Tapa Apostlik Õigeusu kirik

1934. aastal on Tapa Õigeusu kiriku 30. aastase juubeli puhul kirjutanud tolleaegsed ajakirjad järgmist:

Kui Tapa alevik tekkis ja siia palju raudteeametnikke kogus, kes apostlikku usuhäält oma südames armsaks ja kalliks pidas, siis oli esimestest muredest: “Saaksime aga omale kiriku, kust voolaks meile Jumala lunastavat armu ja pühitsetust nendest allikatest, mida Jeesus on meile avanud!” Kogudus oli loodud juba 2. jaanuaril 1895. aastal. Ka paljud eestlased tulid püha apostliku usu tõevalguse juurde oma hinge soojendama ja kinnitama. Nõnda täituski kõikide püha soov õige pea. Kiriku nurgakivi panek toimus 2. septembril 1901. aastal. Tapa alevikku kerkis kaunis kirik, mis 13. juunil 1904. aastal uskliku rahvale õnnistuse allikaks ja pühitsetud püha Kristuse Eelkäija Ristija Johannese auks ja mälestuseks.

Uue kiriku pühitsemist toimetas Riia ja Miitavi ülempiiskopp Agasangel. Kaasa teenisid Riia piiskopkonna peakiriku tegevuse korraldaja ülempreester Nikolai Leismann ja preester Ellius Verhoustinski, kes oli preester-hooldaja Varlaam Verhoustinski isa.

Esimese preestri Kirill Jansoni kõrval olid esimesed köstrid M. Frisch ja Th. Gilärovski. Enne kiriku valmimist peeti jumalateenistusi raudteelaste kooli ruumides.

Kiriku arhitektuuris ega tema varanduses midagi iseäralise tähelepanu väärilist ei leidu, peale marmorist kunstlikult raiutud altarilaua.

Aasta 1934:
Koguduse liikmete arv on 700 ümber ja piirkond, kus nad elavad on väga laialdane, 15 – 20 kilomeetrit igale poole. Esimeseks hingekarjaseks, kes koguduse avas ja kiriku ehitas, oli ülempreester Kirill Janson, 21. jaanuarist 1895 kuni surmani 20. juunil 1925.

Pärast seda olid hooldajad preestrid: Karp Eberling 1925 – 1928, Konstantin Gustavson 1928, Karp Ustav 1928 – 1932, Johannes Ümarik ja munkpreester Paavel Gorshkov 1932 – 1933, kes kordamööda kogudust teenisid, üks eesti-, teine vene keeles. 1933. aastast kuni tänini hooldab kogudust preester Ellius Verhoustinski.

Praegune nõukogu koosseis on: esimees Ivan Ivanov, kirikuvanem Nikolai Tamm, liikmed on A. Martschinkevitsch, Aleksander Miller, J. Aamann, A. Feodorov, A. Jakobson, E. Solovjeva ja auliige Vassili Astanin. Tänuväärt tegelane on koguduses on V. Hasov, kelle juhatusel juba mitu aastat laulab kirikulaulu armastajate koor, peale selle täidab ta ka köstri kohuseid – kõik tasuta.

Meelde peab tuletama koguduse nõukogu juures asuva Naiskomitee tegevust, sealhulgas ka praeguseks ajaks surnud nõukogu esimehi, Peeter Landsbergi (surn. 23.02.1933) ja A. Tamme (surn. 09.09.1933). Nende tegevusel ja Naiskomitee tegelikul toetusel toimiti kiriku juures 5 aastat tagasi põhjalik remont.

1937. aastast pärinev käsikirjaline dokument kirjutab koguduse tööst ja teenijatest järgmist:

