Jootme mõis (Jotma)
Jootme mõis
- saj. keskel valminud suur kahekorruseline hilisklassitsistlik, algselt kõrge kelpkatusega puidust peahoone keskosa kaunistas tugevalt eenduv nelja sambaga portikus. Komposiitkapiteelid olid valatud malmist. Kolmnurkfrontooni katusehari ulatus peahoone katuse poolde kõrgusesse. Hoone tagakülge liigendas suurem viilkatusega ühekorruseline veranda. Toad paiknesid anfilaadselt. Osa maja alust oli kellerdatud. Mõni arvukaist ansambliliselt pargiga seotud kõrvalhooneist paiknes parki ringina piirava tee äärtel. Kahel pool sissesõiduteed kaarjalt paigutatud aida ja talli vahelt avanes vaade peahoone fassaadile. Poolkelpkatustega paekivist hooned olid krohvitud. Tööliste elamud olid väikesed viilkatusega hooned. Suurema maakiviehitisena domineeris pargi äärel kuivati, mis oli ehitatud 19. saj. II poolel. Pargi tagaküljel olevad laudad moodustasid ruudukujulise sisehoovi. Mõisal oli suur vabakujuline park. Peahoone ja ansambli kesktelje suhtes koonduvana paigutatud hooned lõid illusiooni kaarjast, ovaali järgivast planeeringust. Praegune maantee viib läbi kunagise auhoovi.
Eesti vabariigi ajal annetati Wrangellide ajal ehitatud suur härrastemaja Vabadussõja teenete eest Alexander Paulusele, kes lammutas millegipärast selle otsad. Paljude ümberehitamiste tulemusena on hoone muutunud täiesti ilmetuks. Nõukogude ajal asus mõisahoones kohaliku kolhoosi kontor. Praegu on mõis eraomanduses.
Jootme mõisnikud
Kuni 16. sajandi keskpaigani oli Jootme (Jothmas) küla Saksa ordu Järva foogtkonna Albu mõisa Reinoferi (Reinevere) vakuse küla. 1612.a. on allikates märgitud küla nimeks Jodtma. Kuningas Gustav Adolf läänistas Harju-Viru õiguse järgi oma sõjakomissarile Adam Christiansson Schrapferile tühja Albu mõisa, mis 1615.aastal koos koos Reinevere vakusega päruseks kinnitati.
1618. aastal on Adam Schrapfer vahetanud Rootsi kroonuga Reinevere vakuse külade vastu Albu mõisa juures. 1627.aastal nimetati Jotma küla valdajana Jürgen Uexkülli. Pandikiri aastast 1641 kinnitab, et Jootme küla oli Adam Schrapferi lese Anna von Hochgreffe valduses. Enne seda aga oli valdaja olnud Berendt Möller.
1653 – 1678 on küla omanikuna märgitud Berendt Möller. 1688.aastal on sõlmitud Tapa ja Jootme mõisate rendileping Wolter Heinrich von Teiesenhausen`i ja Heinrich Johann Freytag`i vahel. Jootme kuulus redutseeritud mõisate nimekirja ja rentnikuks sel ajal oli Heinrich Johann Freytag. 1724. aastal on Hedwig Margaretha von der Pahlen müünud Jootme mõisa ja Rägavere mõisa leitnant Georg Johann Friesell`ile 4000 riigitaalri eest. Veel samal aastal pantis ta need mõisad rüütelkonna kirurgile Michael Foerster`ile 4000 riigitaalri eest.
1775. aastal koostati pandileping kapten Georg Johann von Frieselli pärijate vahel. Kui 01.01.1768 pärandusejagamise lepinguga jäid Jootme ja Rägavere mõisad vendade Georg Johann ja David Frieselli ühisavaldusesse, siis nüüd loovutas Georg Johann oma osa Davidile 19 000 rubla eest. Jootme mõisa müüs David 10.03.1777 kornet Wilhelm Rudolph von Patkull`ile koos Rägavere mõisaga. 1803.aastal toimus päranduse jagamine major David von Frieselli tütarde vahel. Charlotta Dorothea von Huene sai Aru mõisa ja tema õde Anna Christine von Friesell sai Jootme mõisa. 1816.aastaks oli Anna Christina abiellunud ja saanud perekonnanimeks Baumgarten. Ta müüs Jootme mõisa Adam Gustav von Wrangell`ile hinnaga 55 000 + 5000 bankorubla. Adam Gustav suri 1818.aastal ja mõisa päris tema lesk Dorothea Elisabeth.
1829. aastal oli Jootme mõisa pärinud tema poeg Karl Jacob Wilhelm von Wrangell, mõisa väärtus oli 30 000 bankorubla. Tema andis Jootme mõisa pärandvarana veel oma eluajal 1853.aastal üle oma tütrele Sophie von Henningile (sünd. Wrangell) 27 150 hõberubla eest.
- aastal omandas mõisa ostulepinguga kreisisaadik Karl Otto Viktor von Maydell hinnaga 84 000 hõberubla. Tema suri 21.09.1900 vallalisena ja testamendi järgi kinnistati 1901.aastal Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad tema õele Annette Eleanore von Maydellile eluaegse kasutamisõigusega. Tallinna ringkonnakohtu määrusega 16.02.1909 (pärast Annette Eleanore von Maydelli surma) sai fideikomissei asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel tema määramise järgi fideikomissi pärijaks tema lellepoja Julius von Maydelli poeg Otto Wilhelm Eduard von Maydell. Talle kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad.
Eesti Vabariigi maaseadusega riigistati kõik mõisad 25.10.1919. aastal.
Andmed: EAA katastrite register
