August Nigol

T.E.N.K.S. August Nigol

20.10.1906 toimus Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna asutamiskoosolek. Koosolekut juhatas seltsi asutaja August Nigol, kes andis ülevaate seltsi ülesannetest ja tutvustas seltsi põhikirja. Koosolekul võeti vastu ligi 100 liiget. Seltsi põhiliseks ülesandeks oli eestikeelse algkooli avamine Tapal ja selle ülalpidamine.

06.01.1937 paigutati pidulikult maja seinale marmorist tahvel A. Nigoli mälestuseks. Samuti kandis EW ajal praegune 1. Mai pst. Nigoli pst. nime. Hoone, kuhu tahvel paigutati, on tänaseni säilinud ja renoveeritud ning selles tegutseb Tapa Muusika- ja Kunstikool. Tahvel asus Tapa Muuseumis.

August Nigol (1. august 1877 Kambja kihelkonnas Tartumaal – 16. august 1918 Perm), oli asundustegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja.

August Nigol lõpetas Tartus gümnaasiumi ja õppis 1900-1905 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Peterburis apteekriõpilane ja töötas algkooliõpetajana. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta usuõpetajana Pärnus. Kindralkuberneri korraldusel oli ta sunnitud aastal 1906 Pärnust Venemaale lahkuma. Seejärel töötas ta saksa keele õpetajana Rostovis Doni ääres ja Saraatovis. Juulis 1908 ordineeriti ta pastoriks. 1908 – 1909 töötas ta Konstantinovka (Pjatigorsk) abipastorina. Kuid aastal 1909 lõpetas ta kõrgema astme saksa keele kursused ning ta sai õiguse töötada gümnaasiumi saksa keele õpetajana. 1909 töötas ta gümnaasiumiõpetajana Rostovis ja aastal 1910 Jamburgi kommertskoolis. Kuna tal ei õnnestunud aastal 1910 saada Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks, asus ta aastal 1911 Helsingisse. Ta töötas alguses Vene Aleksandri gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kuid ta tegutses ka eestlaste pastorina.

August Nigol tundis sügavat huvi Venemaa eesti asunduste vastu. 1913 lootis ta külastada Oudovat. 1915 reisis ta mööda Krimmi eesti asundusi. 1916 reisis August Nigol mööda Vologda, Ufaa, Volga ja Arhangelski eesti asundusi, 1917 Vjatka, Kostroma, Jaroslavi ja Samaara eesti asundusi. Ameerikas elavate eesti seltside ja ühenduste asjus küsitles ta Eduard Vildet, kes elas alates 1911 USA-s ja pöördus 1917 kodumaale. Oma reisidelt kogus August Nigol suurel hulgal andmeid 313 Venemaa eesti asunduse kohta, millest jutustava 96-leheküljelise käsikirja ta 1917 aasta novembris Tartusse trükki saatis. Tartu langes aga novembris 1917 punaste kätte ja siis hävis ka August Nigoli käsikiri. August Nigol koostas uue käsikirja, mis trükiti Tartus aastal 1918.

10. juunil 1918 anti kirikunõukogu poolt Nigolile luba Siberisse sõiduks. Augustis 1918 sõitis ta eesti asundustesse Tartu ja Moskva kaudu. Moskvas kohtus ta ka Moskva kindralsuperintendendi Paul Willigerodega. Aga enne Siberi eesti asundustesse jõudmist arreteerisid punased ta Permis ja lasid 16. augustil 1918 maha, andmata talle ühe pealtnägija sõnul ka võimalust telegrammi saatmiseks Moskva kindralsuperintendendile, kelle abiga ta lootis punaste käest vabaneda.

22. jaanuaril 1922. aastal toimus Tallinna-Haapsalu rahukohtus August Nigoli tapmises süüdistatud Johan Tiigi kohtuprotsess, mida kajastasid ajalehed, kirjeldades sealjuures Nigoli kinni võtmisele eelnenut.

Postimees, 23. jaanuar 1922
Õpetaja August Niggoli tapmise protsess.