Käesolev dokument tõendab, et Eesti Apostliku Õigeusu kiriku Tapa koguduse maja nurgakivi panemine toimub täna, 8. augustil 1937. aastal, kell 12 päeval Tapa linnas Eestimaal. Vaimuliku talituse toimetab kohalik preester Ellius Andre (enne eestistamist Verhoustinski). Eesti Vabariigi riigivanemaks on praegu Konstantin Päts. Tapa linnas on 3783 elanikku, linnapeaks on Jaan Maidre, linna inseneriks on Jaan Mitt. Tallinna ja kogu Eestimaa metropoliidiks on kõrgestipühitsetud isa Aleksander (Paulus). Harju maakonna praostiks on ülempreester Christofor Vink. Tapa Apostliku Õigeusu koguduse ajutiseks hooldajaks-preestriks on Ellius Andre, kirikuvanemaks Vassili Lanna, köstri kohusetäitjaks Vassili Astanin ja koorijuhiks Valentin Helilaid (enne eestistamist Hasov). Koguduse juhatusse kuuluvad: Juhatuse esimees preester Ellius Andre, esimehe abi Vladimir Anissimov, kirikuvanem Vassili Lanna, kirikuvanema abi Andrei Feodorov ja sekretäri kohusetäitja Vassili Krason. Nõukogusse kuuluvad: esimees, preester Ellius Andre, esimehe abi Vladimir Anissimov, sekretäri kohusetäitja Vassili Krason, kirikuvanem Vassili Lanna, kirikuvanema abi Andrei Feodorov ja liikmed Vassili Astanin, Ivan Ivanov, Tõnis Koort, Varvara Sinijärv ja Aleksander Miller. Revisjoni komisjoni kuuluvad: esimees Valentina Helilaid (enne eestistamist Hasov), kirjatoimetaja Aleksandra Koort ja Vassili Ennemuiste.

Peale preester Kirill Jansoni, kes suri 20. juunil 1924.a. 87 aasta vanuses olid koguduses veel preestriteks: Karl Eberling 1925 – 1928, Konstantin Gustavson 1928, Karl Ustav 1928 – 1932, Johann Ümarik mõned kuud 1932. aastal. Praegune preester Ellius Andre on koguduse hooldajana ametis 15. jaanuarist 1933. aastast.

Köstriteks on olnud: Mattias Frisch, Feodorius Giljarovski, Peter Sverev, Vladimir Koemets, Jakob Allik, Ellius Verhoustinski, Tomas Kõppk, Gabriel Kudrjatšev, Paul Grigorjevitš, Aleksander Bestšennõi, Nikolai Laskejev, Aleksei Okk, Aleksander Arin, Varlaam Verhoustinski, Valentin Hasov, viimane on praegu kiriku koorijuht.
Praegu on koguduse nimestikus 787 hinge, nende hulgast on umbes 150 venelast, teised kõik eestlased.

Koguduse üldsissetulek 1936. aastal oli 5879,45 krooni, kuhu on juurde arvatud ka ühe osa koguduse maa müümisest saadud raha.

Koguduse juures töötab Naiskomitee. Esinaiseks on Varvara Andre, esinaise abiks Nadežda Rinne, laekuriks Natalie Lasberg, kirjatoimetajaks Elisavjeta Miller. Naiskomitee on kiriku nõukogu abiorganisatsioon. Tema ülesandeks on aidata koguduse nõukogu tema töös kiriku kasuks, hoolitseda vaeste eest ja korraldada kiriku kaunistamist.

Naiskomitee töötab kaheksandat aastat ja on ikka edukalt täitnud oma ülesandeid kiriku heaks. Näiteks 1936. aastal tema üldsissetulek moodustas 50% koguduse omast. Käesolev koguduse maja ehitatakse nendest summadest, mis kogudus saab oma maa müümisest. Maad on kogudusel ühes kirikualuse ja surnuaiaga 5,005 ha. Majaehituskomisjoni kuuluvad komisjoni esimees Vladimir Anissimov, preester Ellius Andre ja Tõnis Koort. Maja projekt on koostatud diplomeeritud insener arhitekt Evald Kreutzbergi poolt 26. juunil 1937. aastal. Alguses ehitatakse osa sellest majast, pindalaga 10x12m. Maja ehitatakse lihvitud tsementkividest, kahekordne ja ta seisab umbes 25m. kirikust eemal. Ehituskuludeks on ette nähtud 1 miljon senti umbes. Tööde juhataja on tehnik Avenier Danilov. Kivitööd on ettevõtja Semjen Ivanovi käes.

Tapa Apostliku Õigeusu kiriku 30. aastase juubeliteenistused toimusid 8. ja 9. detsembril 1934. aastal.

