ka tüdrukud. Kooli tulevad lapsed kodust vaid tundide ajaks. Kool on lastele maksuvaba. Koolitöö käib vaid 1.klassis, algusega 15.oktoober – 15.aprill. Selles koolis õpitakse kõiki aineid ainult eesti keeles, vene keelt ei kasutata. Käsitööd ja põllumajandust ei õpetata, koolis õpitakse koorilaulu. Kokku on koolis 32 õpilast, 17 poissi ja 15 tüdrukut, kellede vanus jääb 10 – 16 eluaasta vahele. Usutunnistuse järgi on lapsed protestandid, vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Kool asub mõisa ja valla poolt ehitatud oma majas.
KURU kool asub Tallinna kubermangus, Järva kreisis, Ambla kihelkonnas, Kuru külas. Kuru kool on valla kool ja kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni alla. Kool alustas tööd 1851.aastal. Koolis õpivad nii poisid kui ka tüdrukud. Tundidesse käivad lapsed kodudest. Puudub õppemaks. Koolil on üks õppetuba mis on jagatud kaheks klassiks. Kool algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Kogu õppetöö käib eesti keeles: lugemine, usuõpetus, Piibli lugemine, geograafia, kirjutamine, rehkendamine, laulmine. Lastele õpetatakse koorilaulu. Koolis on kokku 23 õpilast,12 poissi ja 11 tüdrukut, vanuses 10-16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on kõik 23 last protestandid. Vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Kooli jaoks on oma puumaja, mis valla poolt koolimajaks ehitatud, kus käivad nii mõisnike kui ka talupoegade lapsed. Mõisnike lastele on eraldi tunnid.
LÄPI külakool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Lehtse vallas, Läpi külas. On vallakool, mis kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni alla. Kool alustas tegevust 1840.aastal. Nii poisid kui tüdrukud käivad koolitundidesse kodudest. Koolimaks puudub. Kooli kulud ühe koolitoa pealt tasuvad mõis ja vald. Kool on kaheklassiline. Kooliaasta algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Õppimine toimub eesti keeles: lugemine, usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine, laulmine ja geograafia, õpitakse koorilaulu. Vene keeles õpitakse lugemist ja kirjutamist. Käsitööd ja põlluharimist ei õpita. Õpilaste arv on 34, 9 poissi ja 25 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on lapsed protestandid. Esimeses klassis õpib 15 õpilast, teises klassis 19 õpilast. Vanemate seisuse järgi on õpilased talupoegade lapsed. Koolimaja on puust hoone, mis kuulub vallale ja mõisale.
LINNAPE kool ehk Ojaküla kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Linnape vallas, Ojakülas. See on külakool, mis kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Koolimaja alustas tööd 1865.aastal. Koolis õpivad nii poisid kui ka tüdrukud. Tundidesse tulevad lapsed kodust. Õppemaks puudub. Koolimajas on üks õppetuba, mis on jaotatud kaheks klassiks. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpitakse: lugemine, usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles õpitakse lugemist ja kirjutamist. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpita. Koolis on kokku 34 last, 18 poissi ja 15 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on 21 esimese klassi ja 13 teise klassi last protestandid, kokku 34 last. Vanemate seisuse järgi õpivad koolis talupoegade lapsed. Kool asub oma puumajas, mis kuulub mõisale ja vallale
RÄGAVERE kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Linnape vallas ning on vallakool. Kuulub Eestimaa kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tegevust 1865.aastal. Õppemaks puudub. Koolil on üks klassiruum, mida peavad üleval vald ja mõis. Koolis on kaks klassi. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Koolitöö eesti keeles: lugemine, usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine, geograafia, laulmine, õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Lapsi käib koolis 42, 20 poissi ja 22 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järele on õpilased protestandid. Vanemate seisuse järgi on kõik õpilased talupoegade lapsed. Koolil on oma puust maja, mis on mõisa ja valla poolt spetsiaalselt kooliks ehitatud.
MOE külakool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Moe vallas ning on vallakool. Kuulub Eestimaa ülema koolivalitsuse alla. Kool asutati 1827.aastal. Kooliõpilased on nii poisid kui ka tüdrukud. Kooli tulevad õpilased vaid tundide ajaks. Õppemaks puudub. Ühte koolituba pevad üleval mõis ja vald. Koolis on kaks klassi. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpiakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Kokku käib koolis 44 õpilast, 27 poissi ja 17 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on kõik õpilased protestandid. Esimeses klassis õpib 18 õpilast, teises klassis 26 õpilast. Vanemate seisuse järgi käivad koolis talupoegade lapsed. Koolil on oma puust maja, mille vald ehitas spetsiaalselt kooli jaoks.
