Mängud

Mängud

Tuhandete aastate jooksul tehtud ajaloolised ülestähendused viitavad ikka ja jälle inimese mänguhuvile. Iidsetest tsivilisatsioonidest pärinevad vanimad kirjutised mainivad sageli lihtsamaid mänge nagu näiteks trips-traps-trull. Tsivilisatsiooni arenedes muutusid keerukamaks ka mängud. Vanimad mängud olid tõenäoliselt hästi lihtsad, põhirõhuga võidul, kuid paljud neist on sajandite jooksul arenenud mõttetööd nõudvateks kaasaegseteks mängudeks nagu näiteks male ja shogi. Viiteid mängudele ja mängulaudadele on leitud kõikvõimalikest ajaloolistest varemetest. Uusi tõendeid iidsetest mängudest leiti 1997. aastal Inglismaa idaosas, kui 2000 aasta eest roomlaste tugipunktiks olnud Colchesteris toimunud väljakaevamistel tulid lagedale mängulaua jäänused. Esmakordselt leiti sedavõrd iidne mängulaud, mille juurde kuulusid ka nähtavasti paika seatud nupud. Laua mõõtmed olid 55X35 cm ja seda kattis nähtavasti ruudustik. Kenasti oma kohtadele paigutatud sinised ja valged klaaspärlid kujutasid endast nuppe, mis olid umbes nipsukivide suurused. Selle mängu reegleid aga võime vaid oletada.

Kaardimängud

Kaartide mängimise komme on pärit Kaug-Idast, ulatudes kümnendasse sajandisse. Kõige varasemaid kaarte tehti lisaks kartongile ka muudest materjalidest – õhukestest puulippidest, metallist, elevandiluust ja kilpkonnakilbist. Enne kui kaarte hakati kasutama mängimiseks, kasutati neid usuliste kombetalituste juures. Kaardid jõudsid Kaug-Idast Euroopasse 14. sajandil tänu kaupmeestele ja karavanidena ringi rändavatele mustlastele. Algselt olid kaardid käsitsi maalitud. 15. sajandi algul aga valmisid Saksamaal esimesed masstoodanguna tehtud kaardid ning peagi võeti eeskuju kogu Euroopas. Christoph Kolumbus võttis 1492. aastal paki kaarte merereisile kaasa ja tutvustas kaardimängu ka Ameerikas.

Bridž

Turniiribridži kaasaegse vormi juured on erinevates vistivariantides, mille päritolu ulatub tagasi vähemasti 17. sajandisse, kui mitte veelgi varasemasse aega. Üks sellistest mängudest kandis nime Triumf ning sellest on tuletatud sõna trump. See oli kõige populaarsemaks kaardimänguks Inglismaal viktooriaajastu keskpaigast  kuni selle lõpuni ning seda mängu võeti väga tõsiselt – koguni nii tõsiselt, et reeglid muutusid üha keerukamateks ning nende omandamine läks järjest raskemaks. Bridž jõudis Inglismaale 19. sajandi lõpus, võimalik et Venemaalt või koguni Indiast. Esmakordselt valiti trumpe mängus väärtuse, mitte aga kaartide järjekorra alusel. Diiler nimetas trumbimasti ning diileri partneri kaardikäest sai jalamaid lauakäsi.

Lauamängud

Esimesed lauamängud olid puhtalt õnnemängud. Mängijad viskasid täringut, nii et osutatud sammude arvuga esimesena mängulauale ring peale teha. Ainukese valikuna tuli teha otsus, millist nuppu liigutada või mitut nuppu ühest kohast teise tõsta.
Siis aga hakkas mängudesse sugenema üha enam strateegiaelemente, kus mängijad püüavad üksteise nuppe sisse piirata, kasutades sõjaväelist piiramistaktikat. Male on otsekui lahing erinevate ühiskonnakihtide vahel, kus iga liige – etturist kuningani – on hoolikalt oma kohale asetatud. Male eesmärk ei ole vastaseid sisse piirata, vaid nad kinni võtta ja hävitada.
Paljud lauamängud on õpetlikku laadi. Eriti populaarsed olid sedasorti mängud 18. ja 19. sajandil, kui skooride abil edastati kasulikku teavet. Väga tihti keskendusid mängud möödaniku stseenidele, kuulsatele inimestele ja lahingutele. Mõned mängud põhinesid ka maakaartidel ning need olid illustreeritud loodus- ja loomapiltidega. Toonased mängulauad olid värvikirevad käsitööd. Nüüdisajal aga saab paljusid mänge mängida arvutiekraani vahendusel ning seetõttu on mängud populaarsemad kui iial varem.