Alla on kirjutanud preester Ellius Andre ja Vassili Krason.
8. august 1937

Tapa Ristija Johannese ehk Tapa Apostliku Õigeusu kirikus teeninud vaimulikud:
1. Ülempreester Kirill Janson 1895 – 1925
2. Preester Karp Eberling 1925 – 1928
3. Preester Konstantin Gustavson 1928
4. Preester Karp Ustav 1928 – 1932
5. Ülempreester Joann Ümarik 1932 – 1933
6. Munkpreester Paavel Gorshkov 1932 – 1933
7. Preester Ellius Verhoustinski (Andre) 1933 – 1940
8. Ülempreester Ellius Andre 1941 – 1952
9. Igumen Laatsar (Sarvi) 1952
10. Preester Pavel Katus 1952 – 1958
11. Preester Vladimir Zalipski 1958 – 1969
12. Ülempreester Vladimir Zalipski 1969 – 1971
13. Ülempreester Vassili Poljakov 1971 – 1974
14. Ülempreester Konstantin Kaus 1974
15. Ülempreester Teodor Bleve 1975
16. Ülempreester Aleksander Tarkmees 1975 – 1979
17. Preester Aleksander Muhhanov 1979 – 1981
18. Ülempreester Vjatšeslav Selivertsov 1981 – 1991
19. Preester Aleksandr Ivanov 1991 – 1999
20. Preester Leonid Konoštšjonok 1999 – 2005
21. preester Roman Tsurkan 2005 – 2014
22. preester Vadim Godunov 2014 – tänapäevani

Kirill Janson
Sünd. 10.11.1837 Pärnumaal, surn. 20.06.1925

Kirill Janson, Mardi p. sündis Pärnumaal Mart Jansoni peres. Õppis Riia Vaimulikus koolis ja Seminaris 1847-1855. Lõpetas 3 klassi. Teenis köster-kooliõpetajana Lelle Püha Kolmainu koguduses 1855-1857, Võnnu-Kärsa Kristuse sündimise koguduses 1858-1859, Kalli Ristija Johannese koguduses, Kuressaare Püha Nikolai koguduses 1859-1861, Riia eesti kogudustes 1861-23.10.1866.

23.10.1866 pühitseti diakoniks Riia ja Miitavi ülempiiskop Platoni poolt. Teenis köster-diakonina Rakvere Jumalaema Sündimise koguduses 23.10.1966 – 15.11.1874, Tallinna Püha Nikolai koguduses 15.11.1874 – 06.08.1879. Pühitseti preestriks 06.08.1897 Riia ja Miitavi ülempiiskop Filareti poolt. Teenis preestrina Aruküla Püha Kolmainu koguduses 06.09.1879 – 21.01.1895. K. Janson oli Tapa Ristija Johannese koguduse kõige esimene preester, teenides kogudust 21.01.1895 – 20.06.1925, kokku 30 aastat. K. Janson pühitseti ülempreestriks 18.03.1921 Tapa Ristija Johannese kirikus. Janson maeti Tapa Apostliku Õigeusu kiriku kalmistule. 14.11.2011 toimusid ümbermatmised vanalt kalmistult Tapa linnakalmistule ülempreester Vassili Poljakovi kõrvale. Ümbermatmist viis läbi Tapa Ristija Johannese koguduse preester Roman Tsurkan, MPÕK Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius, kaasteenijad Tallinna Aleksander Nevski katedraalist, Nikolai kirikust, Tapa Ristija Johannese kogudusest ja Tapa Vallavalitsusest.

Karp Rampe/Eberling

Karp Rampe/Eberling Kusta p. oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester. Ta sündis 26.11.1881 Tartumaal Sangaste kihelkonnas Keeni mõisas talupoeg Kusta Eberlingi ja Katre (Ekaterina) Eberlingi (sünd Zirk/Pusep) peres, lõpetas Riia Vaimuliku Seminari 1903 ja omandas köster-kooliõpetaja kutse, õppis 1917 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana: Tartu Jumalaema uinumise koguduses 19.08.1903-1905.

