Muistised
Tapa vald ja kinnismuistised
Ajaloolise Virumaa ja Järvamaa piir on olnud läbi aegade Soome lahte voolav Valgejõgi, ajaloolisel ajal on kandnud ka Järvajõe nime. Valgejõgi oli näiteks valduste piirijõeks Liivi sõja ajal, kui Järvamaa oli rootslaste ja Virumaa venelaste käes.
Endisaegsest Ambla kihelkonnast, kuhu äärealale jääb meie tänapäevane Tapa linn, pole õnnestunud leida veel mitte ühtegi kiviaja kinnismuistist. Hiljem, pronksiaja keskel (ca 1000 aastat e. Kr.) tekkisid esimesed püsiasulad Valgejõe ülemjooksule. Endise Moe mõisa Naistevälja küla maadel lääne ja loode suunas avastati juba 20. saj. algul 1×1,3 km alal mõnikümmend kivikirstkalmet ja hiljem paar väikeselohulist kultusekivi. A. Thomsoni poolt 1909-1910 aastatel kaevatud kalmetes olid keskel kiviplaatidest kirstud koos luustikega. Kalmest leitud pronkspintseti järgi võib kaevatud kalmed dateerida 1. aastatuhande esimesse veerandisse e. Kr. Hulgaliselt pärineb pronksiaja keskpaigast väikeselohulisi kultusekive ja nendega samaaegseid kivikirstkalmeid. Esimene asustus pärineb ilmselt Soome lahe rannikualalt, mis paistis sel ajal silma ülerahvastatuse poolest. Uute viljelusmaade otsinguil jõudsid aktiivsemad asunikud piki jõgesid nende ülemjooksule, kus leiti eest viljakaid harimiskõlbulikke maid. Teine sisekolonisatsiooni soodustanud veetee on Jägala parempoolne lisajõgi Soodla, mille ääres on rida ürgseid asustuskeskusi. Lehtsest lääne ja loode poole jääval Läste küla maadel on registreeritud 16 väikeselohulist kivi. Neist vahetult ida poole jääva Pruuna küla maadel asuvad 7 väikeselohulist kivi moodustavad eelmistega ühe elujõulise asustuskeskuse.
Praegusaegse Tapa valla territooriumil on Lehtse üks esimesi kirjalikes allikates mainitud mõisasid (1467. aastal). Asustustuumikuga liitub lõuna pool Rägavere, mille põldudel on laiali 7 väikeselohulist kivi. Lõunasse jääval Linnape avaratel ja maaparanduse ajal lagedaks tehtud põldudel on säilinud vaid 1 väikeselohuline kultusekivi. Teine selline kivi on lükatud põllult ära külamajade juurde. Linnape külast itta jääva Jootme küla maadel on avastatud rida samasuguseid muistiseid. Jootme külast kirde pool on üks kivi. Külast edela pool põldudel on paar väikeselohulist kivi ja Villemi talust ida pool paari kivikalme põhjad ning Indreku talust idas üks väikeselohuline kivi ja -kalme. Räsna küla alal on säilinud paar kivikalmet ja 2-3 väikeselohulist kivi.
Jootmest Tapa poole on muistised ilmselt suuremalt osalt hävitatud, kuid osa on kindlasti ka üles otsimata ja leidmata. Ainus kaitsealune objekt on siinkandis Tapa külas endise Männimäe juures asuv väikeselohuline kivi.
Muinasaja viimasest perioodist – nooremast rauaajast on leide mõnevõrra rohkem, kuid needki on saadud muististe lõhkumisel. Kihelkonna loodeosas Kalijärve kaldal paiknev Jäneda linnamägi on piirkonnas ainus ilmselt muinasaja lõpupoole rajatud linnusekoht.
