Kuru mõis

Kuru küla algne nimetus oli Kuiavere, esmamainiti seda külakohakest 14.saj. lõpus. Mõis ise rajati alles 17.sajandil. 18.saj. II poolel eraldati iseseisva mõisana Kaarli, mille esialgne nimetus oli Karlshof. Parun Maydelli fideikomiss, mille asutas parun Karl Otto Maydell. Kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka Jootme, Räsna ja Uudeküla. Hiljem lisandus Linnamäe. Pärandmõisa testamentlik korraldus kohustas valdusi pärandama vaid tervikvarana. Majoraadi tükeldamine või iseseisvateks osadeks jaotamine või koguni müümine ei olnud lubatud. Suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. Valitsejamaja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone. Esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda. Peahoone ees oli suur väljak. Laudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli historitsistliku iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja. Piirdemüür võib olla pärit 19. saj. teisest poolest. Kuru mõisa piirdemüüri tornid on Eestis ainulaadsed. Müüri ääres asub kultusekivi, mis on võetud riikliku kaitse alla. Veel kaks kultusekivi asuvad Oti talumaadest 230m idas ja teine Otsa talumaadest 300m kaugusel kagus.

Mõisa vahetus läheduses asus suur vabakujuline mõisapark, kus praegugi võib veel näha väga suuri jändrikke puid.
Kuru mõisast on pärit Tartu Ülikooli kasvandik Karl Gustav von Maydell (1788 – 1857), kes oma 1817. aastal avaldatud raamatus tegi ettepanekuid talupoegade olukorra parandamiseks. Koduümbruse uurijana avaldas ta ajakirjas “Inland” statistilise ülevaate Ambla kihelkonnast ja põllumajandusalaseid artikleid mitmes erinevas väljaandes.
Enne maareformi 1919. a. oli mõisa omanik parun Otto Wilhelm Eduard von Maydell.

(Aadlisuguvõsa fideikomiss tekkis Saksa õiguse põhimõtteil ja levis 18.saj. terve Euroopa suurmaaomanike keskel, takistas maade tükeldamist ja kogus suured mõisad üksikute suguvõsade kätte. Suguvõsamõisatel oli kolm põhitingimust – seda ei tohtinud võõrandada ega hüpoteegivõlgadega koormata ning selle pärimine pidi toimuma tingimata perekonna- või suguvõsasiseselt – enamasti majoraadi printsiibil. Majoraatne pärimisviis nägi ette, et pärimiseks ühtviisi õigustatud isikutest osutub ainsaks pärijaks vanimaealine. Pärimisviisi järgi nimetati pärandmõisat ka lihtsalt majoraadiks.)

Kuru külast

Kuru külal on olnud algselt kirjalikes allikates erinevaid nimesid: 1507 Curgewammes, Corgewannes, 1564 Kurwambs, 1588 Kurro, 1682 on mainitud isikunime Johan Kurru Wochmes. 1472. aastal sai vabatalupoeg Hanten von Curwemsz Kuru (küla) lääniks. Külanimi on esmakordselt teada aastast 1507. Aastal 1534 on mainitud Kuru küla ja mõisat (Hofe tho Curwemsz), kuid hiljem mõis nähtavasti mõneks ajaks kadus. 1637. aastal rajati Kuru küla asemele uuesti mõis.

XIV saj. Lõpul – XV saj. algul on küla nimeks olnud Kuiauer, 1564 Kuyeuer, 1883 Kujawere, mis kuulus Kuru mõisale lahustükina Jootme külast põhjas ja mida hakati Kuruks kutsuma XIX saj. lõpul.

Kuru mõis enne Maydelle

Kuru küla kohal oli ca 1400. aastal küla nimega Kuifer, Kuiawere või Kuiauer, kuuludes Reinevere vakusesse. Kuningas Gustav Adolf läänistas Harju-Viru õiguse järgi oma sõjakomissarile Adam Christiansson Schrapferile (surn. 1630) Raasiku mõisa asemel tühja Albu mõisa koos Reinevere vakusega päruseks, kuhu kuulusid Ambla, Vaoküla, Reinevere, Koigi, Kurbaküla, Kuru, Jootme, Tapa ja Aavere külad – kokku 93 adramaad. Kuru külas elas siis vaid 2 talupoega.

