Ellen Niit

Sünd. 13.07.1928 Tallinnas, surn. 30.05.2016

Sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949-1958 Ellen Niit ja alates 1958. aastast Ellen Kross on eesti kirjanik ja tõlkija.
Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 1938-1943, Tallinna 4. Keskkoolis 1943-1947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947-1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjandust 1952-1956.

Tapale tuli ta koos vanematega 1938.aastal. Õppis Tapa Linna Algkoolis, mille lõpetas 1942, jätkas õpinguid ühe aasta Tapa Gümnaasiumis. Uuest A. Kotli projekteeritud koolimajast (avati 1939) sai sügava elamuse, mis jäi hinge kogu eluks.

Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1956-1961 ja ETV mittekoosseisulise toimetajana 1961-1963.

Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik.
31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskorösis Sándor Petofi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst.

Ellen on kirjutanud peamiselt luuletusi enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu “Paekivi laul” ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu “Maailma pidevus”. Kogu sisaldab luuletusi aastaist 1946-1976.

Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga “Kuidas leiti nääripuu” (1954), millele 1957. aastal järgnes “Rongisõit”, mis koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis.

Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu “Krõlliraamat”. Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter.

Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja “Pille-Riini lood”. Aastal 1970 ilmus “Triinu ja Taavi jutud” ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav “Triinu ja Taavi uued ja vanad lood” (1977).
1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus “Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta”, järgmisel aastal “Krõlli värviraamat” ning “Krõll ja igasugused hääled”. Aastal 1999 ilmus “Krõlli pannkoogitegu”.

Tunnustused:
 * 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia “Lahtiste uste päeva” eest
 * 1977: ENSV teeneline kirjanik
 * 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia “Triinu ja Taavi uued ja vanad lood” eest
 * 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind “Tere, tere lambatall!” ja “Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta” eest
 * 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel)
 * 2010: Tallinna vapimärk

Ellen Niidu kirjast:

„Tapaga on seotud suur hulk mu lapsepõlvemälestusi, mida ma oma kirjanduslikus loomingus olen küll ainult kaudselt kasutanud. Kuid pean ütlema, et kõige kaunim ja kõige kõrgematasemelisem kool, kus ma kunagi olen käinud, oli kahtlemata Tapa Gümnaasium. Juba arhitektuuriliselt õilistas selle uus ja viimistletud sisekujundusega hoone iga tuimemat ja tömbimatki last. Just selles hoones õppimise ajal sai mulle selgeks arhitektuuri suur esteetiline tähendus, selle toime inimese filosoofilise maailmapildi kujunemises. Ma oleksin palju vaesem, kui ma poleks õppinud seda nappi aastat selles majas. Aga niisama kõrgetasemeline oli selle kooli õpetuslik tase.“

Ellen Niit suri 30.05.2016, maetud Rahumäe kalmistule.

07.11.2018. avati Tapa Linnaraamatukogu ees Ellen Niidu mälestuseks pink.