NAHE kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Põriki külas, on nii valla kui ka külakool. Kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tegevust 1863.aastal. Koolis käivad nii poisid kui ka tüdrukud. Koolimajja käivad lapsed kodust tundide ajaks. Õppemaks puudub. Koolituba jaguneb kaheks klassiks. Koolitöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpitakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles lugemine ja kirjutamine. Lapsed käivad koolis 9 – 15 eluaasta vahel. Usutunnistuse järgi on kõik 25 õpilast protestandid, 11 esimese klassi õpilast ja 14 teise klassi õpilast. Koolis käivad 24 talupoegade last ja üks alama väikese ametniku laps, kokku 25 last. Koolimaja on väike puust oma maja, mis mõisa ja valla poolt selleks otstarbeks ehitatud.
PRUUNA kool kuulub Tallinna kubermangu, Järvamaa kreisi, Ambla kihelkonda, Pruuna vallas, Wedruka külas. Ametlikult vallakool. Kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tööd 1842.aastal. Õpilased on nii poisid kui ka tüdrukud. Pruuna valla Wedruka kooli õpilased jäävad ööbima koolimajja, kuid on ka neid õpilasi, kes käivad kodunt. Õppemaks puudub. Koolis on kaks klassi. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Suve jooksul tulevad lapsed kooli 10 korda „läbikatsumisele“ ehk katsetele. Eesti keeles õpitakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Lapsi on koolis 43, poisse 26, tüdrukuid 17 vanuses 10 – 16 eluaastat. Kooli kõik 43 õpilast on usutunnistuse järgi protestandid, esimeses klassis 24 õpilast ja teises klassis 19 õpilast. Kooli ehitas vald mõisa antud maa peale, maja on puust. Maja on küll kooli jaoks ehitatud, kuid pole veel kingitud ega ostetud päriseks. Koolmeistri palgaks on 10 rubla, mõisa poolt põllud, mille eest 70 rubla renti arvatud, sellega kokku on koolmeistri palk 80 rubla aastas.
TAPA kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Tapa külas ning on ametlikult külakool. Kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tegevust 1842.aastal. Koolis käivad nii poisid kui tüdrukud. Koolitundidesse käiakse kodust. Õppemaks puudub. Kool on jaotatud kaheks klassiks. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpitakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Kokku on koolis 57 last vanuses 10 – 15 eluaastat. Esimeses klassis käib 25 last, teises klassis 32 last. Usutunnistuse järgi on kõik 57 last protestandid. Vanemate seisuse järgi on õpilased talupoegade lapsed. Koolil on oma puust maja, mis kuulub kogukonnale ja ülalpidamine käib samuti kogukonna poolt. 1880.aastal on Tapa külakooli õpetaja talupoja seisuses Madis Lõõtsmann, Tõnu p. sünd. 1855.a.
UUDEKÜLA kool oli vallakool, mis kuulus Eestimaa ülema koolikomisjoni valitsuse alla. Koolis õppisid nii poisid kui tüdrukud. Õpilaste hulgas oli lapsi, kes tulid kooli kodust vaid tundide ajaks, kui ka neid, kes elasid koolimajas. Koolimaksu ei võetud. Kool oli kaheklassiline, kus õppetöö algas 15. oktoobril ja lõppes 15. aprillil. Õppetöö käis eesti keeles. Koolis käsitööd ja põlluharimist ei õpetatud. Koolis oli 19 tüdrukut ja 23 poissi. Vanemate seisus olid talupojad. Koolil oli omaenda puust maja. 1880. aastal oli kooliõpetajaks Jakob Karelson, Jakobi poeg, sündinud 1851. aastal. Õppinud Pilistvere kihelkonnakoolis, õpetas Uudekülas usuõpetust, kirjutamist, rehkendust, geograafiat, laulmist ja vene keelt.
JÄRVAJÕE kool asus Naistevälja külas. Oli vallakool, kuulus Eestimaa ülema koolikomisjoni valitsuse alla. Koolis õppisid nii poisid kui tüdrukud. Koolimaksu ei võetud. Kool oli kaheklassiline, algas 15. oktoobril ja lõppes 15. aprillil. Õppetöö toimus eesti keeles. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetatud. Küll aga õpetati koorilaulu. Koolis õppis 1880. aastal 17 poissi ja 23 tüdrukut, kellede vanemad olid oma seisuselt talupojad. Koolil oli oma puust maja. Õpetajaks oli Karl Kok, Madise poeg, sündinud 1849. aastal. Ta õpetas usuõpetust, kirjutamist, rehkendust, geograafiat, laulmist ja vene keelt.
Raamatud Tapa vallast
Pärast Tapa ühinemist Lehtse ja Saksi valdadega , saades üheks suureks vallaks, andis Tapa vald välja raamatu „Tapa vald vanadel ja uutel fotodel“. See ilmus 2012.aastal. Koostajaks oli fotograafi ametit pidav koduloolasest ja kogujast ajaloohuviline Rene Viljat. Raamat kajastab vanu fotosid valla küladest ja Tapa linnast ning võrdlusfotod on tehtud samadest kohtadest tänapäeval.
