Järvajõe mõis

Järvajõe mõisnikest

Järvajõe küla mainitakse esmakordselt umbes 1330. aasta paiku Yekes nimega, 1379. aastal on ta Jekes, 1629. aastal Jerweieggy, 1689. a. Jerwejögi, Jeggis ja 1732. aastal juba Jerwajöe. 17. sajandi alguseks rajati küla asemele mõis, mis alates aastast 1839 kuulus samadele omanikele Porkuniga ning muutus viimase kõrvalmõisaks.

22.04.1617. a. müüs Tuwe Bremen Järvajõe mõisa koos Naistevälja, Järvajõe, Karkuse külade ja taludega Aegwid, Hakewide ja Mustewet, oma õe Anna von Bremeni pojale Johann von Vietinghoff`ile. Seda kinnitas meeskohtu otsus 14.12.1618. aastast.

Johann von Vietinghoff suri peale 1656 aastat ja mõisa omanikuks sai tema poeg Conrad von Vietinghoff. 1691. aastal suri ka tema ning pärijaks oli omakorda tema poeg Reinhold Heinrich von Vietinghoff. 1754. aastaks lesestunud Reinhold Heinrich von Vietinghoffi naine Hedwig Helene (sünd. Derfelden, surn. 1754) pärandas mõisa oma lastele ja nendevahelisel kokkuleppel sai mõisa 1755. aastal leitnant Berend Conrad von Vietinghoff.

03.03.1759 on sõlmitud müügileping mille järel haagikohtunik leitnant Berend Conrad von Vietinghoff on müünud Järvajõe mõisa Rakvere pastorile Gustav Adolf Borge`le hinnaga 7600 hõberubla. Eestimaa konsistooriumi assessor pastor Gustav Adolf Borge müüs 01.05.1771 Järvajõe mõisa kindralmajor Daniel Guillemot de Villebois`ile hinnaga 12 000 hõberubla. Kindralmajor aga pantis 20.03.1785 mõisa ilma Trilli (Lilienbach) karjamõisata leitnant Gotthard Wilhelm von Budberg`ile 7 aastaks. Hind oli 11 000 rubla. Trilli loovutas ta oma pojale Nocolaus de Villebois`ile.
19.09.1790 on sõlmitud mõisa pandileping mille järgi Auguste Friederice  von Rehbinder (sünd. von Patkull) pantis mõisa suurtükiväe leitnant Detloff August von Schulmann`ile 60 aastaks hinnaga 21 000 hõberubla. Juba 22.05.1791 sõlmitud pandiloovutuslepinguga loovutas Dettloff August von Schulmann Järvajõe mõisa pandi major Gustav von Vitte`le hinnaga 22 500 hõberubla. Major omakorda sõlmis 05.11.1796 pandiloovutuslepingu, mille järgi loovutas mõisa pandi leitnant Carl Anton von Vietinghoff`ile hinnaga 31 500 hõberubla + 4500 bankorubla. Tema pantis Järvajõe mõisa ja Reca heinamaa Lehtse mõisa küljest 10 aastaks Georg von Wendrich`ile hinnaga 95 000 bankorubla, sellest 8000 bankorubla inventari eest.

24.06.1820 muudeti pandileping pandiostulepinguks. Juba 14.09.1839 koostati uus pandileping, milles Georg von Wendrich pantis mõisa adrakohtunik kaardiväe eruratsaväekapten Heinrich Magnus Wilhelm von Essen`ile alates 01.04.1840 kolmeks aastaks 30 857 hõberubla eest. Pandileping muudeti ostulepinguks samal päeval, 14.09.1839, ja mõisa valdajaks sai Heinrich Magnus Wilhelm von Essen. Tema suri 26.09.1869 ja mõisa pärisid 1875. aastal tema lesk Elise Franziska von Essen ja tema tütar Stephanie Gertrude Ottilie Eleonore von Rennenkampff. 17.09.1887 päris mõisa seadusliku pärimise teel Magnus Karl Ewald von Rennenkampff.

Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati mõis Eesti riigile.

Andmed: EAA katastrite register