Johan Pari

Tapa endise apteekri ja seltsitegelase Johan Pari (1885-1966) elu ja töö on tüüpiline näide suitsusaunas sündinud püüdlikust ja töökast eesti mehest, kes koolitas ennast oma teenitud rahaga, ostis 1917.a. Tapale apteegi, ehitas selle 1928.a. linna ilusaimaks kolmekordseks hooneks, oli linnavolikogu liige ja väga aktiivne seltsitegelane.

1910.a. töötas Pari Peterburis eestlase Vestbergi apteegis. See apteek oli kuulus omavalmistatud ekstraktidega ja seal töötasid peaaegu kõik eestlased. Samal ajal töötas Vestbergi apteegis ka Oskar Luts. Tööd tehes ja koos öövalves olles oli Pari Lutsu “Kevade” lugude esimene kuulaja. Sel ajal oli Peterburis kuus eesti apteeki. Palgad olid seal head ning ühe öövalve eest maksti Parile 1 kuldrubla! 1911.a. asus O. Luts ja 1912.a. J. Pari Tartu Ülikooli rohuteadust õppima. Seda võimaldas Peterburis teenitud raha.

Kui 1912.a. ilmus “Kevade” olid apteekrid väga üllatunud – nad ei teadnud, et Oskar Luts kirjutab!
Johan Pari uuendatud Tapa apteek oli 1930.a. kõrgetasemeline apteek, mis pakkus Tapa linna ja ümbruskonna rahvale kõiki apteegialaseid teenuseid. Seal valmistati ka mitmesuguseid kreeme ja tualettvett. Tuntud oli kreem “Pari”, millel oli hea reklaaminimi – Pari-PARI-Pariis!

1930.a. abiellus Johan Pari proviisor Wilhelmine Koik´iga. See oli õnnestunud valik. Proviisor W. Pari töötas kõrge eani Tallinna apteekides. Perekond Pari kasvatas ja andis väärilise hariduse neljale kasulapsele.

J. Pari oli rahvamees ja seltsitegelane, olles valitud korduvalt linna volikogusse. Pari toetas rahaliselt seltse, üritusi ja üksikisikuid.

Tapal oli kogutud materjal vene karistussalkade veretöödest 1905.a. Järvamaal. Kardeti Ambla sakslasest pastorit Wilbergi, kes oli karistussalkade aktiivne abistaja ja toetaja. Sündmustest ei juletud raamatut välja anda. J. Pari, kartmatu isamaalane, kirjastas raamatu “Järvamaa 1905” oma nime all.

Tihti käisid eesti kunstnikud pakkumas oma maale, mida ostis Pari peaaegu alati, millega toetas otseselt eesti kunsti. J. Pari oli korporatsiooni “Fraternitas Liviensis” liige ja toetaja, mis oli 1918.a. rohuteaduse tudengite asutatud korporatsioon.

Rahvamees Johan Pari oli kõigi poolt nii lugupeetud, et vaatamata tema varakusele perekonda isegi ei küüditatud 1941.a. Venemaale.

Pari elutöö hävis 3 .augustil 1941 kui punavõimude käsul hävituspataljon põletas maha suure osa Tapa südalinnast. Pari oli aga operatiivne, ta rajas praeguses vallavalitsuse hoones keerulisel Saksa valitsuse ajal uue apteegi ja kindlustas linnarahva ravimitega. Sõja ajal roosiõli baasil valmistatud lõhnaõli oli Tapal väga populaarne. Eriti ostsid seda saksa ohvitserid. Alles hiljem saanud Pari teada, et seda kasutati alkoholiviletsal sõja ajal meeldiva roosinapsina.
1947.a. lahkus perekond Pari Tapalt. 30 aastat oli töötatud tapalaste tervise heaks. Nad tegid õigesti – tõenäoliselt oleksid tulnud repressioonid, apteeker oli ju olnud rikas Eesti ajal. J. Pari rajas Raasikule apteegipunkti ja töötas seal kuni pensionile jäämiseni 1951.a.

19.06.2002 avati Tapa apteegis pidulikult mälestustahvel endisaegsele linna apteekrile ja seltsitegelasele Johan Parile. Aastal 2010 toodi aga apteegi kolimise tõttu mälestustahvel Tapa muuseumi, kus see leidis omale väärilise koha meie linna ajaloos.