Tapa mälestusmärgid
Püstitamata jäänud mälestusmärgid
Jüri Vilmsi mälestusmärk
Järva Teataja, 14. aprill 1939. aastal kirjutab:
Jüri Vilmsi mälestusmärk kavatsetakse püstitada keset linna „Jüri Vilmsi platsile”. Platsiga käis Tapal tutvumas kunstnik Jõeäär, kes mainitud ala paremaid asjatundjaid. Vastavalt platsi suurusele ja ümbruskonnale koostab kunstnik Jõeäär praegu monumendi kavandit. Kava kohaselt koosneks monument pronksbüstist, graniitsambast ja paekivi alusest, tõustes kokku umbes 3 m kõrguseni. Maksma läheb monument kõige enam 1500 kr., millises ulatuses koostatud ka küllalt reaalne eelarve. Pool tarvilikust summast on juba koos, mille suuremaiks annetajaiks „J. Vilmsi platsi” ümbruskonna maja- ja äriomanikud, kes peale ürituse siseilme hindavad ka linna ja oma koduümbruse üldilme kaunistamist ning puuduva osa hankimise loodab komitee seltskonna lahkel kaasabil läbi viia sama ladusasti. Lähemal ajal korraldatakse selleks ka asjaline loterii. Monument loodetakse püstitada 1940. a. suvel.
1905. aasta mälestusmärk
Virumaa Teataja, 12. detsember 1934. aastal kirjutab:
Kuna 1905. aastal Tapal ja lähemas ümbruses rida isikuid maha lasti, on kohapealsete tegelaste keskel tekkinud kawatsus nõupidamise korraldamiseks, et tulewal aastal, mil möödub 30 aastat 1905. a. weristest sündmustest, Tapale püstitataks wastaw mälestusmärk. Sobiwamaks kohaks peetakse raudteejaama piirkonda.
Kapten Anton Irve mälestusmärk
Waba Maa, 26. juuli 1928. aastal kirjutab:
Kapten Irwele Tapale mälestussammas. Soomusrongide loojale ja wabadussõja tuntumale kangelasele on kawatsus Tapale mälestussammast püstitada. Mälestussammas püstitatakse Tapa garnisoni parki. Soomusrongide rügemendi poolt on mälestussamba fondi heaks mitmed peod korraldatud. Mälestussammast loodetakse awada kapten Irwe 10. aastasel surmapäewal 1. mail 1929.
(Teadaolevalt oli 21.05.1935 pakkunud H. Walk Tallinnast Tapa linnavalitsusele enda valmistatud Vabadussõja-aegse soomusrongijuhi Anton Irve graniitalusel pronksist rinnakuju, hinnaga 300 kr. Linnapea Tõnis Rähn vastas 25.05.1935 eitavalt, tuues põhjenduseks vastava krediidi puudumise ja üldise majandusliku kitsikuse.)
Gustav Klemmeri mälestusmärk
Järva Teataja, 10. detsember 1929. aastal kirjutab:
Mälestussammas Tapale.
16. detsembril möödub aasta sellest kui Tapal surma läbi lahkus waremailt aegadelt tuntud avalik tegelane Gustaw Klemmer. 1879. aastast alates on G. Klemmer haruldaselt rohkel arvul ajalehtedele sõnumeid ja wäärtuslikku kaastööd saatnud. See kaastöö tegemine kestis kuni ilmasõjani. Peale ajakirjandusliku tegevuse on G. Klemmer agaralt ja hoolsalt mitmesugust wanavara ja rahwaluulet kogunud. Juhan Hurti rahwaluule kogus on G. Klemmeri korjandus üks suurematest. Ise on Gustaw Klemmeri wäljaannud ja kirjastanud mitmesuguseid naljalaulude ja mõttesalmide kogusid, nagu väga populaarne ja üldist tähelepanu äratanud „Worstilinna kannel”. Samuti andis wälja kadunu 1906. a. saadik järjekindlalt iga aasta „Nalja-Kalendrit”. Suure osa oma waimutööst paigutas G. Klemmer käsikirjadesse, mis aga ajajooksul kahjuks kaduma läinud.
Õnnetuseks sattus aga Tapa wemmalwärsside looja, naljalugude autor, ajakirjanduslik jõud ja rahwaluule hoolas koguja iseseiswuse aastatel wiinakuradi küüsi, kes teda enam lahti ei lasknud. Sellepärast ei äratanud tema surm kellegi tähelepanu, ei kuuldud kalmukünkal pikki ja sooje järelhüüdeid.
Nüüd on Tapal organiseerimisel suurem rahvakoosolek Gustaw Klemmeri mälestamiseks, samuti korjanduse toimepanemine tema kalmukünkale wäärilise mälestusmärgi püstitamiseks.
(Gustav Klemmer on maetud Tapa linnakalmistule, väravast sisenedes paremale kohe esimesse ritta kõige lõppu, aianurka. Tema hauatähis ei ole säilinud, rääkimata mälestusmärgist, mida taheti püstitada.)
