Tõrevere mõis

Karkuse külas asuvad ka endise Roosna karjamõisa Tõrevere varemetes kõrvalhooned. Kogu hoonetekompleks jääb teisele poole teed veel säilinud Karkuse mõisa viljakuivati suhtes. Tõrevere mõisa peahoonet ei ole ammugi enam säilinud, alles on vaid hulk varemetes kõrvalhooneid. Laudahoone on olnud kasutuses veel nõukogude ajal, nüüd on laut tühi ja laguneb. Varemete juurde on ehitatud uuem väike eluhoone koos saunaga, kuid seegi on maha jäetud.

Tõrevere peamõisa Roosna mõisnikest

Roosna mõisa karjamõis Tõrevere kuulub tänapäeval Tapa valla territooriumile. Peamõis Soonurme/Roosna jääb asukohaga Ambla valda.

Roosna mõis (Sonorm) oli enne 1402. aastat Curd Sonorm`i valduses. Seejärel läänistas ordumeister Conrad von Vietinghoff mõisa Diderik von Gilsenile. Temalt päris mõisa tema poeg Reinhold von Gilsen (surn. Enne 1499). Reinholdilt päris mõisa omakorda tema poeg Gotthard von Gilsen. Tema müüs mõisa koos selle juurde ostetud küladega Robrecht Stael von Holsteinile, mille ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas aastal 1518.

Robrecht Stael von Holsteini tütar, pärijanna, abiellus Johann von Roseniga (surn. 1529) ja 1525. a. sai ta mõisa omanikuks. Mõisa päris pärast Johann von Roseni surma tema poeg Robert von Rosen, temalt omakorda tema poeg Johan von Rosen. Aastal 1550 läänistas ordumeister Johann von der Reckel Roosna mõisa vendadele Robert ja Johann von Rosen`itele. Aastal 1583 sai läbi vennaliku päranduse jagamise (tollal Soonurme) Roosna mõisa koos küladega Robert von Rosen. 1586. aasta revisjoni järgi kokku 130 adramaad. Vend Johannile jäi Ravila mõis Harjumaal. 1594. aastal kinnitas kuningas Sigismund III aharju-Viru õiguse järgi Soonurme/Roosna mõisa kuulumist  Johann, Roberti p. von Rosenile (surn.1605).

Kuningas Gustav Adolfi kirja 20.10.1614 järgi restitueeris ta Robrecht, Johanni p. von Rosenile (surn. 1630) Soonurme/Roosna mõisa ja kõik tema isalt Johannilt ära võetud külad.  1688. aastal oli reduktsioonikomisjoni otsusega mõis reduktsioonist vabastatud. Omanikuks maanõunik Johan Hans von Rosen (surn.1703). Tema lesk Brita von Rosen (sünd. krahvinna Stenbock) müüs 1703. aastal ühe adramaa maad nimega Märjandu (Merjandes) Roosna mõisa küljest komissar Christoffer Kreuzmann`ile 400 riigitaalri eest.  1655. aastal oli mõisa omanikuna märgitud Robrechti poeg Diedrich von Rosen (surn.17.01.1657).  1703. aastal oli toimunud päranduse jagamine tema ja tema naise Anna Brita (sünd. von Wrangell) pärijate vahel. Poeg Hans sai Soonurme/Roosna mõisa ja tema vend Diedrich omandas Alu mõisa.  1708. a. oli maanõunik Hans von Rosen surnud ning tema lesele Brita von Rosenile kuuluv Roosna mõis immiteeriti 2138 riigitaalri suuruse võla katteks Johan Jobst von Fürstenaule. 1711. a. kaebas Fürstenau lesk Anna Haecks, et Hans von Roseni poeg Erich Dietrich von Rosen tahab mõisa enesele võtta. 1709. aastal oli immissioon 6 adramaale Roosna mõisast Friedrich Goldthanil ja Johann Schoppil.

17.07.1764 – Roosna on renditud ja panditud. Pärusomanik on Erich Dietrich von Roseni vend Hans von Rosen (surn. 1767). Tema poeg, haagikohtunik Hans Christian von Rosen müüs Roosna mõisa koos Merjandi karjamõisaga lesestunud meeskohtunikuprouale Anna Louisa von Uexküll`ile (sünd. von Grünewaldt). Proua maksis mõisa eest 26 500 rubla + 400 looti hõbedat. Proua loovutas ja müüs mõisa 1781. aastal kammerjunkur Hans Jürgen von Uexküll`ile. Tema maksis ka mõisal lasunud võlad. Kammerjunkur Hans Jürgen von Uexküll (surn.1806) pantis Roosna mõisa 1788. aastal 15-aastaks Friedrich Gustav von Jannau`le. 1791. aastal oli ta aga pantinud mõisa koos Merjandi karjamõisaga major Friedrich von Meyendorffile 80-aastaks hinnaga 54 000 hõberubla + 5000 bankorubla.

Juba 1792. aastal oli major loovutanud pandiloovutuslepinguga mõisa õuenõunik Alexander Magnus von Meiners`ile hinnaga 59 000 rubla.

09.03.1797 oli mõis avalikul müügil. Selle omandas (koos pandiõigusega) major August Friedrich von Baumgarten hinnaga 70 479 hõberubla + 14 672 bankorubla. Pandilepingu muutmine pandiostulepinguks sõlmiti 05.07.1800.

1816. a. oli lesestunud majoriproua Henriette Elisabeth von Baumgarten koostanud loovutus- ja jagamislepingu, mille järel ta loobus juba oma eluajal päritud Roosna mõisast ja oma isalt Georg von Meinersilt päritud Rookülast (hind 120 000 + 30 000 hõberubla) poja Georg Hermann von Baumgarteni kasuks. Tema suri 19.03.1839 ja 1846. aastal oli pärijaks tema lesk Anna Juliane von Baubgarten (sünd von Kleist) ja tema lapsed. Kokkuleppel sai Roosna ja Rooküla mõisad Johann Friedrich Ewald von Baumgarten. Tema suri 04.11.1865 ja pärijateks jäid lesk Julie Friederike von Baumgarten (sünd. von Dellingshausen) ning tütred Annette Julie von Wrangell ja Julie von Baubgarten. Lesk koos tütardega müüsid 1892. aastal Märjandi karjamõisa (suurus 60 tessatiini) kindralmajor Ferdinand von Baumgartenile, kes oli lese mehevend. Karjamõisa hind oli 13 000 hõberubla.

Friederike Julie von Baumgarten suri 06.05.1914 ning mõttelise osa Roosna mõisast päris tema tütar Annette Julie von Wrangell (surn. 1924). Ostulepingu 31.10.1914 järgi omandas mõisa Alexei Gregor Alexander von Baranoff hinnaga 300 000 rubla.

Eesti Vabariigi maaseaduse 25.10.1919 järgi võõrandati mõis Eesti riigile.

Andmed: EAA katastrite register