Täna hommiku algas Tallinnas rahukogus õpetaja August Niggoli tapmise asja harutamine. Süüpingil istub läinud aastal Eestis kinni wõetud enamlaste agent Johan Tiik. Kaebealune on umbes 25 a. wana, kõhna wälimusega, wõrdlemisi intelligent, peab ennast kohtus wäga julgelt ja wapralt ülewal ja annab oma poolt asja kohta pikemaid seletusi. Kohtu esimehe kohal istub rahukogu esimees Tammann, prokuröri lauas Rõuk. Kaitsjatest on kohal T. Kalbus ja A. Palwadre. Kohtusaal on inimesi pungil täis, sest protsess pakub suurt poliitilist huwi. Tunnistajaid on 5: F. Lambert, K. Kurwits, J. Tomberg, Aliide Parm ja W. Rõõmus. Kõik optandid Siberist. Süüdistusakti ettelugemine kestis üle 1 tunni. Sellejärele andis seletusi tunnistaja Lambert. Tunnistaja tõendas, et 1918. a., kui õpetaja Niggol Siberis tapeti, kaebealune Tiik seal enamlaste teenistuses seistes kawalusega Niggolilt mõnesuguseid teateid on wälja meelitanud, mis tema nõukogude wastast meelsust pidi tunnistama. Selle põhjal on Tiik õpetaja Niggoli “tsheka” kätte toimetanud, kes ta surma mõistis. Nende seletuste peale wastates tähendab kaebealune, et tema seda ei eita, et tema Niggoli kinni wõtta on lasknud. Niggoli juurest on leitud dokumente ja andmeid, nagu oleks Niggolil ülesandeks olnud Eesti asunikude seas ja punases sõjawäes nõukogude wastast meeleolu luua. Ta ütleb, et tema tapmise juures ise ei ole olnud. Kuidas tapmine sündis, seda ei taha tema lühemalt seletada ja lisab wäljakutsuwalt juure: Mina olen kommunist ja mina kinnitan teile, herrad kohtunikud, et nende andmete põhjal, mis õpetaja Niggoli kohta olemas olid, ka mina, kui seda minu ülemus oleks nõudnud, ilma kahtlemata teda surmanud oleks, sest minu teades oli Niggol süüdi enamluswastastes tegemistes.
Üldse muutusid kaebealuse seletused süüdistuskõneks Niggoli tegewuse wastu. Esimese tunnistaja L. ülekuulamine kestis kella 12. Protsess läheb järjest huwitawamaks.

Waba Maa, 24. jaanuar 1922
(Lühendatult).

Süüdistusakt, mille kohtuesimees ette kandis, sisaldab lühidalt järgmist: 14. aug. 1918 a. jõudis Permi linna laiemalt tuntud Eesti asunduste waimline juht ja organiseerija Wenemaal, kirikuõpetaja August Niggol. Permis käisid kohalised eestlased koos August Parm’i piimakaupluses —Permi tän. nr. 58. Ka kirikuõpetaja Niggol läks sinna ja palus enesele öömaja, mis ka lubati. Parmi kaupluses kohtas Niggol kohalisi eestlasi-enamlasi, muuseas Johan Johani p. Tiiki, kes Permis erakorralises komisjonis „tshekas” juhtiwat osa mängis. Et kirikuõpetaja Niggol üks tulisematest Eesti riiklise iseseiswuse loomise õhutajatest oli, hakkas tema Parmi juures wiibiwate eestlastega rääkima, koguni mitte teades, et „tsheka” agendiga tegemist on. Johan Tiik ja teised esinesid alguses kui tõsised eestlased ja lasksid endid wälja paista, kui enamlaste walitsusega mitterahulolijad. Niggol jäi neid uskuma ning palus neid temale kaasa aidata luba muretsemiseks üle wäeliini pääsemiseks Siberi asundustesse. Jutu sees öelnud kirikuõpetaja Niggol Soome kodusõjast rääkides, et Soome walged wõidetud punastega liig toored olnud. Oleks seda omale punased — harimata ja toored töölised lubanud, see oleks arusaadaw olnud, kuid haritlastest sarnast metsikust oodata ei wõinud, tähendanud Niggol. Selle peale ütelnud Johan Tiik, kes wahepeal „tshekast” kirikuõpetaja Niggoli arreteerimise orderi toonud, et teie arwates on töölised siis harimatud ja toored, ning wõtnud Niggoli wahi-alla ja wiinud Parmi juurest ära. Arreteerimist toimetas Johan Tiik isiklikult. Sama päewa öösel sai kirikuõpetaja Niggol Johan Tiiki ja Leonhard Wissati poolt rewolwriga maha lastud. Kohalises enamlaste ajalehes „Urali Kiir’es” ilmus 21. aug. 1918 a. Johan Tiiki poolt kirjatükk pealkirjaga: „Koerale koera palk”, kus öeldud, et kirikuõpetaja Niggol sai ära tapetud öösel kl. 12, wastu 16. aug. 1918 a. Samas lehes on tapmise põhjused üles loetud: Niggol püüdnud läbi wäeliini tsehi-slowaakide poole üle minna, läbiotsimisel leitud tema juurest kirjawahetus tähtsamate Eesti walgekaardi juhtidega.

