Tapa Tööstuskombinaat
Tootmiskoondis „Vasar“ Tapa tsehh
AS „Trimmal Tehas“
Tapa Tööstuskombinaat moodustati Tapa linna ja ümbruskonna endiste tööstus-teenindusettevõtete ning pisitöökodade ühendamisel 1947. aastal, alludes Järvamaa TSN Täitevkomiteele. Seoses linnade tööstuskombinaatide reorganiseerimisega 1951. aasta jaanuaris nimetati ettevõte ümber Tapa Rajooni Tööstuskombinaadiks. Põhikirja järgi kuulus selle koosseisu 26 tootmis-teenindusüksust (puidutööstus, saeveski, jahuveski, vilditööstus, savitööstus, metallitöökojad, kingsepatöökojad, juuksurid, rätsepaõmblustöökoda jne.).
Tapa plekitööstusele pandi alus 1950. aastate alguses endise Valter Paitsu töökoja ruumides Laial tänaval, kus valmistati käsitsi mitmesuguseid plekktooteid. V. Paitsu abistasid abikaasa Leida Paits, kes töötas plekksepana 46 aastat, samuti Andres Pausk. Ruumide kitsikuse tõttu jätkati tootmist Bernhard Rooba puidutööstuse ruumides 5-6 töölisega. 1950. aastate lõpus koliti Õie tn. 3 endise J. Krusbachi jahuveski ruumidesse, kus hiljem tehti juurdeehitus. Käsitööna valmistati tsingitud ja valgeplekist nõusid, mustast plekist praepanne ja ahjukesti. 1960. aastate alguses andis Tallinna tehas „Norma“ Tapa Rajooni Kohaliku Majanduse Kombinaadile üle plekktoodete tootmisseadmed, sh pressid ja stantsid, mis paigaldati endise Tapa elektrijaama ümber- ja juurdeehitatud ruumidesse Kalda tn. 2 ning alustati seal 1963. aastal tsingitud plekist nõude (kastekannud, saunakausid, pesuvannid, veeämbrid jne.) tootmist. Õie tn. 3 ruumidesse jäi valgeplekist toodete valmistamine (5-, 10-, 15-liitrised piimanõud, lüpsikud, piimajahutid jm ning hiljem purgikaaned). Abiks olid siis juba mehaanilised seadmed. Vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele 1. novembrist 1962 nimetati ettevõte ümber Tööstuskombinaadiks „Tapa“. Seoses kohaliku tööstuse reorganiseerimisega osadest Tööstuskombinaadi „Tapa“ alla kuuluvatest tootmisüksustest moodustati 1. jaanuarist 1963 Tallinna Metalltoodete Tehase tsehh nr. 6 ehk Tapa Plekk-toodete tsehh.
ENSV Ministrite Nõukogu korralduse 29. septembrist 1969 alusel moodustati Tallinna Metalltoodete Tehase baasil Tootmiskoondis „Vasar“ ja Tapal asuv tsehh nimetati TK „Vasar“ Tapa tsehhiks.
1974. aastal toodi Tallinnast üle tsingitud plekist ämbrite tootmisseadmed ja paigaldati need Õie tn. 3 ülesseatud kaarhalli. Tootmismahtude kasvades jäid vanad amortiseerunud ruumid kitsaks ja ei vastanud enam tehnilis-sanitaarsetele nõuetele.
Uued tootmishooned koos olme- ja tootmiskorpusega ja katlamaja koos kütusehoidlaga ehitati Leina tn. 14 ajavahemikus mai 1972 – jaanuar 1978. Ehitustööd teostas Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Remondi-Ehitusvalitsus. Ehituse üldmaksumuseks kujunes 1,8 miljonit rubla. Sellel ajajärgul oli tavaks lõpuni valmisehitamata hoonete üleandmine-vastuvõtmine. Ehitustööde puudujääke oli palju. Suure ehituskompleksi üleandmisele REV-i juhataja ei tulnudki. Ehituse vastuvõtmine kohapeal toimus ühepoolselt TK „Vasar“ direktori osavõtul, samal ajal suure hulga vaegtöödega. Edaspidi tegi Toivo Lepaneni juhitav ehitusbrigaad pidevalt, vastavalt tootmisvajadusele, mitmesuguseid ehitusremonditöid. Ehitati laohooned garaaziga, kaalumaja, tootmishoone põrandad kaeti malmplaatidega, korrastati hoonete fassaadid ja katused.