Tema teenistuskäik preestrina:
• pühitseti diakoniks 12.04.1905 Kuimetsa Ristija Johannese kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt 12.04.1905.
• pühitseti preestriks Kuimetsa Ristija Johannese kirikus 12.04.1905 Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt.
• preester Kuimetsa Ristija Johannese koguduses 12.04.1905-17.05.1906.
• preester Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida koguduses 17.05.1906-19.06.1914.
• preester Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu koguduses 19.06.1914-1916.
• preester Tallinna Kopli Nikolai koguduses 1917-08.07.1919.
• preester Paldiski Püha Georgi koguduses 1918-01.02-1919.
• kogudust hooldav preester Haapsalu Maria Magdaleena koguduses 01.02.-13.04.1919.
• kogudust hooldav preester Aruküla Püha Kolmainu koguduses 30.09.1923-30.10.1924.
• kogudust hooldav preester Tapa Ristija Johannese koguduses 20.05.1925-18.02.1928.
• kaotas preestripühitsuse 25.11.1942.

Tema preestripühitsus kaotati 25.11.1942 taas abiellumisel, oli EAÕK sisemisjoni sekretär 19.03.1925, EAÕK Tallinna piiskopkonna nõukogude liige 1924, notar alates 1928, töötas usuõpetajana ja koolijuhatajana Tallinna koolides. Karp Rampe/Eberling suri 05.09.1954 Pärnus ja puhkab Tallinna Metsakalmistul.
Autasud:
• puusaehe (nabedrennik)
• kamilavka
• kuldrinnarist 1925

Ellius Andre

Ellius Andre, enne eestistamist Verhoustinski, Elliuse p. oli õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, praost. Sündinud 02.03.1903 Liivimaal Ilukstes ülempreester Ellius Verhoustinski ja Anna Nikolskaja peres. Lõpetas Petseri Gümnaasiumi, Arzamassi Vaimuliku Akadeemia, õppis 1923-1924 Tartu Ülikoolis matemaatikat (ei lõpetanud), sooritas vaimuliku kutse-eksami 1932. a. Teenistuskäik kulges köster-kooliõpetajana Tapa Ristija Johannese koguduses ja Tailova Imetegija Nikolai koguduses. Teenistuskäik preestrina: Pühitseti diakoniks 24.01.1932 Tailova Imetegija Nikolai kirikus Tallinna kogu Eesti metropoliit Aleksandri (Paulus) poolt, preestriks pühitseti 24.04.1932 Tapa Ristija Johannese kirikus Petseri piiskop Joanni (Bulin) poolt. Teenis preestrina Tailova Imetegija Nikolai koguduses 24.04.1932 – 17.01.1933, eestseisja Tapa Ristija Johannese koguduses 17.01.1933 – 10.08.1940 ja 02.10.1941 – 20.10.1952. Oli preester Pühtitsa/Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostris 1940. aastal. Ametivaba aeg oli 1940-1941. Ülempreestriks pühitseti 1942. aastal Tapa Ristija Johannese kirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri (Paulus) poolt. Teenis preestri asetäitjana/ülempreestrina Aruküla Püha Kolmainu koguduses 11.06.1943-1944. Oli eestseisja Narva Kreenholmi Ülestõusmise koguduses 1942 ja 12.08.1952 – 20.12.1978. Ülempreester Jaama Püha Nikolai koguduses 04.06.1972 – 20.12.1978. Autasustatud mitra kandmise õigusega alates 1942. aastast ja kaunistatud rinnaristiga 1973. aastal. Ellius Andre oli Narva ringkonna praost, töötas 1946. aastal Tapa Keskkoolis õpetajana. Suri 27.11.1981 Narvas ja puhkab Tailova kalmistul.

Vassili Poljakov

Vassili Poljakov, Vassili p. Oli Tapal ülempreester aastail 1971-1974. Sündinud 1910. aastal Tula piiskopkonnas diakon Vassili Poljakovi peres, erihariduseta, teenis 1932 – 1935 nõukogude armees, osales Talvesõjas nõukogude poolel, saabus Eestisse 1945. aastal ning siirdus Moskva oblastisse 1950. aastal. Teeninud köstrina Jõhvi Jumalailmumise koguduses 1946, Narva kogudustes 1948 ja Mustvees 1949. Diakoniks pühitseti 14.03.1950 Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus Tallinna ja Eesti piiskop Romani (Tang) poolt. Teenis diakonina Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 14.03 – 25.12.1950. Preestriks pühitseti 1951 Moskva oblastis Kaschira kirikus. Teenis preestrina Ivanovo piiskopkonnas. Ülempreestriks alates 1951, teenides Tapa Ristija Johannese koguduses 25.02.1971 – 15.08.1974. Erus alates 15.08.1974. Autasustatud puusaehtega (nabedrennik), peaehte ja rinnaristiga. V. Poljakov suri 02.12.1975 Tapal ning on maetud Tapa linnakalmistule.