Monopol

Monopoli ajalugu on lahutamatult seotud Germantownist, Pennsylvaniast pärit töötu kütteinseneri Charles Darrow“ga, kes võttis mängule 1933. aastal patendi ja sai tänu oma „leiutisele“ multimiljonäriks. Mängu juured ulatuvad aga tagasi 19. sajandi lõppu, mil hakkasid üha enam populaarsust koguma omandit puudutavad mängud. Monopol on tegelikult väga sarnane Majaperemehe mängule, mille võttis 30 aastat enne Darrow leiutist patendi Elisabeth Magie. Kuigi Magie ei jõudnud oma mängu turule tuua, muutus see järjest populaarsemaks isevalmistatud mängukomplektide näol, mida kopeeriti naabritelt ja tuttavatelt. Selleks ajaks, kui Darrow 1930.aastate alguses Majaperemehe mängu mängis, oli sellest lihtsast omandimängust, kus nõuti renti vaid vastase mänguruutudele sattumise eest, saanud keerukas süsteem mitmesuguste edu tagavate elementidega: eravaldused, uute valduste omandamine, majade ja hotellide püstitamine, et tulusid veelgi suurendada; samuti mitmesuguste kaartide kasutuselevõtt. Sellegipoolest ei olnud Monopoli edu pandiks mitte mängureeglid, vaid hoopis mängu hing – Monopolist sai omandi- ja konkurentsimäng suure majanduslanguse päevil, mil inimesed vajasid võimalust karmist reaalsusest pääsemiseks.
Magie mäng oli esialgselt mõeldud antikapitalistliku propagandana. Tema eesmärgiks oli näidata, kuidas hoolimatud majaperemehed nõuavad ebaõiglaselt kõrget üüritasu. On mõnevõrra irooniline, et Monopolist sai üks kapitalismi suurimaid sümboleid, lastes mängijail üksteisega vara omandamise nimel sõdida, jõukust koguda ja vastaseid pankrotti ajada. Mäng on tänaseni keelustatud Kuubal, Hiinas ja Põhja-Koreas.

Male

Male on üks maailma vanimatest lauamängudest. See leiutati Indias umbkaudu aastal 600 ja sestpeale on selle reeglid ja nuppude käigud väga paljuski muutunud. Algupärane India versioon malest põhines otseselt sõjategevusel, kasutades jalaväge, ratsaväge, elevante ja kaarikuid. Nendest viguritest on tänapäeval saanud kuningad, lipud, vankrid, odad, ratsud ja etturid. Lipp kujutas endast kunagi kuninga meessoost ministrit või nõunikku, kuid kui mäng jõudis Euroopasse, nimetati see paljudes maades ümber kuningannaks ja talle omistati palju võimsam roll. Kuni 20. sajandini peeti malet peamiselt rikaste harrastuseks, tänapäeval aga mängib seda mitmeid miljoneid inimesi.

Kabe

Võimalik, et kabe on iidvana mäng, sest väljakaevamistel on tulnud lagedale kabelaud ja nupud, mis pärinevad Egiptusest, ajast 1600 eKr. Sellegipoolest ei ole teada, kas mäng sarnanes tänapäeva kabe otsesele eelkäijale. Praeguse kabe juured on 16. sajandi Hispaanias, kust see levis Prantsusmaa kaudu  kõikjale Euroopasse. 1688. aastal avaldati Prantsusmaal kabe käsiraamat „Jeu des Dames“. Üks olulisemaid kabeteemalisi raamatuid avaldati 1756. aastal Suurbritannias – „Treatise on the Game of Draughts“, autoriks William Payne. Raamat sisaldas mängu võimalike lõppasetuse põhjalikke analüüse ning näitas, et juba 250 aastat tagasi teati kabest üsna palju.

Täringumängud ja Doomino

Täringumänge mängisid juba tuhandete aastate eest  kogu maailma iidsete kultuuride esindajad Lõuna-Ameerika asteekidest ja maiadest kuni Lõunameresaarte elanike ja eskimoteni. Doomino päritolust on vähem teada, aga Hiinast on leitud 1120. aastast pärinevad doominokivid ja osa inimesi usub, et doomino arenes välja täringumängudest. Doomino jõudis Euroopasse 18. sajandi alguses, kogudes tohutut populaarsust Itaalia õukondlaste hulgas. Täringud on kasutusel peamiselt hasartmängudes. Minevikus on täringuid meisterdatud kõiksugustest materjalidest, näiteks puuviljakividest, seemnetest, luust, elevandiluust, klaasist ja metallist. Tänapäevased täringud on enamasti plastmassist. Doominokive nikerdati algselt niisugustest eksootilistest materjalidest nagu elevandiluu ja eebenipuu, kuid tänapäeval tehakse needki peamiselt puust või plastmassist.

Kõikjal maailmas on perekondlikud mängud olnud läbi aegade pereelu lahutamatuks osaks. Mängudel on tähtis osa laste arengus. Viimase aja uuringud on näidanud, et täiskasvanute kaasalöömine mängudes suurendab lapse keskendumisvõimet ja arendab tema kujutlusvõimet ning loomingulisust. Üsna mitmed tänapäeval mängitavad peremängud on väga vanad, pärinedes sadade või koguni tuhandete aastate tagusest ajast. Näiteks pimesikumäng, peitusemäng, trips-traps-trull, arvamismängud, ülespoomine, laevade pommitamine. Peremängud olid kõige populaarsemad 18. ja 19. sajandil, enne kui meelelahutust hakkasid pakkuma raadio ja televisioon. Populaarsed olid ka sõnalis- ja kirjalikud mängud, osavusmängud ning viktoriinid. Tänapäeval on kasutuses hulga uusi kaasaegseid mänge, nagu näiteks piljard, noolemäng, lauatennis, keegel, kroket, ping-pong, pusled ja sulgpall.