Jaama tänava ärid

Endises Arnold Langebergi kaupluse ruumides Jaama tnv. 1 kauples 1934 – 1936 lihasaadustega Johannes Tambik.
Varem, alates 1926. aastast kauples siin lihasaaduste ja piimaga Kristjan Normann. Johannes Tambik pakkus ostjatele alati värskeid ja maitsvaid vorste, liha, konserve jm. lihasaadusi, soolas ja suitsutas sinki.
Hoone vaksalipoolses juurdeehitatud osas pidas aastatel 1931 – 1936 juuksuriäri Luise Lutrik (sünd. 1902, surn. 1953, maetud Tapa linnakalmistule). L. Lutrik õpetas välja ka juuksuriõpilasi.
Eraldi ruumides töötas nii naiste- kui meestejuuksur, renditi peokorraldajatele parukaid ja kunsthabemeid, tellimisel sõideti peotegelasi jumestama.
Maja kesklinnapoolses osas töötas söögimaja.
Langebergi kauplusest tagapool tegutses eraldi asuvas hoones aadressiga Jaama tnv. 1 võõrastemaja „Tapa“, mille perenaiseks oli alates 1934. aastast Martha Langeberg.

Helene Gabriel (sünd. 11.01.1885) pidas lühikest aega Jaama tnv. 2 pargipoolses osas kodumaise veini-, likööri- ja koloniaalkauplust 01.01.1930 – 1932.
1933. aastal asus seal ka saapakauplus.

Ühekorruselise puumaja omanik Jaama tnv. 3 oli Peeter Lansberg. Maja kuulus küll varem koos kõrvalhoonetega Adolf Pichelsteinile, kes pidas seal vorstitöökoda ja kauplust. Nii proovis ka P. Lansberg valmistada vorsti, kuid kogemuste puudumisel lõpetas tegevuse 1922. aastal. Edaspidi tegeles ta õlleäriga, moodustades Saku õlletehase Tapa lao. Ülejäänud ruume üüriti välja äritegevuseks.
Nurgapealsest uksest oli võimalus külastada Ella Tambiku juuksuritöökoda, mida reklaamiti kui daamide ja härrade salongi, kus on moodne sisseseade elektriaparaatidega, kiire ja korralik teenindamine ning hinnaalandus kuukaartide kasutajatele (1935).

Sama maja üüriruumides pidas raamatu- ja kantseleitarvete kauplust Johannes Erna. 1936-1937 asus majas Ferdinand Speeki segakauplus, kus oli müügil põhiliselt mööbel.

Aprillis 1937 alustas vabanenud ruumides kauplemist Eduard Seidelberg, kes lahkus oma osaga vend Pauli kaubamajast Lai tnv. 2 . 1939 .aastal andis E. Seidelberg AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskuse abil välja kalendri „Erakaubanduse kalender 1940“, milles reklaamib müüdavat kaupa.

Jaama tnv. 5 ja 7 oli pikk kahekorruseline mansardkorrusega tiibmaja, millest üks osa ulatus Kesk tänavale. Selle maja omanikud olid vennad Tuulisvormid.
Jaama 5 osa kuulus Eduard Tuulisvormile (sünd. 1897, surn. 1966), kus ta pidas pagariäri. Sissepääsu kohal rippus kuldne kringel. Pagariäri asutati 1919. aastal, tegevust jätkas 1934. aastal abikaasa Johanna Tuulisvorm.
Üüriti ka vabu kaupluseruume äripidamiseks. Nii oligi 1932. aastal ruume üürinud Anni Pihlik, kes pidas siin moeäri „Ideaal“. Alustas ta pesuäriga 1929. aastal Pikk tnv. 9 apteegimaja III korrusel. Hiljem, 1933 aastal kolis A. Pihlik oma poe Pikk tnv. 17. Tegevusalaks oli valmiskleitide ja pesuäri.

Alates 1934. aastast pidas majas üüriruumides majapidamise- ja tarbeasjade kauplust Hans Lõõnik (sünd. 1887, surn. 1973). Müügil olid klaas- ja kivinõud, köögiriistad, majapidamistarbed, laskeriistu ja jahitarbeid, omavalmistatud plekksepatooteid nagu plekkahjud ja -nõud. Elanikelt ja ümbruskonna talunikelt võttis ta vastu edasimüügiks kanamune. Transporttöödeks oli olemas veoauto.