08.07.1618 vahetas Schrapfer Rootsi kroonuga Reinevere vakuse külade vastu Albu mõisa juures, Kuru jäi Schrapferile. Adam Schrapfer suri 1630. aastal ja pärijaks oli tema lesk Anna Hochgreve (surn.1646).

11.08.1645 on toimunud pärandijagamine ema ja poja vahel, mille järel poeg Adam Johann Schrapfer päris Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga, mis ta oli ostnud Hermann Witte`lt. Adam Johann Schrapferi surma järel 1655. aastal valdas Kuru tema poeg Adam Bernhard Schrapfer (surn.1675) ja tema andis täieõiguslikud volitused oma emale Anna Elisabethile (1633 – 1680) Kuru mõisa ja küla müügiks.

1675. aastal müüs Anna Elisabeth Schrapfer oma nüüdseks juba surnud pojalt Adam Bernhard Schrapferilt saadud voliga Kuru mõisa Tuwe von Saltzale Lehtsest, mõisa hind oli 5300 riigitaalrit. 20.01.1713 koostati pärandikokkulepe Tuwe von Saltza vendade laste Tuwe, Fabian Anton ja Philipp Johann von Saltza vahel. Tuwe pärandiosa, sealhulgas Lehtse, Kuru ja Idavere langesid Fabian Antonile, kuid kokkuleppega loovutas ta need Philipp Johann von Saltzale. Temalt läks mõis üle Tuwe von Saltza väimehele, Agneta von Saltza mehele Reinhold von Dücker`ile (surn. 1710).
1676. aastal toimus Gustav Adolf von Dückeri (surn.1737) pärandvara jagamine, mille järel meeskohtunik Otto Wilhelm von Dittmar sai Kuru mõisa ja Lehtse metsast ¾ adramaad. Otto Wilhelm von Dittmar suri 12.05.1754 ja testamendiga loovutas ta Kuru mõisa oma pojale Friedrich Adolph von Dittmarile. Tema müüs Kuru mõisa koos poolmõisaga Johannishof major Otto Gustav von Maydell`ile hinnaga 22 000 rubla.

Major Otto Gustav von Maydell pantis 1794. aastal seni Kuru mõisale kuulunud Watko külast eraldatud kõrtsi, mille ta liitis nüüd Põriki küla külge, 89 aastaks Matthias von Stackelbergile hinnaga 9 600 rubla.

Edaspidi olid kuni 1919. aasta võõrandamiseni Kuru mõisnikeks Maydellid.

