August Kobla
A. Kobla oli Tapal kirikuõpetaja 5. mai 1946 – 1. oktoober 1984
August Kobla sündis 31. märtsil 1904. aastal Tartus aedniku pojana. 1906. aastal asusid Kobla`d elama vanemate kodu- ja sünnipaika Einmanni valda Kerguta külasse Järvamaal, rentides väikese talu. August Kobla haridustee algas Einmanni valla külakoolis ja jätkus Uudeküla ministeeriumikoolis. Peale ema surma siirdus isa elama Väike-Maarjasse ja töötas seal aednikuna. Seal lõpetas nooruke August 1927. aastal ka Väike-Maarja Ühisgümnaasiumi. Õppimine oli seotud materiaalsete raskustega, kuna isa halvenev tervis ja kõrge vanus sundisid teda aedniku ametist loobuma. Augustil tuli lisa teenida ja töötada suviti mitmetel juhutöödel. Olles andekas õpilane, vabastati ta iga-aastasest õppemaksust. Koolis tunti teda rõõmsameelse seltsiva noormehena, kes osales aktiivselt koolivälises tegevuses, võttis osa näiteringi tööst.
Lõpetanud gümnaasiumi, õppis ta maalritööd, et edaspidi ülikooli õpinguteks raha teenida. Olles kasvanud usklikus perekonnas, otsustas ta õppida kirikuõpetajaks ja astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Andekas noormees vabastati õppemaksust ja ta sai kõrgendatud stipendiumi. Lisaks toetas teada isiklikult piiskop Jakob Kukk. Ülikoolis õppimise ajal oli ta Virumaa üliõpilaskogu esimees.
Peale ülikooli lõpetamist 1934. aastal pidas ta prooviaastat Järva-Peetri koguduses praost Chr. Burmani juures. Edasi jätkas prooviaastat Paides. Selle lõpetamise järel kutsuti ta Järva-Peetri koguduse nõukogu üksmeelsel otsusel ja praosti ning piiskopi soovitusel koguduse abiõpetajaks. Ametisse ordineeriti ta 14. aprillil 1935 Tallinna Toomkirikus piiskopi dr. H. B. Rahamägi poolt. Edasine teenistuskäik kulges õpetajana mitmel pool Eestis: Kolga-Jaani, Türi, Kaarma, Mustjala, Kursi ja Rakke koguduses.
1945. aastal abiellus ta Selma Punab`iga. Laulatus toimus Kursi kirikus 2. aprillil 1945. aastal. Selle viis läbi Äksi koguduse õpetaja J. Konsin. Abikaasa Selma oli erialalt arst. Ta oli Tapa rajooni Haigla esimene peaarst. Abielust sündisid kaks last – tütar Maie ja poeg Ain, mõlemad andekad nagu isagi. Lõpetasid Tapa Keskkooli, õppisid Tartu Ülikoolis.
Kui 1944. aastal lahkus Eestist Tapa Jakobi koguduse õpetaja Jaan Gnadenteich, kinnitati August Kobla 6. juunil 1944. aastal temast vabaks jäänud kohale. Tapa periood, mis ühtekokku kestis 38 aastat, kujunes August Kobla elutööks. Kirikuelus oli raske aeg, nõukogude okupatsiooni tingimustes oli väga raske jumalasõna kuulutada. Raskete aegade tõttu eemaldus ta seltsi- ja ühiskondlikust elust, pühendudes täielikult õpetajatööle. Seda kuni emerituuri minekuni 1. oktoobril 1984. aastal.
August Kobla elas Tapal Õhtu pst. 24 pastoraadi majas, mida seniajani tuntakse rahva seas Kobla majana. Raskete aegade ja õpetaja madala palga tõttu tuli perel toidulaua katmiseks koduloomadena lehma ja siga pidada. Selleks ei põlanud kirikuõpetaja pere ühtegi tööd, varuti vikat käes loomadele talveks heinu, lüpsti lehma, mille piima müümise eest saadi vahel ka perele vajalikku lisaraha.
August Kobla oli äärmiselt aus ja tagasihoidlik inimene. Oli täiesti mõeldamatu, et ta oleks võtnud vastu abi või otsest tasu koguduse liikmete poolt. Pigem vastupidi – ta püüdis aidata oma tagasihoidlike võimaluste piires ise abivajajaid. Juba esimestel Tapal veedetud aastatel omas ta autoriteeti kohalike elanike seas. Tänu sellele pääses 1949. aasta küüditamisest. Üks kohalik võimukandja kustutas nende perekonna küüditamisele määratute nimekirjast.
Olles haritud ja laia silmaringiga inimene, suhtus ta alati lugupidamisega teiste arvamustesse, mis ei pidanud alati ühtima tema tõekspidamistega. Vabakogudustesse (babtistid, metodistid) suhtus ta neutraalselt, kuid piibliuurijaid ta austas nende printsipiaalsuse ja tõsise suhtumise eest piiblisse.
August Kobla suri 6. juunil 1988. aastal ja on maetud Tapa kalmistule. Tema hauda kaunistab tagasihoidlik mälestusmärk.