Veel asus majas Aleksander Nöörmanni rätsepaäri, kus õmmeldi ülikondi, sh. smoking- ja sakoülikondi, mantleid ja kasukaid.

Tapa pangandustegelane Paul Uusvell oli Jaama tnv. 6 asunud kahekorruselise palkmaja omanik. P. Uusvell oli Tapa Ühispanga asutajaliige 1922 ja Tapa Tarvitajateühisuse asutajaliige 1917.
Osa oma maja teisest korrusest üüris ta välja alevivalitsusele ja algul ka linnavalitsusele linnaõiguse saamisel.
Alumisel korrusel asusid äripinnad.

1923. aastal alustas seal tegevust Willem Schmidti kellade, kuld- ja tarbeasjade kauplus. Poes olevat kaupa reklaamis ta väga põhjalikult: Inglise, Saksa, Läti ja Rootsi jalgrattad ja nende osad, Vene õmblusmasinad, grammofonid ja nende plaadid, nõelad, seina-, laua-, tasku- ja käekellad, kuld-, laulatus- ja ilusõrmused, käevõrud, hõbe- ja mitmesugused kristallasjad, taskulambid ja patareid, prillid, prilliraamid, suures valikus habemeajamise garnituurid, habeme- ja taskunoad, käärid, Soome pussid, viiulid, kitarrid, mandoliinid, keelpillide keeled, maniküürikarbid, laualambid, triikrauad, tulesüütajad, jahipüssid, revolvrid, laskemoon. Elanikelt osteti kokku kulda ja hõbedat.

Kohe Schmidti kaupluse kõrval asus August Sakariase saapakauplus (1934). Äritegevusega tegi algust A. Sakarias juba 1912. aastal. 1928 aastal asus tema kauplus E. Tuulisvormi majas Jaama tänaval. Müügil olid meeste, naiste ja laste kalosse ning botikuid, tugevaid vabriku töösaapaid, 7 krooni paar.

1935 asus majas A. Veldermanni juuksuriäri, kus teenindati nii daame kui härrasid. Daamidele reklaamiti lokkimist, kulmude ja ripsmete värvimist, maniküüri. Kasutamist leidsid ka hinnaalandusega kuukaardid.

Kesk tänavale ulatuv mansardkorrusega tiibmajaosa, mis kandis aadressi Jaama tnv. 7 kuulus taksojuhi ametit pidavale Aleksander Tuulisvormile.

Tema majapooles üüris 1928. aastast äripinda Eduard Valdmanni pagariäri. Varem asus 1922. aastal asutatud pagari- ja kondiitriäri aadressil Lai tnv. 11. Müügil oli suures valikus präänikuid, kringleid, torte, kooke ja igasugu maiustusi.

Johannes Gutmann (sünd. 1886, surn. 1946, maetud Tapa linnakalmistule) ehitas Jaama tnv. 8 järkjärgult korruste kaupa kolmekorruselise kivimaja. Kui krunt osteti 1934. aastal, siis viimane, kolmas korrus valmis 1938. aastal. Abikaasa Ida Gutmann pidas 1925. aastal aadressil Kesk tnv. 14 segakauplust. Tema nimel oli ka maja Jaama tnv. 8.

Majas olid üüripindadel Võhma Eksporttapamaja Tapa kauplus, kus müüdi lihasaadusi, samas asus ka raadioamatööri Karl Kallemaa raadiotarvete kauplus (1936) ja Eesti Kaitseväe majandusühisuse toidu- ja tarbekaupade kauplus. Õigusvastaselt võõrandatud maa koos hoonetega hävis sõjatules.