Andmed: EAA katastrite register

Maydellid

Maydellide Eesti sugupuu algab 15.sajandil, kui esimesena on mainitud Hermann Maydelli Sutlema (Sutlem) mõisa omanikuna 1425. aastal, tema poeg Heinrich Maydell on kirjade järgi samuti Sutlema mõisa omanik. Heinrichi poeg Johann Maydelli sünniaeg pole teada, kuid ta suri enne 1586 aastat, olles Metsiku (Metzikus), Sutlema (Sutlem), Maidla (Wredenhagen, Hageri k/k Harjumaal), Rääbise (Reps) ja Tõikvere (Toickfer) mõisate omanik. Johanni poeg Tönnis Maydell oli samade mõisate, lisaks veel Maidla (Tockumbeck, Kullamaa k/k Läänemaal) mõisa omanik ning suri 1600. aastal. Tönnise poeg Jürgen Georg Maydell sai isalt päranduseks Maidla (Wredenhagen), Maidla (Tockumbeck), Rääbise (Reps) ja Tõikvere (Toickfer) mõisad, ta suri 22.07.1637.  Jürgen Georgi poeg Jürgen Maydell suri enne 1680 aastal ja oli Maidla (Tockumbeck), Rääbise (Reps), Tõikvere (Toikfer) mõisate omanik. Jürgeni poeg Hans Ernst Maydell oli sündinud 1648. aastal, omas Maidla (Tockumbeck) ja Tatruse (Tatters) mõisasid ning suri 02.06.1728.  Hans Ernsti poeg oli Ernst Gustav Maydell, kellele kuulusid Maidla (Tockumbeck) ja Hiiru (Klein-Attel) mõisad. Hiiru mõisa ostis ta 1733. aastal. Ta suri 04.07.1747. a. Ernst Gustavi poeg Otto Gustav von Maydell oli sündinud 06.12.1734 ja suri 28.10.1794. Tema oli Kuru (Kurro) mõisa esimene Maydell, ostes mõisa 10.03.1771. a. Otto Gustavil oli poeg Karl Gustav von Maydell, sündinud 17.05.1788 ja surnud 22.07.1857 Kurus, maetud Amblasse. Tema päris Kuru mõisa 1809. aastal ja ostis Uudeküla (Udenküll) mõisa veel juurde 1830. aastal. Karl Gustavil oli poeg Karl Otto Viktor von Maydell, sünd. 22.01.1833 ja suri 21.09.1900 Kurus. Tema oli Kuru (Kurro), Uudeküla (Udenküll), Jootme (Jotma) ja Räsna (Resna) mõisate omanik. Räsna ja Jootme mõisad ostis ta juurde 1880. aastal. Sajandeid väldanud isalt pojale mõisate pärandamisel Maydellide perekondades tekkis nüüd, Karl Otto Viktor von Maydelli surmaga aastal 1900 juhus, kus polnudki poega, kellele pärandada oma mõisad, sest Karl Otto Viktor von Maydell suri poissmehena. Ka vendasid tal ei olnud. Kuna tema isa vend ehk onu, parun Otto Ernst von Maydell (sünd. 17.05.1780, surn. 19.03.1851) oli surnud juba 1851. aastal, tema poeg Julius Otto Gotthard von Maydell (sünd. 15.10.1806, surn. 29.07.1889) oli samuti surnud, päris need neli mõisa (Kuru, Jootme, Räsna ja Uudeküla) Julius Otto Gotthardi poeg  Otto Wilhelm Eduard von Maydell. Lisaks kuulus temale veel Linnamäe (Linnamäggi) mõis. Sündinud oli ta 05.05.1857 ja suri 08.07.1923. Tema oligi Kuru, Jootme, Räsna, Linnamäe ja Uudeküla viimane mõisnik enne mõisate riigistamist 1919. aastal.

Ajutise Valitsuse otsusega 17. veebruaril 1919 riigistati kõik rüütelkonnamõisad. Maaseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 10. oktoobril 1919. Kokku riigistati 1703 kinnisvara. Enamik mõisatest tükeldati, neist loodi umbes 55 000 asundustalu. Kokku oli 1939. a. Eestis ligikaudu 140 000 talundit. Mõningad mõisasüdamed jäeti teenekatele või välisriigi kodanikest aadlikele, neid jagati silmapaistvatele Vabadussõja juhtidele. Osa mõisaid jäid riigimõisateks, kuhu asutati mitmesuguseid koole ja uurimisasutusi. Rüütlimõisate metsadest jäi 80% riigile, ülejäänu jaotati asundustaludele.

Ambla kalmistule on maetud Karl Gustav von Maydell (17.05.1778-22.08.1857), tema abikaasa Marie-Juliane (06.05.1794-17.08.1874) ja nende 5 tütart: Mathilde Marie Elisabeth (27.11.1826-18.12.1896), Anette (22.09.1834-17.02.1909), Marie (17.02.1831-25.12.1886), Wilhelmine Amalie Charlotte (13.07.1821-09.11.1848), Rosalie Karoline Philippine (13.07.1819-25.06.1827).

Karl Otto Viktor von Maydell
(sünd. 22.01.1833 ja suri 21.09.1900 Kurus).