28.11.2012 toimus Tapa Linnaraamatukogus Rene Viljati raamatu „Tapa vald vanadel ja uutel fotodel“ esitlus.
Pärast Tamsalu valla ühinemist Tapa vallaga 2017.aastal, andis Tapa vald välja uue raamatu, mis kandis nüüd nime „Tapa vald muiste ja nüüd“. See ilmus aastal 2019. Koostajaks oli ka eelmise raamatu autor Rene Viljat. Raamatus olevad vanad fotod valla küladest ja kahest linnast on taaskord kõrvutatud fotodega samadest paikadest tänapäeval.
09.08.2019.aastal toimus Tapa linnapäevade raames Tapa Linnaraamatukogus Rene Viljati raamatu „Tapa vald muiste ja nüüd“ esitlus.
Endisaegne Tapa vald
Aastail 1866 – 1892 oli Tapa vald juba olemas. Ülemtalurahvakohus asus Paides ja vallakohus asus Tapa külakooli ruumides. Tollane Tapa vald moodustus Tapa mõisale kuuluvatele aladele jäänud asustusest. Esimene vallavanem, ehk tolle aja nimetusega „tallitaja“ oli Gustav Steinberg, seda kuni aastani 1873, sest siis valiti uueks tallitajaks Jüri Olesk. Tapa valla tolleaegseks viimaseks tallitajaks jäi Joosep Bötcher, sest 15.06.1892. a. liideti Tapa vald Lehtse vallaga. Vallakirjutajateks olid Tapa külakooli õpetajad Willem Reinson ja Aadu Pohla.
Kui Gustav Steinberg 1873. aastal ametist lahkus, siis kirjutas ajaleht „Eesti Postimees ehk Näddalaleht“ järgmiselt:
„Meie kõrge ja armulise Keisri Herra päälkuju ja kirjaga on Ambla kihelkonnas Tapa walla tallitajale, Gustaw Steinberg, 12-aastase truu teenistuse eest hõbe auraha Stanislause lindi külges rinda kanda antud. Mis seie juure weel ütelda oleks, wõib igaüks isegi mõista, et ta need 12 aastat kogukonda walitsedes mitte kässi rüppes ei ole pidanud, waid kõik oma aega, iseäranis wiimse kuue aasta sees (1867 – 1873) selle pääle ärakulutanud, ohjad põnewil peus pidades, et sääduslik elukord üleannetumatest, kellest jo kohegil puudu ei ole, mitte mahatallatud ei saaks. Tema asemele sai endine abiline tallitajaks, kes oma ametit seiemaale ka wiisipärast ülespidanud. Aga pääkohtumehe juures näitab wald kitse kärneriks pannud olewat. Kust tuul puhub, säält mehe meel tuleb…..“
Kuidas enne II Maailmasõda Tapa valda asutati
1922. aasta alguses tahtsid Tapa alevi ümbruskonna külad Moe, Näo, Niidu, Rauakõrve ja Koluosa Lehtse vallast lahku lüüa ja Tapa aleviga ühineda.
7. jaanuaril peeti Tapa külas asja arutamiseks eelkoosolek, millest võtsid osa eelpool nimetatud külade ja Tapa alevi esindajad ning veel paljud teised asjast huvitatud maapidajad, kes kõik ühinemise poolt olid.
Ühinemissoovi põhjuseks oli asjaolu, et Tapa alev keskpunktina nende külade vahel asus, kuna Lehtse vallamaja 10 – 15 versta eemal oli.
Ühinemise korral oleks olnud nende külade õpilastele Tapa alevi algkoolid lähemal ja kättesaadavamad. Tapa alevi koolides õppis niigi juba palju nende külade lapsi, kuid väljaspoolt alevit koolides õppivad lapsed pidid maksma õppemaksu. Tasu võtmise keelas aga ära Järva maakonnavalitsus ja nii jäidki nende külade lapsed, kas koju jääma peale Tapa külas asuva kaheklassilise algkooli lõpetamist või Lehtse valla kõrgematesse algkoolidesse astuma, mis aga asusid üks 10 – 15 versta, teine 20 – 25 versta eemal. Ühinemisel oleksid saanud nende külade lapsed Tapa alevi algkoolides tasuta või väga madala tasu eest algharidust.
Ühinemisega andsid oma nõusoleku abistada Tapale algkoolimaja ehitust ka nende külade elanikud. Teiseks põhjuseks, miks külad Tapa aleviga liituda tahtsid, oli vallamaja kaugus Lehtses. Tapal oleks aga kõik asjaajamised alevivalitsuse ruumides palju lähemal tehtud saanud.