Mart Wollmann (Vollmann, Voolaid – sünd.1859, surn.1945) oli õppinud aednik ja Tapa seltsielu aktiivne tegelene, kes müüs lilli, seemneid ja juurvilju Jaama tnv. 9 päris väikeses ühekorruselises plekk-katusega puumajakeses. Seda kõike kasvatas ta oma maja aias. Linnaelanikele korraldas ta samas ka aiapidamise kursusi. Majakesel oli üks välisuks ja igas küljes suur vaateaken, mis ööseks väljastpoolt luukidega suleti. Ukse kohale oli riputatud silt: „Lille-, aedvilja- ja seemnekauplus. Mart Wollmann“.
Mart Wollmann kujundas Tapa linna ühe vanima pargi – kirikupargi. Koos pereliikmetega tegi ta seal istutustöid. Kirikupargi rajamist alustati peale Jakobi kiriku ehitamist 1930. aastate keskpaiku, Eesti Vabariigi aegsele endisele iluplatsile. See ristkülikukujulise põhiplaaniga park asub Pargi, Turu, Kesk ning Jaama tänavate vahelisel alal. Ala suuruseks on 1,5 ha.
Aednikukutse omandas M. Wollmann kauba-aiandusäris Tartus. Ka pojad Heinrich, Charles ja tütar Erna tegelesid aiatööga ning koos isaga kuulusid Eesti Kutseaednikkude Ühingu Tapa osakonna asutajaliikmete hulka.
1977. aastal kirjeldab kirikupargi puudeliike tolleaegne keskkooli bioloogiaõpetaja Selma Kaber: „Puistu pole eriti liigirikas, on aga küllalt tihe. Pargis kasvab neliteist puu- ja põõsaliiki – harilikud vahtrad, suurelehelised ja harilikud pärnad, saared, künnapuud, hobukastanid, sirelid, läätspuud jt. Puude kasv on olnud jõuline. Võrade liituvus on tihe. Kuumadel suvepäevadel pakub puudevari meeldivat jahedust.“
Mitmeid kordi tehtud harvendusraiete tulemusena on 2008. aastaks lehtpuuliikidest põhiliselt alles jäänud saared, pärnad ja vahtrad. Ühel põldvahtral seisab juba aastaid silt, mis näitab, et puu on riikliku kaitse all.

 1930-ndate aastate algul Jaama tnv. 10 valminud maja ehitas Tapale elama asunud Peterburist pärit vene rahvusest endine Judenitschi armee ohvitser Vladimir Anissimov. Koos abikaasa Elvinega alustas ta 1924. aastal Pikk tnv. 17 kauplemist jalanõudega. Oktoobris 1932 kolisid nad oma vastvalminud majja Jaama tänavale ja tõid üle ka oma jalanõukaupluse.

Allkorruse üüripinnal oli veel kuni 1938. aastani Annete Jänese koloniaalkauplus, kus kaubeldi maiustuste, peenviinade, hooajaliste puuviljadega, sealhulgas ka apelsinid ja sidrunid.

1930-ndate aastate lõpus kolisid teisele korrusele arstidest abielupaar Karl ja Anna Kaljas (end. Kljas), kus nad võtsid vastu haigeid. Raviti naiste-, sise- ja hambahaigusi.

Hoone ise oli Tapa valgetest tsementplokkidest kahekorruseline ehitis, oma arhitektuurilt sel ajal üks huvitavamaid linnas. Maja natsionaliseeriti 1940. aasta novembris. 1940. aasta sügisel toodi ülemisele korrusele üle Lehtse vallavalitsus, mis tegutses seal kuni maja hävimiseni.

Kuna Soome ringhääling hakkas andma eestikeelseid uudiseid ja rindeteateid, siis tuli 1941. aasta suvel käsk korjata kokku kõik raadiod, fotoaparaadid ja külmrelvad. Tapal oli kohaliku võimu poolt kogumiskohaks ette nähtud A. Anissimovi maja. Seoses saksa vägede pealetungiga süütas taganev hävituspataljon 3. augustil 1941 kõik Jaama tänava majad. Jaama tänava majad 4, 6, 8 ja 10 olid üksteise külge ehitatatud, mis tagas tule leviku kõrvalmajadele.
Vladimir Anissimov küüditati 1949. aastal Siberisse. 1955. aastal haigena koju tagasi jõudnud, suri ta peatselt ning maeti Tallinna Liiva kalmistule.

1959. aastal avati 5 aastat kestnud ehitustööde lõppedes Gutmanni ja Anissimovi hävinenud majade kohale ehitatud restoran-universaalkauplus. Tänapäeval tuntud „Keskuse kauplus“, „Evitra“ riiete- ja jalanõude kauplus ning „Kondiitriäri“.