Temal olid pärandmõisad Kurus ja Uudekülas alates 1870. aastast. Samuti kuulusid temale ka Jootme ja Räsna mõisad, mille ta ostis 1880. aastal. Õppis Iverseni koolis ja Eesti rüütli- ja toomkoolis Tallinnas 1849 – 1852, edasi õppis Tartus õigusteadust 1852 – 1856.

Alates 1857. aastast tegeles Kuru ja Uudeküla mõisate põllumajandusega. Oli meeskohtu kandidaat 1858. a., kihelkonnakiriku kohtunik, adrakohtunik 1864 – 1867, meeskohtunik 1872 – 1875 Järva maakonna kreisisaadik 1874 -1882, Eestimaa maavanem 1882. a. ja Eesti aadlike krediit-kassa valitsuse liige.

Abielus ta ei olnud ja suri vallalisena Kurus 1900. aastal.

Kuru, Uudeküla, Räsna ja Jootme mõisate viimaseks omanikuks sai aga Karl Otto Viktor von Maydelli onu pojapoeg Otto Wilhelm Eduard von Maydell.

Otto Wilhelm Eduard von Maydell

Otto Wilhelm Eduard von Maydell (sünd. 05.05.1857, surn. 08.06.1923 Blankenburgis Harzi mäestikus) oli Julius Otto Gotthard von Maydelli poeg. Lisaks Kuru, Jootme, Räsna ja Uudeküla mõisatele kuulus temale ka Linamäe mõis, mis kõik temalt võõrandati 1919. aasta maaseaduse järgi. Õppis Valga maakonnakoolis, oli vabatahtlik 1. Kaukaasia vabatahtlikus täpsuslaskurite pataljonis 1877. aastal. Võttis osa 5. – 6. novembril 1877. a. rünnakust ja sai Soldati-Georgi Risti autasu. Lõpetas sõjalised õpingud alampolkovnikuna 1878. aastal. Õppis põllumajandust Aakri mõisa juures aastail 1879 – 1881. Linnamäe mõisa ta algul rentis, aastail 1885 – 1893, siis ostis päriseks. Pärast Karl Otto Viktori surma elas Kuru mõisas, 1918. aastal aga viidi ta Eestist ära Krasnojarskisse.

Abiellus 30. augustil 1885. aastal Olga Szerny`iga (sünd. 24.11.1863 St. Petersburg)), kes oli Peterburi konservatooriumi  professori Franz Szerny ja tema abikaasa Marie von Götte tütar. Veel 1925. aastal elas ta Saksamaal Thüringenis.

Karl Gustav von Maydell

Otto Gustav von Maydelli poeg Karl Gustav von Maydell (sünd. 17.05.1788, surn. 22.07.1857 Kurus) oli Kuru mõisnik alates 1809. aastast. Temale kuulus ka Uudeküla mõis, mille ta ostis 5. märtsil 1830. aastal. Õppis Tartus filosoofiat aastail 1803 – 1805, asus tööle 1806. aastal Eesti maakonna miilitsasse, oli kindralmajori adjudant Igelströmi krahvi juures aastal 1807. Rentis aastail 1810-1814 Muraste mõisa, 1812-1814 Pandivere mõisa, 1813-1818 Lustivere mõisa, 1820-1823 Võivere mõisa ja 1837-1842 Kohtla mõisa. Haldas ka Pruuna mõisa. Oli meeskohtu kandidaat 1811. aastal Virumaal ja Järvamaal, adrakohtunik 1823. a., Järvamaa kreisisaadik 1825. a., ringkonnakohtunik 1826 – 1836. a., meeskohtunik 1848 – 1851. a., oli õpetatud komitee liige Peterburi keiserlikus põllumajandusministeeriumis.
Karl Kustav von Maydell abiellus 4. mail 1813. aastal Peterburis Marie Juliane von Wolff`iga (sünd. 06.05.1794, surn. 17.08.1874 Kurus). Tema vanemad olid Jakob von Wolff ja Philippine von Gerbel.