Pikaajaliseks tööstuskombinaadi direktoriks ja TK „Vasar“ Tapa tsehhi juhatajaks aastatel 1955-1976 oli Aleksander Eisler (1920-1984). Aastatel 1975-1980 toodeti Leina tn. 14 kahes ülesseatud kaarhallis autode ohutusvöö detaile. Tootmise järk-järgulist ületoomist Kalda ja Õie tänavatelt uude tootmiskorpusesse alustati juba 1977. aastal. Kõige esmalt toodi üle purgikaante tootmisliinid. Muigama paneb asjaolu, et kuigi 1980. aastatel toodeti ligi 30 miljonit purgikaant aastas, olid need poodide defitsiitseks kaubaks.
Paralleelselt aiandusinventari tootmise alustamisega lõpetati tsingitud plekist pesuvannide, kastekannude ja pesunõude tootmine veebruaris 1984, ämbrite tootmine detsembris 1985 ja valgest plekist nõude tootmine aprillis 1984. Tehnoloogilised seadmed anti üle Vasalemma vangilaagrile.
Leina tn. 14 alustati aiandusinventari tootmist: 1978 – aiarehad, kõplad, taimekühvlid, 1983 – muruniidukid, 1985 – labidad. Tsehh spetsialiseerus aiandusinventari suurtootmisele. Sellise tootmise jaoks ehitati automatiseerimise ja mehhaniseerimise osakonna töömeeste poolt vastavad tootmisliinid. Ehitati välja polümeerpulber-värviliin. See ainulaadne katseliin 90-meetrise konveieriga lasti käiku 1984. aastal. Peale seda paranes tunduvalt aiandusinventari kaubanduslik välimus ja kvaliteet, see aga võimaldas suurendada eksporti välismaale.
Muruniidukite korpuste stantsimiseks paigaldati Jaapanist saadud hüdrauliline press „Amino“ koos vastavate stantsidega. Pressi reguleeris Jaapanist kohale sõitnud seadistaja.
Olmekorpuse kolmandal korrusel asus suur töölissöökla, kus valmistati ka kulinaar- ja kondiitritooteid. 1980. aastatel lõunastas sööklas kuni sada inimest päevas, sest tsehh töötas kahe vahetusega. Kolmekäigulise lõunasöögi sai kätte 50 – 60 kopikaga.
Peale A. Eisleri töötasid veel pikemat aega tsehhi juhatajatena Tõnu Lahi, Eino Väli, Vello Soondla, Lilian Juronen, tehnilisel alal Silvia Siimon, Ivo Mänd, Heinart Kont jt.
Erastamisel juunis 1992. aastal eraldati TK „Vasar“ Tapa tsehhihooned ja katlamaja üksteisest. Erastajateks olid endised TK „Vasar“ juhtivtöötajad. Pärast erastamist jätkas AS „Vasar-Trimmal“ (alates 1996. aastast AS „Trimmal“ Tapa Tehas) aiandusinventari ja purgikaante tootmist tunduvalt vähendatud mahus, täites ka mitmesuguseid metallitöö tellimusi, sh ka väljaspool Eestit. Töötajate arv oli vähenenud 250-lt 50-le 1996 .aastaks. Tehase direktorina töötas endine AS-i Tapa Autobaas peamehaanik Mart Pihlak. AS „Vasar“ katlamaja varustas soojusenergiaga leivatehast, vagunidepood ja põhjapoolse linna elamuid.
Tallinna Linnakohtu otsusega 8. oktoobrist 1999 kuulutati välja AS-i „Trimmal“ pankrot, Tapa Tehas jõuti aga müüa vahetult enne pankrotti „Universal Industries“ AS-ile, mis on autosumbuteid tootev tehas Eestis.
Ettevõttes töötab täna 100 inimest. Tänu toodangu kõrgele kvaliteedile, ekspordib ettevõte 98% oma toodangust erinevatesse riikidesse. „Universal Industries“ tegevusvaldkonnaks on sõiduautode väljalaskesüsteemide ja nende komponentide kavandamine ja tootmine.
Inglismaal on klientide paremaks teenindamiseks avatud müügiesindus.
2007 aasta septembris alustas „Universal Industries“ tarnet Ukraina firma “BOGDAN” sõiduautode koostetehaste konveieritele.
1988. aastal metalltoodete tootmisega alustanud AS „Universal Industries“ on saanud arvestatavaks autosummutite ja summutidetailide tootjaks Euroopas.