Karl Ustav

Karl Ustav sündis 20.09.1867 Tartumaal Kaarepere vallas. Lõpetas Peterburi vaimuliku akadeemia 1892. aastal. Pühitseti diakoniks/preestriks 14.09.1892. Teenis preestrina Tapa Ristija Johannese kirikus 18.12.1928 – 01.08.1932.
1944. aastal emigreerus Saksamaale, kus asus teenima Augsburgi EAÕK kogudust, pühitseti ülempreestriks.
Preester Karl Ustav suri Augsburgis 18.08.1953. aastal.

Varlaam Verhoustinski

Varlaam Verhoustinski, Paveli p. sündinud 14.11.1885 Pärnumaal Tõstamaa vallas Pootsi-Kõpus preester Pavel Verhoustinski peres. Õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1897-1900, kuid ei lõpetanud. Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana ja koorijuhina: Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus 1905-1908, Risti Jumalailmumise koguduses 1908-1911, Tapa Ristija Johannese koguduses 1911-1925, olles samas ka koorijuht. Diakoniks pühitseti 08.11.1925 Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri poolt Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus. Teenis Tapa Ristija Johannese koguduses diakonina 08.11.1925 – 20.10.1929. Varlaam Verhoustinski suri 20.10.1929 Tapal ning on maetud Tapa vanale kalmistule.

Vassili Astanin

Diakon Vassili Astanin sündis 05.12.1888 aastal 30 km Jaanilinnast Ložgolovo külas Oudova maakonnas talupoja Feodori ja tema naise Stepanida kuuelapselises peres. Vassilit, kolmest vennast vanimat, huvitasid vaimsed asjad, noorimast vennast sai hiljem tuline kommunist ja kirikuvastane. Peres austati vanemat poega väga ja tema seisukohtadega arvestati alati – ta oli eeskujuks paljudele. Tema sõnad olid peres nagu seaduseks: mida ta ütles, seda pandi väga tähele. Vassili õppis Peterburis kaubanduskoolis ja töötas selle lõpetamise järel kaubanduses. I maailmasõja ajal teenis tsaariarmees, Vene kodusõja ajal aga vabatahtlikuna valgete armees lipniku auastmes.
1919. a lõpus asus elama Eestisse, kus tegutses väikekaupmehena Narvas ja hiljem Tapal, kus tegeles kanamunade kokkuostuga. Valutas väga südant Venemaal elavate sugulaste pärast, käis 1921. a sügisel salaja vaatamas haiget isa, kes varsti pärast seda suri. Keegi külaelanikest aga andis ta üles ja hiljem rajas KGB oma süüdistused tema vastu just sellele, et ta “spioneeris Nõukogude Liidus Eesti Vabariigi kasuks”.

1937 abiellus Vassili vanausuliste vaimuliku tütre, temast üle 20 aasta noorema Agapiiaga. Neile sündis 1941. a. tütar Nona. Isa Vassili oli sel ajal juba vangistatud, aga tal õnnestus oma vastsündinud tütrekest enne surma näha.

Peale vaimulike kursuse läbimist pühitses metropoliit Aleksandr ta Tapa kirikus 4.12.1938 diakoniks. Isa Vassili teenis seal diakonina-köstrina arreteerimiseni.

Hoolivus oli see, mis iseloomustas seda õiglast inimest. Ükskord koleda ja külma ilmaga koputas tema ukse taga tuttav, et öömaja saada. Abikaasa saatis napsutanud külalise ukse tagant kiiresti minema. Kui isa Vassili kuulis, kes oli ukse taga olnud, noomis ta oma naist: “Peremees ei lase sellise ilmaga isegi koera välja, aga sina ei lasknud inimest sisse.” Pani mantli selga ja läks abivajajat otsima. Leidis ta lõpuks Tapa vaksali hoonest, tõi koju, andis süüa ja pani ööseks voodisse magama.