Kohtu-uurija poolt nuhtlusseadust § 1454 põhjal wastutusele wõetud Johan Tiik ennast kirikuõpetaja Niggoli ettekawatsetud tapmises süüdi ei tunnistanud. Tema olnud Permis erakorralise kommisjoni „tsheka” liige, saanud teada, et kirikuõpetaja Niggol kahtlane isik ja ta arreteerinud teda ordeni põhjal, mis erakorralise kommisjoni esimehe ja tema enese poolt alla kirjutatud. Permi “tsheka” otsustanud kirikuõpetaja Niggol’it kui salakuulajat maha lasta. Mahalaskmise juures tema wiibinud ei olla, ei tea ka, kus mahalaskmine sündinud. Mahalaskmist toimetanud punawäelased. Täiendawalt seletab Tiik, et arreteerimise tähe siiski tema wälja annud, kuid tema olla Wenemaa alam ja sellepärast täitnud tema oma ametikohuseid, kui Wene nõukogude ametnik.

Kirikuõpetaja Niggol oli aga kõigiti seaduslik Eesti kodanik. Niggol suri, truuks jäädes oma kohustustele suguwendade waimliste huwide eest hoolitsemisel Wenemaal laialipillatud Eesti asundustes, ta suri Eesti parema tulewiku ning sõprade eest.

Kohtuotsus. Peale süüdlase lõpu sõna ärakuulamist läheb kohus nõupidamisele. Peale tunnilise nõupidamise kuulutatakse otsus: Johan Johani p. Tiik mõistetakse ühes kõigi õiguste kaotamisega 20 aastaks sunnitööle ja 1000 marka kohtukulusid maksma. Maksujõuetuse korral lähewad kohtukulud riigi kanda. Kohtuotsus lõpulikul kujul kuulutatakse Tallinna-Haapsalu rahukogus wälja 6. weebruaril s. a. kell 12 lõunal. Kohtuotsuse ettelugemisel muutus mõrtukas närwiliseks ja lahkus peale otsuse ettelugemist kohtusaalist, temale järele tõttasid kaks sõjariistus wangiwahti.

Tapa linnapäevade raames, 5. augustil 2022. aastal toimus Tapa muuseumi aias ajalootund August Nigoli elust ja tegevusest nii Eestis kui Venemaal eesti asundustes. Tapale olid tulnud August Nigoli järeltulijad neljast põlvkonnast. Pärast ajalootunni lõppemist toimus Tapa Muusika-ja Kunstikooli seinal August Nigoli mälestustahvli taasavamine. Sõnavõttudega esinesid August Nigoli venna Juliuse pojapoeg Aivar Nigol, Tapa vallavanem Valdo Helmelaid, Tapa Muusika- ja Kunstikooli direktor Ilmar Kald ja tahvli õnnistas Tapa Jakobi koguduse õpetaja Valdo Reiman.