Alevivolikogu oli oma nõusoleku ühinemisele andnud, ka külade elanikud olid üksmeelselt ühinemisega nõus.
Kuid ühinemise mõte ei meeldinud Lehtse vallavalitsusele, vaatamata sellele, et vald ei olnud nende külade heaks juba aastakümneid mingeid erilisi väljaminekuid teinud.
Ka Järva maakonnavalitsus oli asjaga nõus.
Tapa alevi algkoolides õppis sel ajal nendest küladest 93 last ja Lehtse valla algkoolides vaevalt paarkümmend. Ei ole täpselt teada, milliseid takistusi külade ühendamiseks Tapa aleviga Lehtse vallavolikogu tegi, sest lõpuks Järva maavalitsus muutis meelt ja teatas, et vallamaja kaugus ei tohiks olla ühinemise põhjuseks, sest Lehtse vallamaja asub raudteejaama juures ja sellega seoses on kergesti ligipääsetav. Põhjuseks toodi veel, et Lehtse valla võrdlemisi suurest maa-alast on suur osa kasutamiseks kõlbmatu (sood ja rabad), mille tõttu vald elanikkude arvu poolest vastab täiesti keskmise valla suurusele.
Asi lõppeski sellega, et Tapa aleviga külasid ei ühendatud.
1927. aasta suvel tõstsid selle küsimuse taaskord päevakorda Lehtse vallavolikogu liikmed Karl Joost ja Oskar Kleemeier, kes ise olid pärit Näo külast.
Nüüd oli jutt uue valla loomisest, kuhu hakkaksid kuuluma Tapa küla koos asundusega, Rauakõrve küla, Moe küla koos asundusega, Niidu asundus ning Lokuta ja Koluotsa külad. Uue valla asutamist põhjendati peaasjalikult taaskord sellega, et Lehtse vald on liiga suur nii sellele alluvate külade kui ka maa-ala (mis ulatus Aegviiduni) poolest, mis väga sageli kaugemal elavatele taluinimestele vallamajja minekuks suuri raskusi tekitas.
Vallamaja asukohaks oleks plaani järgi jäänud Tapa küla koolimaja. Kuna uue loodava valla vallamaja poleks jäänud ka Kuru ja Jootme küladest kaugele, loodeti, et ka need külad Ambla vallast lahku löövad ja Tapa vallaga liituvad.
Lehtse valla alla kuulus sel ajal 18 küla, 8 asundust ühes Lehtse ja Aegviidu alevikkudega. Talusid oli põllumajandusliku üleskirjutuse andmetel Lehtse vallas 453, milledel maad kokku 12 025 hektarit, elanikke 900 ümber.
Vastav palvekiri esitati Järva maavalitsusele 1927. aasta lõpul, mis maavalitsuse poolt omakorda Lehtse vallavolikogule seisukoha võtmiseks saadeti. Lahutamise põhjuseks toodi ka Lehtse valla väga kõrged maksud, halb kooli- ja postikorraldus ning et asjaajamine kauge maa tõttu väga raske on.
30. detsembril 1927. aastal oligi küsimus Lehtse vallavolikogus arutusel. Palve aga jäi täitmata.
Põhjuseid oli kokku neli: esiteks tõuseks uue asutatava valla kohta kokkupandud eelarve järgi isikumaks 50% võrra. Teiseks arvati, et kooliolude korraldamine on vallas igalpool ühtemoodi küllalt heal järjel. Kolmandaks pidavat posti kättetoimetamine nendes külades olema paremini korraldatud kui paljudes teistes Lehtse valla piirkondades ja neljandaks ikka vana jutt – raudtee läheduse tõttu olevat hõlbus vallamajja pääseda omi asju ajama.
Sellest ei räägitud sõnagi, et kaugemate külade elanikel oli ju vaja ka raudteejaama kuidagi jõuda ja rongide väljumis- ja saabumisajad olid pikkade vahedega.
Ja selle koosoleku otsusega nõustus muidugi ka Järva maavolikogu ning Tapa vald jäi asutamata.
Vallast küll asja ei saanud, kuid tugeva surve tõttu hakkas Lehtse vallavalitsus siiski probleemiga tegelema ja üüris 1933. aasta kevadel Tapa linnavalitsuse juures asuva ruumi, kus avas vallamaksude kogumise päevadel vastuvõtupunkti. Sinna hakkas Lehtsest käima teatud päevadel vastav ametnik.
Selliseid maksude kogumise päevi hakkasid linna kohalikud elanikud kutsuma, et, näe, Lehtse „vallamaja“ on jälle Tapal.
Tihtipeale sätiti need maksukogumise päevad samale päevale Tapa laatadega. Nii ei tarvitsenud kaugemalt külade Moe, Niidu, Näo, Lokuta, Rauakõrve ja Koluotsa elanikud maksude tasumiseks enam Lehtsesse sõita.