Kaasaegsed iseloomustavad teda õilsa ja laia silmaringiga inimesena. Armastas väga loomi, eriti kasse. Kui talle tõid tema kokkuostupunkti marju vaesed inimesed, andis ta neile palju suurema tasu, kui oli ametlik taks. Temalt laenati palju ja sageli ei antud tagasi, tema aga leppis sellega, ei käinud kellegagi kohut. Ta oli küll kaupmees, aga ei elanud omakasu ja vara kogumise eesmärgil. Tegi palju annetusi kogudustele, ka luteri kirikule. Toetas rahaliselt ühiskondlikke liikumisi ja seltsielu. Isa Vassili oli Tapa õigeusu koguduse nõukogu aktiivne liige, kirjutas erinevatel kiriklikel teemadel, oli Püha Platoni ordeni kavaler.

1939. a oli isa Vassilil võimalus emigreeruda perega Rootsi, aga ta ei teinud seda just sugulaste pärast, teades, et nõukogude võim hakkab tema sugulasi selle eest represseerima. Isa Vassili arreteeriti 11.11.1940 Tapa linnas aadressil Ambla mnt 13. Ta saadeti Tallinna Patarei vanglasse. Seal halvenes isa Vassili tervis järsult, jalgadesse lõi gangreen – veresoonte lupjumine soodustas seda.

Ta sunniti end süüdi tunnistama Nõukogude Liidu reetmises ja nõukogudevastases kiriklikus tegevuses. Sunniti vabandust paluma selle kõige “halva” eest, mida ta oli nõukogude võimule ja kommunistlikule parteile teinud. Oma usku aga tunnistas ta ka tribunalile ja suri uskliku inimesena.

KGB sõjatribunali otsus 23.06.1941. a oli lühike ja karm: VNFSV kriminaalseaduse § 58-6 lg 1 ja § 58-1 põhjal määrata 52-aastasele diakon Vassili Astaninile kriminaalkaristuse kõrgeim määr – surmaotsus mahalaskmise läbi, isiklik vara konfiskeerida Nõukogude Liidu kasuks.

Kohtuotsus viidi täide 26.06.1941. a. Isa Vassili hauakohta ei ole teada.

Konstantinoopoli sinod arvas 2012. aastal Eesti apostlik-õigeusu kiriku palvel pühakute hulka 11 inimest, kes hukkusid esimestel nõukogude okupatsiooniaastatel. Teiste hulgas kuulutati pühaks märtriks ka omaaegne Tapa õigeusu kiriku diakon Vassili Astanin.

Teksti on kirjutanud Andreas Põld, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester.

Ümbermatmised aastal 2011

14. novembril 2011 aastal maeti Tapa vanalt kalmistult ümber Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku (MPÕK) Tapa Ristija Johannese koguduse rajaja ülempreester Kirill Janson, tema abikaasa Olga ja preester Eutropi Šilov Tapa linna uuele kalmistule kiriku ülempreester Vassili Poljakovi kõrvale. Ülempreester Kirill Janson, preester Eutropi Šilov ja ülempreestri abikaasa Olga Janson maeti eelmise sajandi I poolel Tapa vanale kalmistule (vastavalt 1925 ja 1932). Ümbermatmist viisid läbi Tapa Ristija Johannese kiriku koguduse preester Roman Tsurkan, MPÕK Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius, kaasteenijad Tallinna Aleksander Nevski katedraalist, Nikolai kirikust, Tapa Ristija Johannese kiriku kogudusest, Tapa vallavalitsusest. Ettevalmistustööd võtsid aega mitu kuud, seoses kooskõlastuste saamisega muinsuskaitseametilt, terviseametilt ja Tapa vallavalitsuselt, lisaks pidi ootama külma ilma, mis oli vajalik ümbermatmiseks. Ümbermatmise idee tuli MPÕK Tapa Ristija Johannese kiriku koguduse preestrilt Roman Tsurkanilt, kes soovis koos kogudusega paremini kalmude eest hoolt kanda. Algselt käis ideedena läbi ka ülempreestri Kirill Jansoni ja tema abikaasa Olga ning preester Eutropi Šilovi kalmude ümberkujundamine vanal kalmistul või matmine kiriku territooriumile. Lõpuks jõuti läbi erinevate kooskõlastusfaaside ühisele otsusele matta Tapa Ristija Johannese kiriku koguduse rajajad Tapa linna uuele kalmistule juba seal puhkava ülempreestri kõrvale.
    Ülempreestri Kirill Jansoni matmispaika mäletasid üksikud linnaelanikud, kes juhatasid oma mälestuste järgi õige koha kätte. Seda tõendasid kadunutele kirstu kaasa pandud vaskrist ja puurist ning tükike kangast õigeusu sümboolikaga. Kahjuks polnud aga säilinud enam ammugi haudade ristid. Vaid preester Eutropi Šilovi hauarist viidi umber linnakalmistule uude matmispaika.

Kui Kirill Janson oli omal ajal kogu linnas tuntud ja väga lugupeetud inimene, siis preester Eutropi Šilov oli meie linnaelanikule võõras. Tema surnukeha ümbermatmisel oli see kahes eraldi tükis, ülakeha ja alakeha. Seda oli siiski teada, et Tapa apostliku õigeusukiriku surmameetrikaraamatud andsid tema surma põhjuseks rongi alla jäämise. Kes ta oli, miks ta oli Tapale maetud? Sellele saladusele saab vastuse ajalehest “Järvamaa” 1932. aastast.

Ajaleht „Järvamaa” 2. aprill 1932 kirjutab:

Ööl vastu 31. märtsi jäi Tapa jaamas manööverdava kaubarongi rataste alla ja sai silmapilkselt surma Vasknarva kreeka õigeusu preester Eutropi Šilov, 60 aastat vana. Rattad lõikasid vanakese ristluude kohalt täiesti pooleks, vaid seljanahk hoidis keha koos. Kodakondsuseta E. Šilov tuli kolm kuud tagasi metropoliidi kutsel Soomest Vasknarva õigeusu kirikusse preestriks, kus elas ühes abikaasaga kuni senini. Viimasel ajal oli preester hakanud avaldama vaimuhaiguse tundemärke, mispärast arstid soovitanud tal preestri ameti maha panna. E. Šilov võttiski enda omal palvel teenistusest vabaks ja otsustas ühes abikaasaga sõita Soome tütre juurde, kes seal lauljannana ja mingisuguse õmblusäri alal tegutseb. Kuna preestril hetketi vaimusegaduse hood peal käisid, mis puhul ta paaril korral isegi enda elu võtta püüdnud – kord revolvri ja kord noaga – võttis ta naine rongile veel kellegi mehe saatjaks kaasa. Öösel rong nr. 5-ga Tapa jaama jõudes, pannud preester omale palitu selga ja lubanud minna jaamast juua otsima. Kuna teda aga tagasi ei ilmunud, hakkasid saatjad teda taga otsima, ei leidnud aga kusagilt.

Kell 4.35, kui reisijaterongid läbi läinud, läks manööverdav kaubarongi vedur viit kaubavagunit uuesti edasi lükkama ning siis leidis roopaseadja Kaasik vagunite alt inimlaiba.

Vedurit ei suudetud enne pidada kui ta kõik vagunid surnukehalt üle tõukas. Siis kutsuti kohale raudtee politsei ja võeti pooleks purustatud laip rataste alt välja. E. Šilov oli jäänud vagunirataste alla tunni aja eest, kui vagunid vedurilt saadud tõuke mõjul iseseisvalt määratud kohale pidid veerema – allajäänu tõttu aga enne peatusid.

Omaste arvates lahkus kadunu vagunist enesetapmise eesmärgil ja heitis ise enese veerevate vagunite alla. Süüdistada siin kedagi ei saa.

Peale surnukeha lahkamist doktor Waltheri poolt ja juurdluse lõpetamist anti laip omastele välja. Kuna vedu Soome liiga kulukaks läheb, otsustas abikaasa surmasaanu Tapa õigeusu kalmistule matta. Matmine on laupäeval, 2. aprillil, kuna kirst viidi kirikusse juba õnnetuse päeval. Kadunul oli kenake summa Soome raha, dollareid ja kuldraha.